www.militaar.net

Tartlasi koondavas Facebooki grupis kurdavad inimesed, et nii mõnelgi pool on nad kohanud kahtlast meest, kes jälitab väikeseid tüdrukuid, karjub ja muutub agressiivseks. Politsei- ja piirivalveameti esindaja sõnul on politsei asjaga kursis ning täpsemate asjaolude väljaselgitamisega tegeletakse.

«See mees on vaimselt ebastabiilne ja suve jooksul korduvalt ahistanud mind ja mu lapsi. Eile muutus ta agressiivseks Veeriku Selveris ja sekkuma pidi politsei,» jagas tartlane Facebooki grupis «Märgatud: TARTUS» hoiatavat postitust koos fotoga, mille on tänaseks eemaldanud. Postitaja sõnul liigub mees sageli Veeriku ja Riia tänava Selveri ümbruses ning on jälitanud ja filminud ka teisi inimesi, sealhulgas väikeseid tüdrukuid. «Ta süüdistab inimesi paradoksaalselt hoopiski enda jälitamises, karjub, tiirutab rattaga ümber inimeste jne,» kirjeldas ta mehe käitumist. «Olen korduvalt pöördunud politseisse, kes on asjast teadlik ja soovitas mul üksi mitte ringi liikuda. Kui oled sama inimest näinud või ta on sind ahistanud, siis teavita politseid ja tee avaldus,» lisas ta.

Kommentaarides jagavad tartlased, et on kirjeldatud meest näinud mujalgi. «Kohtasin teda hiljuti Jõe Prismas, tol korral oli stabiilne, aga paistis silma erilise jutukusega,» märkis üks. Teine aga märkas teda Supilinnas. «Tiirutas rattaga ringi ja sõitis minu lastest pidevalt mööda neid pingsalt vahtides,» kirjutas ta. «Puutusin temaga maikuus kokku Kvartali ees – karjus, sõimas kõiki ning oli agressiivse hoiakuga. Teatasin politseisse,» jagas kolmaski.

Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Jan Aasma sõnas, et Lääne ringkonnaprokuratuur ja Lääne prefektuur kahtlustab 44-aastast meest kehalises väärkohtlemises, omavolilises sissetungis ja lahkumisnõude täitmata jätmises, karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumises ning kultuurimälestise rikkumine ja hävitamises.

„Kahtlustuse järgi kaevas mees tänavu veebruarikuus Ambla kirikuaias ilma loata, paisates segi pinnast ning kahjustades oma tegevusega kultuurikihti ja mälestise autentsust,” rääkis ta. „Samuti ronis mees märtsi alguses kirikuaia piirdemüüril, mille tagajärjel toimus varing. Samuti kahtlustatakse meest omavolilises sissetungis ja lahkumisnõude täitmata jätmises. Kahtlustuse kohaselt tungis mees Ambla alevikus asuvasse korterisse, mis talle ei kuulunud. Kahtlustuse järgi lõi mees lukustatud ukse lahti ning sisenes korterisse, kust võttis kaasa mõned suitsukonid. Seejärel mees lahkus korterist. Mehele on esitatud ka kehalise väärkohtlemise kahtlustus, mille järgi lõi tänavu aprillis Ambla alevikus teist meest ühel korral rusikaga vastu nägu. Löök põhjustas kannatanule valu.”

Aasma lisas, et meest kahtlustatakse ka karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumises. „Kahtlustuse järgi rikkus mees tahtlikult kohtumäärust, mille järgi muuhulgas ei tohi mees tarvitada alkoholi ning peab ilmuma kriminaalhooldusametniku juurde. Mees on kahtlustuse järgi tarvitanud nii alkoholi kui ka jätnud registreerimiskohustuse mitmel korral täitmata,” loetles prokurör.

Linnasmäe sõnul kaevas Aleksander kiriku kõrvale suure augu, mille ta oli küll vahepeal kinni ajanud, kuid nüüd alustanud samas kohas uuesti kaevamist. Linnasmäe proovis olukorda lahendada rahumeelselt. «Käisin kirikuõpetajana tema juures, kui ta raha söögi jaoks palus. Raha andmast keeldusin, kuid olin nõus talle suppi ostma, kui ta oma kaevatud augu kinni ajab,» ütles ta. Kahjuks on Aleksander lõhkunud ka kiviaeda, mille ülesladumine läks kogudusele maksma 300 eurot. «Täna ootan kohalike abi, kes oleksid nõus tulema appi Aleksandri lõhutud kiviaeda parandama,» ütles Linnasmäe. Pastoraadi lõhutud aknad aitas ära parandada üks hea inimene, kes ei küsinud töö ega materjali eest tasu.

Aleksander on öelnud, et saab kuus 550 eurot toetust, kuid Linnasmäe sõnul kulub see kohe alkoholile ja sigarettidele. «Ühtegi arvet ta ei tasu,» lisas ta.

Järva Teataja on kirjutanud Järva­ vallas viimase aasta jooksul ringi liikunud Aleksandrist, kelle lähimineviku tegude hulka kuulub inimeselt elu võtmine. 2014. aastal sooritas ta Metsla külas külmaverelise mõrva. Aleksander vabanes vanglast ja nüüdseks on selge, et ta naudib kogukondade hirmutamist. Ta on Järva Teatajale öelnud, et tema peas on hääled, mis sunnivad teda tegutsema. Samuti on Aleksander jaganud oma teadmisi satelliitide­ kohta, mis üritavat inimeste mõtteid lugeda. Ta on välja kutsunud päästeameti, sest Tapa­ sõjaväelinnakus olevad satelliidid eritavat mürgiseid gaase, millega üritatakse inim­konda ohjata.

Põhja-Järva kooli Albu õppekohas hirmutas Aleksander õpilasi ja õpetajaid. Olles tarvitanud alkoholi, muutus ta agressiivseks, lõhkus rahvamaja uksi, mille tõttu viidi seal olnud lapsed ohutusse kohta. Kooli direktori Annika Orula sõnul tegutsesid töötajad varem välja töötatud kriisiplaani järgi.

Pärast seda vahejuhtumit kolis Aleksander Amblasse. Kohalikud elanikud on Aleksandri ja tema tegevustega tuttavad juba varasemast ajast. Pärast tema Amblasse tagasi kolimist hakkasid ümberkaudsed asutused tegutsema kriisiplaani alusel: koolimaja ja lasteaia uksed on lukus, inimesed lukustavad oma koduuksi mistahes juhul, hoovid on lukus, kultuurimajja saab siseneda üksnes uksekella helistades. Inimesed elavad pidevas hirmus ja on väga valvsad. Kohalike sõnul on igapäevaelu täielikult häiritud.

Kümme aastat tagasi kirjutas Järva Teataja loo mõrtsukas Aleksandrist, kes kirjeldas kohtus külmavereliselt, kuidas ta pidi Järva-Jaanis oma joomakaaslasel kõri läbi lõikama kaks korda, sest esimese korra järel too ei surnud ja siis tahtis ta mehe piinad lõpetada. Kohus karistas 2014. aasta sügisel Aleksandrit kümneaastase vangistusega. Nüüd on mees jälle vabaduses ja kodukandis tagasi. Oma selgitusel paganausu vastu võtnud Aleksander murdis hiljuti sisse Karinu mõisasse, kus seal elav naine üritas algul ennast ära peita, hiljem pääses appi tõtanud naabrite toel.

Sissemurdmine leidis aset 10. mail pärast kella kümmet hommikul. Aleksander üritas esialgu justkui väljendada viisakust, koputades valjult esimesele uksele. Sellise müra peale mõisa perenaine, kes ei soovinud oma nime avalikustada, ärkas. Kui talle sai selgeks, kes on müra põhjustaja, otsustas ta varjuda. Kui esimene uks jäi sissetungijale suletuks, liikus ta järgmise ukse juurde. Pärast jalaga peksmist õnnestus Aleksandril uks puruks lüüa ja majja siseneda. Mõisa perenaine oli ääretult hirmunud, sest ta on eelmiste kuude jooksul Aleksandriga kokku puutunud, aga peamiselt ebameeldivates olukordades. Ta otsustas end ära peita ja helistas kohe naabritele, et nad talle appi tuleksid.

«Taevale tänu, et kaks naabrit reageerisid väga kiiresti ning juba 15 minuti pärast olid nad kohal, et daam päästa,» ütles Karinu mõisa omanik Hans. Hansu selgitus kõlab justkui õudusfilm. Ühel hetkel pärast hoones ringi jalutamist jõudis sisse tunginud Aleksander perenaise peidukoha vahetusse lähedusse. Sel hetkel oli perenaise ainus mõte anda jalgadele valu, et jõuda kiiresti välisukseni. Ta jooksis, silmis hirm ja sihiks välisuks. Kui ta ukse avas, seisid seal naabrid, kes sisenesid ja asusid Aleksandrit otsima. Samal ajal kui perenaine kutsus naabrid appi, sõitsid välja ka politseinikud. «Perenaine teadis, et politseinikel kulub Karinule jõudmiseks tavaliselt 20 minutit, seega helistas ta kõigepealt naabritele, kes jõuavad kiiremini kohale. Seejärel helistas ta häirekeskusse,» selgitas mõisa omanik Hans. Naabrid pidasid mõisasse tunginud Aleksandri kuni politseinike saabumiseni kinni. Mõisa omanik Hans selgitas, et on ka varem Aleksandri pärast politseisse helistanud ja abi palunud, nagu ka teised küla­elanikud.

Hans on mures, sest tema meelest sõltub mõisa tulevik paljuski sellest, kas politsei ja psühhiaatriline abisüsteem suudavad Aleksandri suhtes midagi ette võtta. [...] Karinu mõisasse tunginud Aleksander ütles, et ei teinud seda lõbu pärast, vaid usub, et on kohaliku mõisa, puude ja pargi kaitsja. «Kui tal on niinimetatud halvemad päevad, ei soovi ta, et mõisa omanikud viibiksid sellel territooriumil. Teinekord jälle soovib ta töödega aidata. On päevi, mil ta väidab, et on satanist. Teinekord möödub ta mõisast naerusui, lilled mütsil, ja jätab täiesti kahjutu mulje,» selgitas­ mõisa omanik Hans.

Möödunud aasta 20. juulil tähistasid Aleksander, Erik ja Sulev Järva-Jaani vallas Metsla külas ühes lagunevas majas Elleni sünnipäeva. Selles majas olid joomingud kogu aeg ja politseinikud said väljakutseid sageli. Enamasti põhjustas need Aleksander, kes oli kedagi peksnud, ähvardanud peksta või ei tahtnud ta lihtsalt koju minna.

Millest tüli tookord sünnipäevalauas alguse sai, ei selgunud isegi kohtusaalis, sest kõik kolm pidulist tunnistasid, et ei mäleta sellest suurt midagi. Rohkem kui aasta tagasi olid kõik kolm politseis andnud üksikasjalikke tunnistusi, kuid nüüd oli suurem osa mälupilte nagu peoga pühitud.

Kuigi arstid on Aleksandri terveks tunnistanud, suutis ta kohtus isegi oma kaitsjat üllatada. Varem oli Aleksander avameelselt ära rääkinud, kuidas ta Sulevi tappis, aga kohtus ta ennast mõrvas süüdi ei tunnistanud. Ta selgitas kohtupingis täiesti rahulikult, kuidas võttis pussnoa ja lõikas Sulevil kõri läbi. Kui kannatanu oli seepeale teise tuppa roomanud, läks ja lõikas seal veel kord tal kõri läbi. «Ta korises ja ma tahtsin ta piinad lõpetada,» põhjendas Aleksander.

Prokurör ja kaitsja olid kohtus täiesti kimpus, selgitamaks, kes kus kohas mõrva hetkel viibis, sest kui vahetult pärast mõrva mäletas Ellen, et tema nägi veretööd koguni pealt, siis nüüd kinnitas ta, et sellist mälestust tal küll ei ole. Lisaks mõrvale süüdistati Aleksandrit tapmisega ähvardamises, sest Elleni mäletamist mööda lubanud Aleksander temalgi kõri läbi lõigata. Ellen oli sellest nii hirmunud, et tormas toast välja ja läks kuuri ühe kiletüki alla peitu. Kui Aleksandri kaitsja kohtus Ellenit ähvardamise asjus küsitles, jäi naine jälle vastamisega kimpu. Kord mäletas ta juhtunut ühtmoodi ja siis jälle teistmoodi.

Prokurör palus kohtul mõista Aleksander süüdi nii tapmises kui ka ähvardamises ja määrata talle karistuseks 14aastane vabaduskaotus. Oma viimases sõnas Aleksander pikka juttu ei teinud, kaitsja küsimuste peale vastas, et kahetseb tegu ja peab prokuröri palutud karistust liiga karmiks. Kohus mõistis Aleksandri süüdi tapmises, kuid mitte ähvardamises ja määras talle karistuseks kümneaastase vangistuse. Et Aleksander on juba üle aasta vahi all viibinud, pääseb ta vabadusse vähem kui üheksa aasta pärast.

Paari nädala eest alanud uus kooliaasta tõi Soome alg- ja põhikooliõpilastele kaasa keelu kasutada päeva kestel mobiiltelefone, kuid riigi arstide sõnul on nüüd hakanud nende poole pöörduma üha enam vanemaid, kes küsivad tõendit, mis lubaks lapsel ärevusele viidates ikkagi kogu aeg telefoni enda ligi hoida.

Sõltlast tuleb näha abivajajana, mitte inimesena, keda peaks ravima ainult karistused. Eriti oluline on see noorte puhul. Seadus, milles hakati sõltuvuses noori käsitlema kui suure abivajadusega lapsi, jõustus Eestis alles 2017. aastal. See oli väga oluline muutus, mis aitas noortel ligi pääseda sobivatele teenustele, kuid nende teenuste maht ei ole ka tänasel päeval piisav.

Selleks, et noor mitte kunagi ei jõuaks riskirühma, saab ka riiklikul ja KOV-tasandil palju ära teha. Kõik saab alguse preventsioonist. Lastele ja noortele tuleb leida muud tegevused, mis pakuvad naudingut – noore inimese esimene mõte hommikul ei tohiks olla see, et saaks juba veipi tõmmata, kuniks hakkab piisavalt hea, et voodist välja tulla.

Väga olulised on sotsiaalsed tegevused – noortel peavad olema huviringid, kust nad maast-madalast ja hea meelega käiksid. Samuti on A ja O liikumine. Selle asemel, et korrutada, kui halb on alkohol, suitsetamine ja narkootikumid, tuleb noortele pakkuda tegevusi, mis annavad sama suure mõnutunde kui neile keelatud ainete tarvitamine.

Huviharidus peab olema mitmekülgne ning kõigile lastele võrdselt kättesaadav. Meil on vaja, et noored mõistaksid, et ägedam on käia trennis või kultuuri nautimas, kui koguneda nurgatagustesse kõike keelatut proovima. Kahjuks on tänane olukord selline, et ajule on liiga palju stressi – nutimaailm, Covid-pandeemia, nüüd sõjasurve. On asju, mida saame muuta kohe, aga paljut on võimalik teha ka pikemale perspektiivile mõeldes.

14-aastane poiss tunnistas Portugali politseile üles, et süütas tahtlikult mitu maastikutulekahju, sõites metsaaladel rolleriga ja süüdates tule tikkudega. Politsei andmetel oli poiss pettunud kehvade tulemuste tõttu koolis ja tal oli raskusi eakaaslastega suhtlemisel.

Matšeetedega relvastatud maskides jõuk pussitas Austraalias Melbourne'is surnuks 12- ja 15-aastase poisi, teatas politsei pühapäeval.

Arvatava noortejõugu kuni kaheksaliikmeline rühm ründas laupäeva õhtul Lääne-Melbourne'is lapsi eraldi, kuid lähestikku asuvates paikades, ütles politsei. Politsei sai esmalt väljakutse tänavale, kust leiti pussitatud 12-aastane poiss, ütles Victoria osariigi politseinspektori Graham Banks. «Meedikute elustamiskatsetest hoolimata ei õnnestunud teda päästa,» ütles Banks pressikonverentsil. Peagi leidis politsei lähedalasuvalt tänavalt poisi 15-aastase sõbra, kellel olid rasked noahaavad. Ka tema elu ei õnnestunud päästa.

Banksi sõnul viitavad tunnistajate ütlused ja turvakaamerate salvestised, et tapmised pani toime sama, kuni kaheksaliikmeline, matšeetede ja pikkade nugadega relvastatud maskides rühm. «Uurimine on küll alles algusjärgus, kuid sel on noortejõugu kuriteo tunnused,» ütles ta. Tapetud poisid jõuku ei kuulunud. Politsei sõnul on ebaselge, kas rünnak oli sihipärane või aeti poisid kellegagi segi.

Endine Alaska Airlinesi piloot Joseph Emerson (46) tunnistas end reedel föderaalkohtus süüdi 2023. aasta 22. oktoobril lennu ajal reisilennuki mootorite väljalülitamise katses. Mees oli sel ajal hallutsinogeense aine mõju all. Joseph David Emersoni (46) advokaadi sõnul sõlmis mees süüdistajatega kokkulepped nii föderaalses kui ka Oregoni osariiklikus kohtuasjas Alaska Airlinesi lennnu 2059 ajal korda saadetud hullumeelse katse eest. Lennu ajal oli pardal 83 inimest.

Emerson tunnistas end Portlandi föderaalkohtus süüdi lennumeeskonna töö takistamises ja reisijate ohtu seadmises. Kohtudokumentide järgi oli Emerson enne lendu tarvitanud psilotsübiini – hallutsinogeenset ainet, mida leidub teatud seeneliikides – ning kannatas lennu ajal veel selle järelmõjude all, vahendab ABC News. Emerson polnud tollel lennul kapten ja lennukit juhtisid kaks teist pilooti, kuid ta viibis sel ajal koos pilootidega kokpitis lisaistmel, jump seat’il.

«Kuigi ma istusin varuistmel ja suhtlesin lennuki meeskonnaga, arvasin ma, et olen unenäos ja tundsin tugevat vajadust ärgata,» kirjeldas Emerson kohtule. «Et sellest «unenäost» ärgata, tõmbasin ma teadlikult mõlema mootori hoobad alla. Teadsin, et see peatab mootorid, kuid uskusin tol hetkel, et see äratab mind ja ma saan oma pere juurde.» Emersoni sõnul takistas lennumeeskond teda mootorikange lõpuni alla tõmbamast. Tänu nende kiirele reageerimisele lennukimootorid ei seiskunud ja lennuk maandus turvaliselt. Emerson ütles pilootidele: «Mul ei ole kõik korras.» Ta arreteeriti pärast ümber suunatud lennuki Portlandis maandumist. Politseile ütles ta, et oli sel ajal vaimses kriisis, umbes 48 tundi magamata ja tundis, et see kõik ei toimu päriselt. Emerson on öelnud, et tegu oli kõige hullema 30 sekundiga tema elus.

Föderaalkohtus määratakse Emersonile karistus 17. novembril. Teda ähvardab kuni 20 aastat vangistust ja kuni 250 000 dollari suurune rahatrahv.

Selle nädala esmaspäeva seisuga oli kohtumäärusega kinnisesse erihoolekandeasutusse suunatud kaheksa inimest, keda aga ei ole siiani sinna toimetatud. See on nii, sest kõik vastavad kohad on täis.

Seadusest tulenev kohustus tagada kohtumäärusega suunatud isikule viivitamata ööpäevaringne erihoolekandeteenus kinnises asutuses lasub Eestis sotsiaalministeeriumil ning teenust koordineerib ministeeriumi allasutusena sotsiaalkindlustusamet (SKA). „Sotsiaalkindlustusametil on täitmiseks kaheksa uut kohtumäärust, kuid hetkel ei ole meil võimalik kõiki neid korraga täita, sest vabu teenuskohti ei ole,“ tunnistas SKA kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristel Abel. Tema esile toodud kaheksas täitmata määrus tehti juba 29. aprillil, ent seda pole võimalik täita seetõttu, et inimese asukoht pole teada. Ülejäänud seitse täitmata kohtumäärust on tehtud vahemikus 29. august kuni 15. september.

Erihoolekande hädaolukord. Kohtuotsusega kinnisesse asutusse määratud ohtlikele patsientidele pole kohti

**Kohtuotsused jäävad täitmata, sest kinniste erihoolekandeasutuste kohad on täis.
**Amet küsis teenuste osutamiseks juurde 49 miljonit eurot, aga sai kõigest neli miljonit.

Need inimesed on ohtlikud endale või teistele. Kohus on otsustanud, et nad peaksid olema kinnises asutuses järelevalve all – ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel. Ent eelmise aasta lõpust on tekkinud olukord, et kohtuotsuseid pole võimalik täita, sest erihoolekandeteenuse osutamiseks pole vabu kohti.

Selle aasta alguses oli neli detsembris tehtud kohtuotsust täitmata, sest neid ohtlikke inimesi ei olnud kuhugi saata. Mõne päeva eest said kaks neist teenuskoha, kuid lisandus juba üks uus kohtumäärusega ootaja. Praegu on kohtus pooleli veel kaheksa uue juhtumi üle otsustamine, aga erihoolekandeasutustes ei ole neile inimestele kohti. Kohti tilgub juurde üksnes nii palju, kui juhtub olema teenuselt lahkujaid.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120126180 ... pole-kohti

Erihoolekande arengust ülevaadet koostades leiti, et juba 2000. aastal välja töötatud erihoolekandeteenuste süsteemi üheks eesmärgiks oli ennetada inimeste sattumist ööpäevaringsele hooldusele ning toetada nende koduses keskkonnas toimetulekut. Sotsiaalministeeriumi 2004. aastal valminud hoolekandekontseptsiooni järgselt mindi hoolekandeteenuste osutamisel üle subsidiaarsuse põhimõttele: kodanikule abi andmine toimub võimalikult lähedal inimesele ja leiab aset teda ümbritsevas keskkonnas. Kuid toetavaid erihoolekandeteenuseid osutatakse Harjumaa (v.a Tallinn) 23-st omavalitsusüksusest vaid kuues. Ülejäänutes peavad kodus elavad psüühiliste erivajadustega inimesed leppima muude kohapeal pakutavate sotsiaalteenustega. Muud teenused ei ole aga üldjuhul piisavad nende tegelike vajaduste rahuldamiseks.

2006. aastal avaldatud riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kava üheks oluliseks suunaks märgiti suurendada teenuste mahtu üle Eesti ja reorganiseerimise tulemusena likvideerida erihoolekandeteenuste järjekorrad. Eesmärgiks võeti teenuste mahu kooskõlla viimine prognoositud vajadusega (7000 inimesele) 2011. aastaks. 2011. aasta lõpu seisuga oli aga erihoolekandeteenuste saajaid vaid 4659. Sotsiaaltöö spetsialistid ja eksperdid tõid välja probleemi pikkade ootejärjekordadega erihoolekandeteenustele saamiseks. Kõige probleemsemana nimetati ööpäevaringse erihoolduse võimalusi. Ööpäevaringse teenuse kohtade arv ei kata nõudlust ning seetõttu satuvad psüühiliste erivajadustega inimesed tihti ka tavahooldekodudesse, mis aga ei vasta üldjuhul psüühiliste erivajadustega inimeste vajadustele. Nende viibimine seal võib osutuda ebamugavaks teistele klientidele ja vastava ettevalmistuseta personalile.

2008. aasta veebruaris avaldatud Riigikontrolli auditi aruandes toodi välja erihoolekandeteenuste kättesaadavuse probleem. Märgiti, et vajaliku teenuse nappuse tõttu toetatakse osa isikutest nende teenustega, mis on parasjagu kättesaadavad, kuid neile mitte sobivad. Riigikontrolli audit tõi välja küll erihoolekande kitsaskohad, kuid paraku ei ole siiani kasutusele võetud meetmeid motiveerimaks rohkem omavalitsusi ja muid instantse erihoolekandeteenuseid osutama.

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... b6/content