www.militaar.net

Suurtükilasu kapslipuks peabki olema tugeva ehitusega ja sellise konstruktsiooniga, mis välistab püssirohugaaside läbipääsu. Lasu ajal on rõhk laengukambris tuhandeid baare.
Kapslipuks ongi suurtükilasu "tong". Mürsk on "kuuliks" kui laskurrelvade moonaga võrrelda.


Valik kapslipukse.

Tervitus. On pakkuda selline padrun millest ülevalpool juttu. Tuli maaleiuna ja asub Tartumaal. Kui kellegi huvi ja koguja on (loaga), siis andke teada, viin ontaktid kokku ja keegi saab endale kollektsiooni vähelevinud padruni. Ütlesin leidjale, et ärgu hakaku midagi ise puurima vms, et las spetsialistid teevad kui vaja teha.

EOD kirjutas:Suurtükilasu kapslipuks peabki olema tugeva ehitusega ja sellise konstruktsiooniga, mis välistab püssirohugaaside läbipääsu. Lasu ajal on rõhk laengukambris tuhandeid baare.
Kapslipuks ongi suurtükilasu "tong". Mürsk on "kuuliks" kui laskurrelvade moonaga võrrelda.


Valik kapslipukse.

Suur tänu vastamast, lusikaga tarkust jälle juurde saanud! Tegu siis sellise "matroška" süsteemiga, "tongi" "tong". Eeldan, et selliste asjade pooleks saagimine polnud just eriti tark tegu.

Võib-olla kuuluvad samasse kapslipukside-tongide ooperisse ka sellised kaks "hülssi", kuigi seinad neil õhukesed.

Suurtükilaskudel kasutatakse tavalise süütekapsli asemel (kuigi ka neid on kasutatud) kapslipukse mitmel põhjusel. Esiteks parema vastupidavuse tõttu laengukambris lasu ajal valitsevale rõhule, mis lööks tavalise "tongi" tagant välja ja teiseks seetõttu, et "makaronide" süütamiseks jääb kapsli leek nõrgaks. Vaja on mustast püssirohust leegivõimenduslaengut. Musta püssirohu põlemisel tekib pilv hõõguvaid osakesi, mis "makaronid" süütavad.
Konstruktsioonilt on kapslipuksid erinevad. Gaasitihedus võib olla saavutatud kapslipuksi suhteliselt paksu põhjaga või kapsli ja musta püssirohu vahel oleva klapiga, mis laseb kapslileegi läbi, kuid tahapoole tungivad püssirohugaasid peab kinni.
Äratöötanud kapslipuks on ohutu. Kasutamata kapslipuks on eest suletud hermeetilise tropiga, mille taga must püssirohi ja puksi põhjas süütekapsel. Viimaste vahel võib olla eelnimetatud klapp.
Viimastel piltidel on Nagant´i padrun kaliibriga 7.62x38R ja paberist jahipüssipadruni hülsi põhi.

Selge siis. Tänud! Kui nüüd oma halle ajurakke mobiliseerida, siis meenub, et sellist Nagant'i hülssi olen isegi ühes roostetanud relvas näinud. Tundus deformeerunud moon olevat ja ei pööranud sellele rohkem tähelepanu. Sarnaseid (suurema kaliibriga) paberist hülsse kasutati vististi ka Punaarmee raketipüstolite moonas.

Leidsin täna kohast, kus kunagi olevat olnud ait (küllap oligi, vundamendikivid on näha), maast mulla seest huvitava padruni. Kuna suplerit pole, siis kaliibri kohta ütleksin tagasihoidlikult 7 ja 8 vahel. Kogupikkus 7,4 või 7,5 cm. Hülss on servaga ja väga tugevalt koonusja kujuga. Küsisin siin kohalike kõvemate kaitseliitlaste käest, aga sellist polnud keegi näinud.
Uurisin ise netiipidi edasi ja mis selgus - tegemist võiks olla Prantsusmaal Toulouse'is valmistatud padruniga. http://www.armeetpassion.com/8%20lebel%202.html
Lingilt avanevas aknas sobib minu meelest kõige paremini ülemine foto. Tõsi, minu meelest on tähed-numbrid veidi teises järjekorras: mitte TE/D/1/40, vaid TE/1/D/40. Tähed on pööratud nii et TE pole mitte kõrvuti, vaid T on E kohal. Padruni ots ongi täpselt selline justkui külasepp oleks teinud ja tong on minu arvates tavatult suur.

Kuidas võiks taoline laskemoon Eestisse sattuda? Wikipeedia andmetel toodeti padruneid Berthier' vintpüssile, mis kuulus Prantsuse armee relvastusse kuni aastani 1940. Saksamaa sai neid palju sõjasaagiks ja kasutas Läänerindel. Kuid osa jõudis politseivägede käes ka Idarindele.
http://en.wikipedia.org/wiki/Berthier_rifle
On selline padrun foorumi liikmetele tuttav?

Vahepeal leidsin veel kaks padrunit. Tõe huvides olgu öeldud, et tegelikult teostas väljakaevamised koer, mina lihtsalt märkasin, et midagi tavatut on näha. Aidaalune on ju tavaline koht, kuhu vanasti visati näiteks klaasikilde, millest muidu oleks raske olnud lahti saada. Küllap need padrunid ka kõrvetasid omaniku näppe, sest asusid seinast pooleteist meetri kaugusel. Visati hoolega, et kaugemale läheksid.
Olen poisikesena padruneid maa seest leidnud, aga need olid läbi roostetanud. Kõik kolm äsjaleitud hülssi on hea kvaliteediga.

Poisikesena kui sai Siimusti laskemoonalaost paugu tegemiseks moona korjamas käia, oli minu meelest seal just seda prantsuse moona oksendamiseni. Tõmbasid aga surnuaia ääres bussi peatuse taga mättad üles ja all oli lausa paks kiht neid padruneid aastad olid vast kuskil kaheksakümnendad.

vaatasin foorumis veidi ringi: ...Kogu ala Siimusti laululavast kuni surnuaia alguseni oli täis saksa ja prantsuse vintpüssipadruneid... http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=753
Küllap Eestis neid prantsuse padruneid oli/on tõesti liikumas mittevähe.

8 mm Lebel on muuseas 7,62 mm vene vintpüssipadruni "isa". Kasutati, nagu "poegagi", nii vintpüssides kui kuulipildujates.
Eestis kui põhilisest lahingutegevusest kõrvalejääval suunal oli teisejärguliste (vabandan Piirikaitserügementide võitlejate ees) üksuste relvastuses palju trofeerelvi ja vastava kaliibriga laskemoona.

Kaliiber 4 ehk 4 GA (26 mm kopikatega) on signaal- (valgus- (Leuchtpistole)) ehk "raketipüstolite" tavaline kaliiber. Selles kaliibris on valmistatud ka haavlipüsse ("pardihukkajaid").

Minusuguse võhiku jaoks krüptilised nõiakirjad, mis moon ja milline riist nendega kärtsu tegi?

Raske, teravatipulise kuuliga vintpüssipadrunite pakend.
Edasi tulevad markeeringus andmed padrunite valmistaja, valmistusaja ning püssirohu, hülsi ja muude komponentide vastavate andmetega.
Nii vintpüssidele kui kuulipildujatele.

Tänan!

Tänud. Veel, suurem on arvata, et 12,7 Browning, väiksemast saan rääkida, kui koju jõuan.Mõõduriista siin ei ole ja vesi on kirjadega üht-teist teinud, nende taastamine võib aega võtta. Mis sellesse pallikesse puutub, siis kahtlustan kartetši. Selliseid oli neil kah hulgim, erinevates deformatsiooniastmetes.