www.militaar.net

Prantsusmaal toimus 2 rünnakut elektrivõrgu vastu

2 attacks against critical infrastructure leave 210 000 ppl with out power in France.

- 160 000 left without power in Cannes after an attack against a transmission tower & a transformer station.

- 50 000 without power in Nice after an attack against a trans. station

https://x.com/visegrad24/status/1926706433573232805

Hispaania elektrikatkestusest ...
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12038 ... use-pohjus
Kuidas seda lihtsate sõnadega maakeeles kokku võtta?

Ahilleus kirjutas: ↑18 Juun, 2025 10:27 Hispaania elektrikatkestusest ...
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12038 ... use-pohjus
Kuidas seda lihtsate sõnadega maakeeles kokku võtta?

Elektrivõrgu juhtimise põhimõtted ei olnud Hispaania-Portugali puhul kaasa tulnud sealse tänapäevase elektritootmisega, kus arvestatav osa toodangust tuleb inverteri põhistest tootmissüsteemidest.

Ehk kui elektritootmine muutub, peab sellega koos muutuma ka elektrivõrgu juhtimise filosoofia ja põhimõtted. Seda aga ei olnud tegelikuses toimunud. Vist(tm) algas kõik ülepingest, siis lülitati välja veits valesid tootjaid. Osad tootjad, kes olid võrguoperaatorile lubanud pakkuda stabiliseerimisteenust, seda (vist) ei teinud või midagi sellist. Ja sealt siis probleem paisus kuni kokkukukkumiseni.

Kõige sisukam kirjeldus avalikest allikatest on Euractivil - https://www.euractiv.com/section/eet/ne ... -blackout/.

taavi013 kirjutas: ↑18 Juun, 2025 12:07

Ahilleus kirjutas: ↑18 Juun, 2025 10:27 Hispaania elektrikatkestusest ...
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12038 ... use-pohjus
Kuidas seda lihtsate sõnadega maakeeles kokku võtta?

Elektrivõrgu juhtimise põhimõtted ei olnud Hispaania-Portugali puhul kaasa tulnud sealse tänapäevase elektritootmisega, kus arvestatav osa toodangust tuleb inverteri põhistest tootmissüsteemidest.

Ehk kui elektritootmine muutub, peab sellega koos muutuma ka elektrivõrgu juhtimise filosoofia ja põhimõtted. Seda aga ei olnud tegelikuses toimunud. Vist(tm) algas kõik ülepingest, siis lülitati välja veits valesid tootjaid. Osad tootjad, kes olid võrguoperaatorile lubanud pakkuda stabiliseerimisteenust, seda (vist) ei teinud või midagi sellist. Ja sealt siis probleem paisus kuni kokkukukkumiseni.

Kõige sisukam kirjeldus avalikest allikatest on Euractivil - https://www.euractiv.com/section/eet/ne ... -blackout/.

Elektri liikumise suuna määrab mäletamist mööda potentsiaalide vahe.
Kui võrk tarbib, siis koormus suureneb ja tootva seadme poolt liigub rohkem tarbija poole.
Suurem koormus alandab Volte ja sööb rohkem Ampreid. Ehk siis pinge väheneb ja amprid tõusevad. On see nii?
Mis iganes inverteril on max A ja max V.
1. Kui inverteril kaob koormus, siis kas lülitatakse mingile kohalikule tarbijale a la suur takisti, et energija ülejääk kuhugi panna või kiirelt lahutuslülitiga võrgust välja. Kuidas tekib ülepinge üldvõrku?
2. Kui invrterile rakendub suurem koormus kui ta anda jaksab, rakendub ülekoormuskaitse. Kuidas tekib ülepinge üldvõrku?
Mis mu kahes punktis valesti on? Tahaks tõesti aru saada sellest ahelreaktsioonist.

Ahilleus kirjutas: ↑18 Juun, 2025 14:20
Elektri liikumise suuna määrab mäletamist mööda potentsiaalide vahe.
Kui võrk tarbib, siis koormus suureneb ja tootva seadme poolt liigub rohkem tarbija poole.
Suurem koormus alandab Volte ja sööb rohkem Ampreid. Ehk siis pinge väheneb ja amprid tõusevad. On see nii?
Mis iganes inverteril on max A ja max V.
1. Kui inverteril kaob koormus, siis kas lülitatakse mingile kohalikule tarbijale a la suur takisti, et energija ülejääk kuhugi panna või kiirelt lahutuslülitiga võrgust välja. Kuidas tekib ülepinge üldvõrku?
2. Kui invrterile rakendub suurem koormus kui ta anda jaksab, rakendub ülekoormuskaitse. Kuidas tekib ülepinge üldvõrku?
Mis mu kahes punktis valesti on? Tahaks tõesti aru saada sellest ahelreaktsioonist.

Võrgus tarbib ülepinge turbiinide inerts. Aga seda inertsi on piiratud kogus ja selle ületamisel hakkab sagedus kasvama üle ettenähtud piiride. Ehk siis turbiini generaator toimib mootorina. Ülepinge sageduse kasvuta näitab kas inertsi puudumist või pudelikaelu võrgus.

Benjy kirjutas: ↑18 Juun, 2025 17:29 ..
Võrgus tarbib ülepinge turbiinide inerts. Aga seda inertsi on piiratud kogus ja selle ületamisel hakkab sagedus kasvama üle ettenähtud piiride. Ehk siis turbiini generaator toimib mootorina. Ülepinge sageduse kasvuta näitab kas inertsi puudumist või pudelikaelu võrgus.

Lisaks klassikalistele (ajaloolistele) pöörlevatele vidinatele võivad tänapäeval intertsi etendada ka uuemad lähenemised a'la superkondensaatorid, akud. Sealhulgas ka juhitav inverter, mille väljundit kujundatakse vastavalt võrgu nõudmistele. Juhitav türistoridega inverter võib anda välja täpselt sellist pinget, voolu ja just sellises faasis mida parajasti vaja.

Veidi reklaamimaiguline, aga muidu suht ilus reklaamibrosüür Siemens Energy'lt tänapäeva võrgu stabiliseerimise vidinate kohta https://p3.aprimocdn.net/siemensenergy/ ... 20file.pdf

taavi013 kirjutas: ↑18 Juun, 2025 18:00 .... Juhitav türistoridega inverter võib anda välja täpselt sellist pinget, voolu ja just sellises faasis mida parajasti vaja. ...

Häda on selles, et tavaline PV inverterid ei tea, et millises faasinurgaga pinge on hajustootmise liini teises otsas ja seetõttu nad arvavad etteantud programmi alusel oma tööparameetreid.
Kui nüüd planeeritud käitumine ei suuda ekstreemsituatsiooni ühe poolperioodi jooksul järgida, siis vallandubki ahelreaktsioon, kus erinevate seadmete kaitseautomaatikad järjest rakenduvad.

Pühadevahe Olavi, GIYF !!

Inverter ei pea midagi muud teadma kui seda kui palju ta hetkel on võimeline võrku söötma ja vastavalt sellele reguleerib ta oma faasinurka võrgu suhtes.

Joonista kaks nihkega siinust ja inverteri siinuse "pluss" peab olema natuke suurem kui võrgul ja "miinus" natuke miinusem kui võrgul ning vool voolabki.

Madis Reivik kirjutas: ↑19 Juun, 2025 15:09 Pühadevahe Olavi, GIYF !!

Inverter ei pea midagi muud teadma kui seda kui palju ta hetkel on võimeline võrku söötma ja vastavalt sellele reguleerib ta oma faasinurka võrgu suhtes.

Joonista kaks nihkega siinust ja inverteri siinuse "pluss" peab olema natuke suurem kui võrgul ja "miinus" natuke miinusem kui võrgul ning vool voolabki.

Ja täpselt nii ju juhtuski, kus enam tsentraalset/peamist tootjat ei olnud ja võrk koosnes sadadest tuhandetest "lollidest" omapäi tootvatest PV inverteritest, mis kõik tahtsid omaette "natuke rohkem" toota ning võrguparameetrite ületamisel hakkasid inverterid ennast massiliselt välja lülitama.

OLAVI kirjutas: ↑20 Juun, 2025 10:57 ..
Ja täpselt nii ju juhtuski, kus enam tsentraalset/peamist tootjat ei olnud ja võrk koosnes sadadest tuhandetest "lollidest" omapäi tootvatest PV inverteritest, mis kõik tahtsid omaette "natuke rohkem" toota ning võrguparameetrite ületamisel hakkasid inverterid ennast massiliselt välja lülitama.

Ei oska kommenteerida Hispaania+Portugali kohta, aga vähemalt Eestis on C (5-15MW) ja D (üle 15MW) kategooria tootmisseadmetele põhivõrguga liitumiseks päris korralik komplekt nõudeid sealhulga juhtsignaalid põhivõrgu operaatori poolt võimsuse suurendamiseks-vähendamiseks, avariipiirangute signaalid, sagedusreguletsiooni algatamise käsud jms.

Kogu Eleringi põhivõrguga liitumise dokumendipakk: https://elering.ee/liitumistingimused-ja-metoodika

Ja spetsiifiliselt signaalide tabel, mida peab tootmisseade arvestama-toetama:
- põhivõrgul https://elering.ee/sites/default/files/ ... ulile.xlsx
- jaotusvõrgul https://elering.ee/sites/default/files/ ... ulile.xlsx

Mida ma kogu selle jutuga öelda tahan - tänapäevaselt teostatud võrk on juhitav. Seda ka taastuvenergia tootmise seadmete osas. Ja reaalselt vähemalt Eestis ka järgitakse põhimõtet, et oleks juhitav.

taavi013 kirjutas: ↑20 Juun, 2025 15:13 ....
Mida ma kogu selle jutuga öelda tahan - tänapäevaselt teostatud võrk on juhitav. Seda ka taastuvenergia tootmise seadmete osas.
Ja reaalselt vähemalt Eestis ka järgitakse põhimõtet, et oleks juhitav.

Olen juba varem siia toonud välja, et Eestis praegu kasutatav PV inverterite võrguparameetrite standart erineb Portugalis kasutatavast standardist, sest seal hoiavad sagedust tuumajaamad.
Ka meil kehtis varem, kui meie sagedust hoidsid veremaa tuumajaamad, sama standart nagu Portugalis, kus hälvete piirid olid praegusest palju kitsamad.
(Ajal kui Eesti seadeid veel ei olnud PV inverterite algseadistusmenüüdes eraldi välja toodud ja väärtused tuli sisestada käsitsi, siis Portugali seaded olid täpselt Eestiga samad.)
Eu's kasutatakse palju erinevaid PV inverterite seadistuse standarteid ja seega ei saa kõiki situatsioone sarnaselt hinnata.
(Kuigi enamus algusaegu ei mäleta, siis ma olen PV süsteemidega nii kaua tegelenud, et olen juba selles 2012 aastal ilmunud raamatus ühel pildil. https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5 )

Kes märkas eile õhtul kell 19.39 meil toimunud suurt võrguhäiret, kus samal hetkel palju 3 faasilisi seadmeid korraga välja lülitusid ja isegi Tallinna telemasti raadiosaated katkesid mõneks minutiks?

Ma märkasin, et raadio jäi vait mõneks ajaks.

OLAVI kirjutas: ↑22 Juun, 2025 9:27 Kes märkas eile õhtul kell 19.39 meil toimunud suurt võrguhäiret, kus samal hetkel palju 3 faasilisi seadmeid korraga välja lülitusid ja isegi Tallinna telemasti raadiosaated katkesid mõneks minutiks?

Mida see tähendab?