Jõelaevad Emajõel

[retti]

akf aurik
kuidas seda nüüd ütelda - ei oleks ootanud,et sa laevadel vahet ei tee.
Sinu viimasel pildil Piirissaare sadamast on VANEMUINE mitte Lermontov.

[aurik]

akf aurik
kuidas seda nüüd ütelda - ei oleks ootanud,et sa laevadel vahet ei tee.
Sinu viimasel pildil Piirissaare sadamast on VANEMUINE mitte Lermontov.

Vanemuine Piirissaarel.pngLermontov 1981.jpg

See läheb juba päris kentsakaks kätte
Kas ma väitsin kusagil, et sellel ENE fotol on "Lermontov"? Kirjutasin ju, et valisin foto kakuamipaadi pärast. See, et "Vanemuine" pildil on, ei omanud üldse tähtsust.
Järgmine kord püüa paremini.

[aurik]

Liigume disainišedöövri juurest (loodetavasti ei võtnud keegi seda väga tõsiselt) siis asjalikumas suunas edasi.

Nimekiri Eesti (NSV) reisilaevadest ja -kaatritest vahemikus 1945-1991.a. Märgitud on ainult Peipsi basseinis ajaperioodi sees kasutatud nimed.
* „Amfiib”
* „Delfiin”
* „F.R.Kreutzwald”, „Forell”
* „Helju/PT-1/Kulgu”
* „Joala”
* „K-11”,”K-16”, „Kingissepp”, „Kotkas”
* „L.Koidula”, „Lembit”, „Lermontov”
* „Narva”
* „Polesje-36/(Eesti Ekspress)”**, „Polesje-37”, „Pudož”
* „Rakett/Peipsi Jõnn/Raketa-1M”, „Tuuslar/Raketa-2M”, „Raketa-3M/Raketa-1M”, „Raketa-3M”
* „Šipovka/Pioneer”
* „Zarja”, „Zarja/Zarja-01”, „Zarja-02”, „Zvezda”
* „Tartu”, „Tasuja”, „Trud”, „Tšaika”, „Tšaika” (oligi kaks ühenimelist)
* „Uku/Bolševik/Turist”
* „Vanemuine”, „Vodnik/Voog”, „Võmpel”
* „556/J.Lauristin”

Siia on võetud kokku nii Tartu kui Narva (kosest ülesvoolu) alused. Lisaks puhastele reisilaevadele ja eri aegadel eri funktsioone täitnud alustele on nimekirjas mitu sellist, mis olidki pigem teenistuslaevad, kuid ajuti reisijateveos kasutuses. Kirjas on isegi üks puksiir, mis hädaolukorras suunati ametlikult Tartu-Praaga liinile, tõsi, see karjäär kestis vaid nädala, kuid ikkagi märk maas.
Lisasin nimekirja ka kaks meie mõistes huvilaeva, millel sõitjad ei kajastu ametlikus statistikas, alused olid ametkondlikud, aga põhiülesanne puhkajate vedu. Samas võib selline vahetegemine pisut liiga teha teiste organisatsioonide laevadele, mis muude tegemiste vahepeal mingeid gruppe võisid vedada, nt „Prometheus”, „Aita”, „Bioloog 2” jt. Ajaleheinfo järgi kasutati 40-te lõpus pidupäeviti Tartust ülesvoolu asuvate puhkekohtadega ühenduseks mootorpaate, aga nende nimesid ja kuuluvust tagantjärgi enam kindlaks ei tee. Aga lõpuks võiks niimoodi suvalist kalapaati, mis vedas mõne grupikese Kolkjast või Varnjast Piirissaarde, reisilaevaks pidada.
** „Eesti Ekspress” oli paralleelnimena 1991.a. maalitud küll „Polesje-36” pardale, aga ei kajastu ametlikes dokumentides
Liivapraamist parvlaevaks ümberkohandatud „Linda” jätsin välja. Minu mälu järgi tal reisijatekajutit ja üldse sõitjatele istekohti ei olnud.
Enamikest laevadest on seostatud fotod leitud, tõsi küll, ühest vaid EW aegsed. Ja need, millest ei ole, on tüüpprojektid, nii et ettekujutus nende välimusest on olemas.

Üks valge laik on taas likvideeritud. Omal ajal kergitasin küsimuse Dori- kaatritest, nüüd on teatav info olemas. Tartu omadest pole paraku ühtegi kindlalt seostatavat fotot leidnud, järgneval pildil on aga üks pärnakas, 6 kaatrit oli sinna saadetud. Kuurortlinnas kasutati neid jõest üleveoliinidel ja väikeste gruppide lõbusõitudeks. Foto Pärnu Postimees 16.09.2010

Ma vähemalt arvan, et see on Dori-kaater, langeb tööjoonisega üldiselt kokku. Viimase võtsin ühest vene foorumist.

Algselt mõeldud kalapaatideks, aga kuna neid toodeti üle, siis hakati muuks otstarbeks sokutama.

Ja lõppu üks mõistatus.
Eraldasin ühelt lõimes rippuvast fotost kehvakese fragmendi. Pildil olevast laevast ei ole leidnud sellisel kujul ühtegi seostatavat fotot.

xyz.jpg (30.84 KiB) Vaadatud 4371 korda

Tegelikult ma ei tea, kas on see laev, mida mõtlen, foto allkiri tema kohta midagi ei ütle, aga... foto on tehtud sellises kohas, millest on teada, et teataval ajaperioodil käis sealt läbi trobikond Tartu laevu. Ülejäänud on sealkandis pildimasina ette jäänud, tema mitte, aga paberite järgi on teada, et ka tema sel ajal seal viibis. Konkreetne foto on algallikas pisut valesti dateeritud, samasse sarja kuulub aga veel mitu pilti, kus dateering õige.
Tartus tuntakse teda küll, aga teise nime ja vähe teistsuguse välimusega.
Nii et mis laev?

[paadikapten]

Üks võis olla Vorbuse-Maramaa silla lammutus.Sillapostide jäänuseid ma jões mäletan.Ma võin olla silda näinud -aga mälupilti 5. eluaastast ei ole.

Vot, loen teemat ikka ja jälle, see lõik jäi kogu aeg 2 silma vahele. Aga oleks huvitav teada, kus seal sild oli. Vorbuse külje alt tuleb jõe äärde üks kõrgem muldvall. Selle jõepoolne ots asub Ranna teega kohakuti. Kas võis see olla sillale minev teetamm?

Teemasse tulles: Lodjakojal on jälle probleeme. Väidetavalt on seltskond ära läbustanud oma ehitusplatsi Kvissentalis.

https://tartu.postimees.ee/7699790/lodj ... srikkumisi

https://tartu.postimees.ee/7703017/prii ... vastutuult

[retti]

Üks võis olla Vorbuse-Maramaa silla lammutus.Sillapostide jäänuseid ma jões mäletan.Ma võin olla silda näinud -aga mälupilti 5. eluaastast ei ole.

Vot, loen teemat ikka ja jälle, see lõik jäi kogu aeg 2 silma vahele. Aga oleks huvitav teada, kus seal sild oli. Vorbuse külje alt tuleb jõe äärde üks kõrgem muldvall. Selle jõepoolne ots asub Ranna teega kohakuti. Kas võis see olla sillale minev teetamm?

Teemasse tulles: Lodjakojal on jälle probleeme. Väidetavalt on seltskond ära läbustanud oma ehitusplatsi Kvissentalis.

https://tartu.postimees.ee/7699790/lodj ... srikkumisi

https://tartu.postimees.ee/7703017/prii ... vastutuult

Sild oli Ranna tee jätkuna Vorbusele.

Lodjakojast
Pikalt ei hakka seletama.
Ei Jõmmu ega Lodjakoda ja sellega kaasnev/liituv ole Jaagomäe eraomand.
Linnavalitsusele tuleb esitada küsimus mille vastus peab olema avalik - kui palju pileti- ja müügitulu on Lodjakoda aastate jooksul linnale ja maksuametile deklareerinud.

[paadikapten]

Kui kõrge see sild oli, kas see kandis sõidukeid? Vorbuse-poolne teetamm on piisavalt lauge, et sellel saaks sõita.

[sammal.habe]

Ääremärkusena: Mainitud Ranna tee ja Vorbuse vahel on ka hiljem sild olnud. Õppus SIIL 2018:

[croman40]

Sild oli Ranna tee jätkuna Vorbusele.

Kas te võiksite täpsustada, missuguse info põhjal kirjutate silla olemasolust ja mis ajal oli nt kasutuses?

Edit: vastus saadud, kasutusaeg ca 1916-1926, tänud akf aurikule

[aurik]

Sild oli Ranna tee jätkuna Vorbusele.

Nõus
Lõimes juba aastaid rippuv foto https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... b760bab1c0 näitab üheselt, et sild läheb täpselt teetammide pealt.

Inked1965Ranna.jpg (157.13 KiB) Vaadatud 3449 korda

Silla otsad paigutasin 1965.a. sügise õhuvaatele. Oranž ringike pisut ülesvoolu on nõukaaegse jõetrammide randumissilla juures.
Lk 65-l viewtopic.php?t=9714&start=960 on kirjas selline info

Jänese puusild, ehitati I maailmasõja ajal vene sõjaväe poolt, võimaldamaks vägedel ladusamat liikumist, ilma et nad peaks läbi linna tunglema. Asus täpselt Maramaalt Emajõe poole suunduva Ranna tee otsas.
Kui ca 15 aastat tagasi tekitati Jänese rada, siis oli Tartumaa turismi kodukal üks kaart legendiga, mida raja ääres näha võib. (loomulikult kaarti enam kusagil rippumas pole) Ranna tee vastas Vorbuse pool oli märgitud vana silla jäänused. Siis ma ei teadnud sellest sillast loomulikult midagi ja mõtlesin, et turismirahvas on lolliks läinud. Omal ajal Ranna vahet sõites oli laevalt seal näha küll vees mingeid mügaraid, aga siis ei osanud seda tundmatu objektiga kuidagi seostada.

EW ajal ei tahtnud silda keegi justkui omaks tunnistada ja hakkas (eriti kevadiste jääminekute mõjul) lagunema. Erilist vajadust tema järele polnud ja remondikavatsused jäid realiseerimata. 20-te keskel oli sillast ülekäimine juba eluohtlik ja leiti, et kõige otstarbekam on üldse likvideerida. Loomulikult tekkis hääli, mis nõudsid kordategemist, väites, kui kenasti sild edendab Tartust ülesvoolu asunduste läbikäimist. Lõpuks võeti asi lihtsalt ette ja 1926/27 vahetusel lammutati ära.
Sild oli tehtud päris korraliku kõrgusega, need alused , mis Laia tänava otsa puusilla alt läbi said, läksid ka siit ludinal.

Raskeid veokeid (mida siis polnudki) ta vast ei kandnuks, aga jala- ning ratsavägi, moonavoor ja välikahurid pääsesid kenasti üle.
----
Varasemate asjade täpsustusi
Pärastsõjaaegsete reisilaevade nimekirja täienduseks
* Reisijate veoks oli Tartus mitte „K-16” (see viidi Pärnusse) vaid „K-6”
* Kahel hooajal on liinireisidega saanud end proovile panna ka „Stahhanovets”
* „Lembit” oli tegelikult „Lembitu”
lk 28 viewtopic.php?t=9714&start=405 ja 32 viewtopic.php?t=9714&start=465 on temast fotosid ja natuke esialgset infot. Suurem jagu tema eluloost on nüüdseks paika loksunud.
Ehitusaasta ei ole selge, aga peaks jääma 50-te keskpaika ja kindlasti Tolmatševo töökodade toodang. Siiski väike reisilaev (mitte märgipanija, nagu idanaabri spetsid omal ajal pakkusid) nimega „Zorka”. Kuulus Ivangorodi jõesadamale ja sõitis põhiliselt Ivangorod- Ust-Luuga liinil.
Narva jõesadama likvideerimisega anti Ivangorodile üle sealne Moskvitš tüüpi „Pravda”. Lenska kandist toodi talle paariliseks „M-258” ja nii jäi „Zorka” ülearuseks. Laevukese uueks omanikuks sai 1966.a. sügisel Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut. Mõned aastad kandiski nime „Lembitu”, kuid 70-te algupoole kustutati see pardalt ära ja sinna värviti „Põ-251”. Ma ei oska öelda, kas alus oli Eestis algselt laevaregistris või kanti kohe väikelaevaregistrisse. Üks „Lembitu” oli liivapraamina olemas ja võib-olla seetõttu pidigi nimest loobuma.
Olemas oli kindlasti veel 1983.aastal, millal kadus, ei tea mitte.
Kui netis ringi käia, siis leiab trobikonna fotosid tema Värska algusaastatest. Ühel veel isegi vene nimi peal, tehtud siis üsna pea pärast Värskasse jõudmist.
* Ja üllatus-üllatus! Pihkva sadamalt on hädavajaduse tõttu u kolmeks nädalaks renditud sealne „PS-112”.
Vaatasin takkajärgi, kas Edasi leht ka seda kajastab. On tõesti märgitud, et pannakse laev käiku, aga polnud kirjas, mis laev. Tema Tartu-ajast ilmselt fotot polegi, võtsin siis ühest Pihkva pildist fragmendi, kus ta peale jäänud.

ps112.jpg (78.59 KiB) Vaadatud 3449 korda

Dori-kaatritele täienduseks.
Algul sattus mulle ette esialgne jaotuskava, kuid töö käigus mängiti see põhjalikult ümber. Eestisse toodi lõpuks 18 kaatrit. Üks anti üle ZBI-le- koheselt arusaadav, et temast sai esimene „Bioloog”. Üks kaater jäi Narva. Seal kasutati teda veokaatrina ja ma pole aru saanud, kas alamjooksul (tõenäolisem) või ülalpool koske. Tartusse jäi lõpuks neli ja Pärnusse läks terve tosin. Sinna tekitati tihe linna-ja linnalähiliinide võrgustik. Kui palju aasta jooksul seal sõitjaid oli, ei viitsinud väga jahtima hakata, aga suurusjärk peaks olema nii 150- 160 tuhande ümber.
Nendel kahel siin aastaid rippuvatel fotodel on tõenäoliselt näha mõnd Tartu Dori kaatrit. Arvatavasti on mõlema peale jäänud „K-6”, ülejäänud olid muude funktsioonidega
https://www.muis.ee/museaalview/3201289
https://www.muis.ee/museaalview/3204477

Mõned seigad lk 96 viewtopic.php?t=9714&start=1425 vajavad kõva täpsustamist

1946/47 talvel oli suur aktsioon, mille käigus lohistati ümber kose terve laevastik eesotsas “Joalaga” Enamus toodutest olid praamid....
Ületoodute hulgas oli ka mitu suuremat sõjasaagiks võetud saksa praami, üks neist iseliikuv.

Nende ridade allikaks oli järgmine tekst. Internetiavarustest korjatuna oli ta mõni aasta tagasi avalik, nüüd sellele vaba ligipääsu enam pole.
Оказывается в 1947 г. была проведена более масштабная операция:
"В зиму 1947 г. министерство речного флота СССР перебросило
волоком из устья реки Нарва в псковское озеро 15 судов, в том числе два пассажирских парохода, два буксира, одну самоходную баржу и 10 металлических барж. Для проведения данного мероприятия руководство пароходства обратилось к командующему бронетанковыми войсками Ленинградского военного округа Герою Советского Союза генерал-лейтенанту В. И. Баранову с просьбой дать указание начальнику псковского гарнизона о выделении двух тягачей."
Источник: 
"Эра пароходов. История парового судоходства и cудостроения: сборник статей". СПб. Аврора, 2017 г.
В источнике есть ещё вот это:
"По распоряжению Управления от 29 марта 1947 г. буксирный пароход № 556, мотокатер "NOV-16", несамоходная баржа № 876 прибыли в распоряжение с 1 июня."
Имеется ввиду, что они прибыли в Псков. Но там непонятно - они из этих 15 судов или ещё откуда то.
(Tõlkima ei hakka Google trans.. ajab vajadusel asja ära.)
Iseenesest tõsine tekst ja kuna on viidatud konkreetsetele dokumentidele/asjaoludele, siis pole esmapilgul midagi kahtlast märgata. Aga Peipsi laevanduse fondides pusimine annab natuke teistsuguse pildi.
2.oktoobril 1946 on Peipsi Laevanduse ülem välja andnud käskkirja, mille üheks punktiks on eeloleval talvel suure flotilli ületoomine Peipsile. Nimekirjas on 10 järelveetavat saksa päritolu praami, 1 iseliikuv, puksiirid „556” ja „429” (need kõik olid reparatsioonilaevad) + „Joala” . Kui lisada veel juurde aasta lõpus Eestisse toodud „Agnes”, siis arvud klapivad.
Aga edasi on juhtunud järgmine. 17.detsembril on koostatud miskisugused hindamisaktid 11 laeva kohta. Kaks praami on juba jõudnud ära kaduda. Üks näidis aktidest siin, käib ühe praami kohta.

Eriti väärib tähelepanu allosas olev viltune kiri Передано. Sama märkus on ka veel viie praami aktil. Ja need alused Peipsile ei jõudnudki. Kellele nad siis üle anti, jäi saladuseks, aga arvata, et nad ida poole rändasid. Ülejäänud viiel laeval üleandmismärget polnud ja kõik jõudsid ka Peipsile. Tõsi, puksiirid toodi kohe 1947.a.kevadel, kaks järelveetavat praami ja iseliikuv alles 1950.a. Suurem veetav praam lõigati Tartus pooleks ja temast tehti kaks väiksemat. Sellel ka lõimes juba aastaid rippuval fotol https://www.muis.ee/museaalview/1073592 on näha natuke ühe sakslase ninaosa. See on poolekslõigatu esitükk st originaal.
„Joala” üleveost on varem juba juttu olnud, „Agnes/Tasuja” seisis Narvas kuni 1951.a. kevadeni, siis toodi lõpuks Tartusse.
Mis puutub venekeelses allikas olevat Pihkva infot, siis „556” läkski algul Pihkvasse. Kaater „Nov-16” ülevedamisest pole mingit märget, võidi viia ka maismaad mööda, Tartusse jõudis umbes samal ajal ühetüübiline „Nov-11”. Praam „876” info on selge eksitus. Väike, nii 5 tonnise kandevõimega pargas istus surmani Kulgul ega läinud sealt kuhugi. Küll oli aga Pihkvasse tekkinud tundmatu päritoluga iseliikuv praam „842”, mis kohandati seal ümber reisi-kaubalaevaks.

Lõpuks paar tuvastamist. Aegade jooksul on lõime tekkinud fotosid, mille puhul on kas minul või mõnel ksf-il tekkinud küsimus, mis laev pildil on? Ei hakanud teemas väga tuulama, esimese hooga viskas ette kolm alust, mis omal ajal küsimusi tekitasid. Kõik nad on hiljem muudelgi fotodel ette sattunud ja kuna nende kohta oli leida ka suunavaid kirjalikke ülestähendusi, siis peaks nad olema nüüd paigas.
Kõigepealt kaks EW aegset
* https://www.muis.ee/museaalview/1205957 Oleks suur ime, kui see poleks „Vambola”
* https://m.facebook.com/jaanus.kriisk/po ... dp=1&mdf=1 (kui viide ei avane, siis lk 68 viewtopic.php?t=9714&start=1005 keskel foto laevaga Liiva tänavas, foto kuupäev 28.04.1922) sellega on veidi kahtlasem, kuid väga tõenäoliselt „Kajak”. Vabadussõjas ida poolt kaasa haaratud
ENSV-st
* https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... bd7998343e totaalselt ümberehitatud „Pioneer”. Arvestades tema sõidumarsruute 50-tel päris loogiline tulem.

[madissp]

Üks uus vana laev siis jälle Emajõel: https://www.ohtuleht.ee/1088995/uhke-ar ... tatud-laev

[aurik]

Päris mõnus retrolaev paistab olema, õige pisut meenutab kujult omaaegset „Laine/Kingisseppa” Aga ise me endid sellistest ilma jätsime...
Vene poolele on ka tulnud täiendusi
* Kaks korralikku projekti KC-110-32A järgset reisikaatrit põhiliselt Talabski saartega ühenduse pidamiseks.
https://pskov.aif.ru/society/shest_tysy ... ie_ostrova
* uus praam Kolpino saare jaoks
https://pln-pskov.ru/society/486473.html
see tähendab muidugi, et meie vana „Vambolaga” on lõpuks aamen.
---
Tegin valmis uue mammutkirjatüki. Valisin siia enda poolt lõime tekitatud varasema valeinfo äraõiendamise, samuti mõned sellised asjad, mis jäid varem veidi õhku rippuma, aga vahepeal on nendega saanud jälle edasi liikuda jms. Liigun siis teatavas kronoloogilises järjekorras. Esimene lugu on väga kaugest ajast ja edasi hüpe soveticasse

I Kõigepealt Peipsi basseini asjad

*

......Panen lõpuks selle 1860-te aastate pildi ühe Tartu aurulaevaga välja. Ilmselt on seal “Concordia”, mitte “Nanny”. Vastab kirjeldusele paremini. Ahtriosas oli tal reisijateruum ning eespool korstent rooli-ja meeskonnaruumid. Ka “Nanny” sai sildade alt läbi, aga temal olid allalastavad mastid. Sellel pildil neid märgata pole. conc.jpg
Siit pärit. https://www.muis.ee/museaalview/2230564 Märgitud dateering 1860 peaks olema siiski ligikaudne.

Panin kunstiajalooga puusse. Tegemist on Louis Höflingeri litoga albumist „Tartu ja selle ümbruse vaated”, välja antud 1860.aastal. Nii et pildil olev laev pole mingil juhul „Concordia”, vaid siiski „Nanny”. Vaade ise peaks olema veel aasta varasemast. Ehkki „Nanny” sõitude kohta on infot väga napilt, on siiski olemas kirjalik teave, et ta 1860.a. ei liikunud. Jääb veel püsti küsimus, miks tema allalastavaid maste näha pole, aga juhul, kui tal oli järjest mitmeid ülesvoolu sõite ees, võidi mastid kui segajad lihtsalt ära koristada.

*

.............Järgnev pilt peaks olema 50-test või 60-te algusest. Muidu poleks seda üles torganud, aga seaolev pihkvalaste laevuke "Iskra" on ehitatud Tartus.

Ja täiesti võimalik, et kõrvalolev küna on samuti Tartu toode. Et lotjasid pärast II MS oli Peipsile jäänud väga vähe, siis valmistati Tartus mõnda aega 40-tonnise kandejõuga puust praame. ..............

Et pilt on kustunud, siis viide uuesti https://www.muis.ee/museaalview/121533
Info Tartus ehitatud 40-tonniste praamide kohta oli vist pärit Ristkok-Külmeti brošüürist „Mööda Emajõge”. Paraku osutus see ekslikuks. Tartus pärast sõda selliseid ei ehitatud. Need hoopis toodi Moskva laevatehasest. Mitte sellest suurest, kus tehtud „Koidula” ja „Kreutzwald”, „Vanemuine” ning „Zarjad”, vaid väiksemast, kus just põhiliselt praame valmistatigi.
Mõned fotod seda tüüpi künadest on olemas. Näiteks see https://www.muis.ee/museaalview/696201

*

...............Suurem veetav praam lõigati Tartus pooleks ja temast tehti kaks väiksemat. Sellel ka lõimes juba aastaid rippuval fotol https://www.muis.ee/museaalview/1073592 on näha natuke ühe sakslase ninaosa. See on poolekslõigatu esitükk st originaal..................

Tegelikult lõigati pooleks väiksem praam. Alguses ei vaadanud praamide transiitnumbreid. Suurema kandevõime oli enne Tartusse toomist paberite järgi 260 tonni, väiksemal 200 tonni. Pärast remonti jäi ühes tükis säilinud laevale kandevõimeks 180-185 tonni. Ei tulnud selle peale, et suuremalt nii palju kärbiti

* Dori paatidest
Sovetiaja reisilaevade nimekirja võib tinglikult kanda ka „K-1” ja „K-2”. Narva veehoidlal alustati nendega 1958.a. suvel lihtsaid huvireise. Paistab et need kukkusid kolinaga läbi (kes see ikka viitsis suht raskesti ligipääsetava ja kauge Kulguni kõmpida, selleks, et igavavõitu veekogul natuke ringi tiirutada). „K-2” toodi siis Tartusse seisma ja viidi järgmisel aastal Pärnusse. „K-1” jäi kirjade järgi veopaadiks. Palju teda kasutati, on iseküsimus.
Narva jõesadama materjalid 1960-65 peaks olema Narva Linnaarhiivis. Sealt võib heal juhul tema saatus selguda. Võib-olla lasti tal ära mädaneda, võib-olla anti kusagile kalapaadiks. Dori tüüpi paate tuli selleks otstarbeks Eestisse küll ja veel. Nende tootmine käis mitmel pool lõiguti läbi terve sovetiaja.

* Reisialuste nimekirjas on märgitud kaks „Tšaikat”. Üks neist oli siiski „Kajakas”. Kahtlustasin liigselt, et tagantjärgi mälestustes lihtsalt tarvitatakse tõlkenime.

Pidi mahutama rühmatäie ehk ca 25 pioneeri korraga ära. Muidu polnuks tema olemasolul mõtet.

*

..............1960.a. oli kusagil, vist Mäksa kandis, sõidu ajal põlema läinud. Sai talvel Tartus väga põhjaliku remondi ja hakkas järgmisel aastal taas sõitma.............

Leidsin mõni aeg tagasi, et tulekahju "Tasuja" ümberehituse motivaatorina oli sotsiaalmeedias iseseisvat elu hakanud elama...
1960.-61.a. ümberehitus polnud tulekahjuga seotud. Oli lihtsalt sadama soov anda talle Moskvitšidega paremini haakuv välisilme.
Aga tulekahju jutt niisama möga ei ole. Juhtumi akt on tõesti olemas. Laeva mootor oli 60-te teisel poolel ühel kevadel Praaga liinireisil põlema läinud. Remont kestis vähem kui kaks nädalat ja laev sai jälle sõitma.

*

................Narva jõesadama likvideerimisega anti Ivangorodile üle sealne Moskvitš tüüpi „Pravda”. Lenska kandist toodi talle paariliseks „M-258” ja nii jäi „Zorka” ülearuseks................

Info algallikas on üks Narva kapten, kellelt pärit andmed reeglina väga usaldusväärsed... aga keegi pole päris eksimatu. Narva jõesadam likvideeriti 1965.a., kuid „M-258” oli Ivangorodi sadamal olemas juba hiljemalt 1960.a. Et andmed on katkendlikud, pole võimatu, et ta 1963-64 töötas paarsada km ida pool ja siis toodi tagasi, aga see pole eriti usutav.
60-tel oli Narva- Narva-Jõesuu reisiliini ja üldse Narva jõe alamjooksu sovetiaja laevasõitude kõrgaeg. „Zorka” oli liinireisideks liiga väike ja 1965.a. hankis Ivangorodi sadam ühe imeasja. Ujuvveranda. Viimane oli ca 400 reisija jaoks kohandatud pontoon, mille „M-258” või mõni tavaline puksiirlaev võttis Narva-Jõesuu reiside tipptundidel lihtsalt poorti ja kulges kohale. See, kas jõuad sihtkohta veerand tundi varem või hiljem, ei omanud siis erilist tähtsust.
Vene ime pildilegi jäänud https://fleetphoto.ru/photo/160206/?vid=58580

* 1965 maikuu fotod
Mitmel puhul ja erinevates kontekstides on meil lõimes varem eksponeeritud fotosid, kus üheks tegelaseks on nn musta mantliga mees ehk tõenäoliselt laevainspektor Lenskast. Veel on pilte, mis ilma inspektorita, aga laevade asetus ja muu taust pildil näitab, et tegu samade seeriatega. Fotod ise on muisi ja fotise portaalides erinevate fondide vahel laiali, mistõttu on dateerimisel lahknevusi.
Internetis on sovetiaegsete ajalehtede lugemisvõimalust tublisti laiendatud ja leidsin 1965.a maikuus sobrades paar fotot nendest, pildistatud 1965.a. maikuu esimesel nädalal, täpset kuupäeva välja ei raalinud. Küll aga autoreid. Neid on vähemalt kaks.
https://www.muis.ee/museaalview/3179060 See on tehtud ETA fotokorrespondendi Vladimir Gorbunovi poolt ja eksponeeritud „Molodjož Estoniis”.
https://www.muis.ee/museaalview/144012 Seda fotot näitas „Kodumaa” . Omamoodi tähelepanuväärne on muisi dateering- 1969
Esimesel pildil on üks huvitav seik. Tagapool oleva „Baikali” katusel turnib mingi seltsond. See pole vist aga laeva meeskond, vaid võib olla „Sovetskaja Estonia” ajakirjanik Juri Vjalõhh väikese kaaskonnaga. Vjalõhh ise pildistas ja kirjutas ka artikli, millest mh selgub, et laeva naasmisel inspektori kõrvale roninud teine mees on kapten Valter Ojamäe
Ajalehes artikli juures oli järgmine foto.

Ma ei välistaks, et osales ka kolmas tiim. Kahe prominentsema seltskonna tulek Tartusse kindlal päeval proovisõite vaatama ja leitavate fotode hulk jätab mulje, et jõesadam soovis reklaamiks mingit promosessiooni ja tellis info laiema leviku huvides peamiste keskväljaannete esindajad kohale. „Rahva Häält” paraku internetis saadaval pole, selleks et teada, kas ka neil üritusest mingi foto avaldati, tuleb raamatukokku minna. Selle perioodi „Noorte Hääl” on netis saadaval, seal nagu midagi ei olnud.
„Baikali” katuselt tehtute hulgas on kindlasti need kaks. Dateeringute järgi tuleks välja, et laev ühel aastal lahkus ja järgmisel aastal tuli tagasi, ümbruskonnas vahepeal mitte miskit ei muutunud. Ajamasin missugune.
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... ?id=476397
https://www.muis.ee/museaalview/3323231
Need kaks fotot on omamoodi peitepiltideks. Esmapilgul on peal lisaks muudele alustele kõik viis tollast Tartu jõetrammi + kaater „Volga” . Lähem silmitsemine ja suurendamine aga aitavad aru saada, et teine „Volga” on veel. Kaetud halli presendiga, pealiskaudsel vaatamisel võib jääda mulje, et fotopraak. Kahel eri fotol aga ühesugust praaki ühes ja samas kohas ikka pole.
„Volgade” juurde tulen hiljem veel tagasi.

* "Baikalist"

.......... Omal ajal ettejäänud nupp, et „Baikal” ristiti „Vaikeks” ja anti (90-tel) Kaitseliidule, on vist infomüra? Siin fotol on küll vana nimesilt rõõmsalt püsti. Ja veel üks klaarimine, lk 63

Oli vist Rainer Napitsa baka töös, mis sisaldas mh vanadelt kaptenitelt kuuldut, märgitud, et selliseid puksiire pandi Tartus kokku 7 tükki. Üks neist, „Baikal“, jäi siia, ülejäänud viidi kusagile minema ja tõenäoline, et üks neist liikus Pihkvasse.

Makulatuuri toel olen Tartu laevaehitusest nüüdseks mõnesuguse pildi ette saanud. Kaptenite meenutused (seal oli märgitud, et tükid toodi Tartusse ja terved viidi suurele kodumaale laiali) ei taha kirjasõnaga kokku minna. Eestist läksid välja ainult pihkvalastele ehitatud laevad ja neid oli kokku neli- vähemalt sellise numbri on tagantjärgi nuhkimine andnud. Kaks suurt kalatranspordilaeva pandi 60-te keskel tõesti kokku kohaletoodud detailidest, ülejäänud kaks alust, mis olid palju väiksemad, ehitati 50-te II poolel. Esimese juures kasutati ära üht vana laevakeret ja teine tehti siis eelmist eeskujuks võttes täiesti ise (sellel fotol https://www.muis.ee/museaalview/121533)
„Baikali” ehitamisest on paaris kohas ajalehtedes juttu ja kusagil pole märgitud, et ta keevitati siiaveetud juppidest kokku. Väiksevõitu ( mõõdud 15,8 X 4,05m) laeva oli võimalik ühes tükis vedada. Ilmselt ikka saadi lihtsalt projekti 433 dokumentatsioon ja tehti kohapeal ära.
Aga 6 laeva? Tegelikult oli veel üks kahtlane kategooria. Umbes niipalju tehti 60-te keskel ja II poolel valmis Lääne- Eesti kaluritele traalpaate. Nende projekti aluseks pidi olema väike, aga konstruktsioonilt tugev 150 hj järvepuksiir, mille sisemisi vaheseinu muutes andis tekitada korraliku lastiruumi. Kirjeldus vastaks „Baikalile” küll. Neid ei andnud ka jupiti siia kohale tuua, sest vastav projekt oli aastaid tootmisest maas. On siis selle prototüübiga kuidas on, Tartus tehti ise kered valmis ja viidi need Lääne-Eestisse, kus siis pealisehitised külge monteeriti.......

Pihkvas sõitnud sõsarad- mõnedel andmetel oli neid koguni kolm, ei olnud Tartus ehitatud, vaid Lenska tehasest pärit. Aga siin viide ühe Tartus tehtud traalpaadi fotole. https://www.muis.ee/museaalview/2603384
Kaitseliidu info polnud feik. Seda, et „Vaike” oli „Baikali” uus nimi, kinnitab EV laevaregister 1994. Ilmsesti Kaitseliidul ei jätkunud raha, et laevaga midagi tõsist ette võtta ja nii jäi vana nimega siltki alles.

* Üks müstikus, mis püsti jäänud, on „Raketa-2” Tartusse jõudmine

......... Aga selle „R-2“ vett mööda Tartusse tuleku infoga on nii, et kas oli kirjas mõnes 1967.a. Edasi lehes, kui laev Tartusse saabus. Kunagi ammu sattus kaust vanade ajalehtedega ette. Või hoopis sügaval stagnaajal täiesti juhuslikult kuuldud väikeses raadiointervjuus, kus vestles „Tuuslari“ kapten..........

Võtan omaks, et vett mööda kohale jõudmine oli minu lisandus. Arvasin, et kui ta vette tõsteti, siis Omutil vigasaanud tiibade kiuste ta ikka kohale koperdas. Aga mitte. Narvas ta treileri peale lõpuks pandi.
Olin juba valmis mõtlema, et raadiost kuuldu kontekst võis olla järgmine a´la ajakirjaniku küsimus- miks vett mööda Narvast Tartusse ei tulnud ; ja vastus- kärestikel oleks tiivad viga saanud. Mälusse aga kinnistus vaid dialoogi teine pool.
Aga oli võimalus 1967.a. käskkirjadest ja seal kajastatud komandeeringutest üht-teist järgi vaadata.(käskkirjadega on muidu nii, et osad on vormistatud üsna pikalt enne lähetust, osad aga tagantjärgi) Ja küsimused jäävad püsti.
„R-2” pidi valmima 1967.a. II kvartalis ja juuni lõpus on sadama ülem sõitnud Moskvasse vajalikke pabereid vormistama.
22.juulil ilmus lehes selline teade. https://www.etera.ee/zoom/52363/view?pa ... 7,1857,704
Mida selle all mõeldi, jääb saladuseks. Laevale siis järele keegi ei läinud. Võimalik, et press tõlgendas ülema Moskvas käiku järgiminekuna.
Küll oli aga päris juulikuu lõpus saadetud sadamast üks monteerija kuuks ajaks laevatehasesse „Raketa” kallal toimetama. Alles augusti lõpus oli kõik valmis ja laev asus veeteed mööda põhja poole retkele.
Vahepõikena- järgmisel suvel oli Moskvas mingi arbitraaživaidlus jõesadama ja laevatehase vahel. Kõige loogilisem on see, et kaebajaks oli Tartu pool- laeva ei saadud tähtajaks kätte ja hea oli reisijateveo plaani mittetäitmist kellegi kaela ajada.
See selleks. Septembri alguses oli laev Lenskasse jõudnud, ootas nädalajagu meresõiduluba ja 9.sept. jõudis Narva.
Algne plaan temaga oli järgmine- laenata Pihkvast spets.treiler (kunagi arvasin, et Pihkva uus „R-143” tuli ka Kulgult veeteed pidi, aga pihkvalased olid veoki hankinud ja tõid juulikuus oma „R-143” Lenskast sellega ära), panna Narvas „R-2” sinna peale ja tuua maanteed mööda Tartusse. Aga äkitselt oli selgunud, et treilerit ei saa. Ja nüüd järgnevad mõistatused. „R-2” Lenskas oleku ajal oli komandeeritud üks sadama töötaja Vasknarva kontrollima, kas jõe lähte laevasõidutähised pole ehk paigast liikunud. Ma ei tea, kuidas oli jagatud Narva jõel veeteede korrashoid. Et Ivangorodi sadama laevad Peipsile nina ei pistnud, siis võib oletada, et väga keeruline järvelt jõkkesõidutee oli Tartu sadama hoole all, seda enam, et Tartu ekskursioonilaevad episoodiliselt Vasknarvat väisasid. Laevateede kontrollis iseenesest midagi erakordset polnud, seda aeg-ajalt ikka tehti, aga siinkohal peab arvestama, et tegu on septembriga st kruiisisesoon sisuliselt läbi. Pealegi oli kohe algamas jõhvikakorjamishooaeg, kus „Lermontov” ja „Turist” mõlemad rakkes olid. „Vanemuine” oli nagunii Pihkva reisiliini all kinni.
Pärast „R-2” Narva saabumist komandeeriti Tartust sinna trobikond töötajat laeva ära tooma ja lõpuks läks tollane sadama ülema kt. ise kohale. Tartusse aga sel korral laev ei jõudnudki.
Septembri lõpus lähetati Narva uus seltskond. Kaasa oli haaratud seekord ka tuuker ja toodud lõpuks Pihkvast treiler. Nüüd saadi asi liikuma ja laev Tartusse.
Internetis olevates Edasi-lehtedes mingit kajastust pole. Kahjuks on aga puudu 30.sept leht. Laev võis Tartusse jõuda päev-kaks enne ja kui lehes mingi märge on, siis just seal.
Nii et mõistatus jääb õhku rippuma. Kaudne tõend- ebaõnnestunud äratoomiskatse näitab, et mingi jama seal kindlasti oli.

* "Zarja-1"

..........Mõned aastad tagasi pakkusin tema ehitusnumbriks 203, aga et ta osutus ikka vähe hilisemaks, siis see langeb ära. Nüüd klapiks 217 või 218. Nende laevade kohta andmed puuduvad. ...........

218

.................Narva jõel, siis kui meeskonnal seal sõitmiseks veel vähe kogemusi oli, pani „Zarja-1” veehoidlal täie hooga üle vee alla jäänud doti ja rebis põhja pikalt lõhki. Aga ei miskit, tehti kärmelt korda ja oli peagi jälle sõidus.(info saadud tollaselt „Z-1” meeskonnaliikmelt).........

Iseenesest enam-vähem õige. Õnnetuse kohta on akt olemas (dotti mainimata), aga natuke sadamameest mälu pettis. Laevaliinid Narva jõel 5 nädala pärast küll taastusid, aga sõitma läks hoopis „Zarja-2”. „Z-1” pääses vette järgmisel kevadel. Ja kuigi mees oli küll varem „Z-1” peal töötanud, oli ta juhtumiaastal tegelikult „Koidula” madrus. Ta tõesti ei maininud, et oli ise tol korral laeva peal. Aga et ta oli looga väga hästi kursis, võis selline mulje jääda.

...............Tegelik kodusadam ikka Tartu, kevadel sõitis Narva ja sügisel tuli tagasi. Nii et oli ikkagi suviti käigus(v.a. üks hooaeg, kui talle Narva kaptenit ei leitud), kaldal seisis ta nii oktoobrist aprillini................

Tegelikult seisis kaks järjestikust hooaega. Lahendamata oli laeva tankimise küsimus. Looduskaiteorganitega oli selle koha pealt maadlemist.

*

..........Raketa-156 Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 421. Esimene kodusadam Rjazan. Pihkvas 1978 (või 1977)- 1983.a. Edasine saatus teadmata.
Kõige saladuslikum Pihkva Raketadest. Seostatakse alates 1975.aastast Arhangelski sadamaga. ..........

..........Laeva lõplik saatus on justkui selgunud. Lammutati 1990.a. ja ilmsesti Arhangelskis. Ei taha hästi uskuda, et teda Põhja-Venemaa ja Pihkva vahel niimoodi solgutati, pigem tuli Rjazanist otse Peipsile ja siit liikus lõpuks Dvinaale. Pigem näib, et erinevate laevanduste vahelise tehingu juures jäi mõnel uurijal midagi kahe silma vahele. Aga mine tea, Venemaa puhul on kõik võimalik.

Täiesti võimalik, et hakkas Pihkvas sõitma juba 1976. Omal ajal salvestus mällu järjekord, et enne liikus „Zarja-2” ja millalgi pärast tema töölehakkamist uus pihkvalane. Võis olla tõesti ühel ja samal aastal, lihtsalt Pihkva laev sattus silma alla tunduvalt hiljem (seda enam, et olin sel aastal juunis- juulis Tartust ära)
Nii oleks tema elutee: Rjazan- Pihkva-Arhangelsk kenasti paigas ja mõne vene uurija poolt fikseeritu, et läks Rjazanist otse Arhangelskisse, lihtsalt soovmõtlemine koos mugava augutäitega- lõpuks ta sinna ikkagi jõudis! Aga vaatamata sellele, et jõelaevandus on küllalt vähese kvoorumi huvi, kohtab isegi siin taoliste väikeste feikide kõrval tahtlikke võltsinguid. Kaks nendest, mida olen vene materjalides näinud, puudutavad ka Peipsi basseini laevu.

* "Valvur"

.....julgen väita, et umbes selline seisis 70-tel aastatel pikalt praeguse Sadamateatri lähedal kaldal pukkide peal, värvist puhtaks kraabituna ja loomulikult ilma nimeta, aga terve roolikambriga. Kuhu ja millal ta sealt kadus, ei tea.....

Arvatavasti oligi „Valvur”. Pärast kordategemist oli ta seisukoht Tartus väga avalikus kohas.
Foto meie lõimest lk 18,akf skulmarsi postitus, pärit ühest Tartu fotoalbumist Vabadussilla kohal kaks laeva, „Valvur” on jõepoolne. Väiksem on see lõpuks Konsa-vendadele sattunud legendaarne laev, mis alustas Emajõel juba 1902.a. Tema eluloost on meil siin päris palju juttu olnud. Seriaali „Vee-Eesti” ühes osas jäi ta isegi sõidu ajal kenasti peale.

* Tõugatavad praamid

...........

Toomas Sein siis annab teada, et Tartu sadama tõugatavad praamid on hävitatud. Kolm tükki neid oli. Kaks neist siinsete vete jaoks päris suured, selline projekt http://fleetphoto.ru/projects/450/ See, et ühe ehituskohaks on märgitud laevaregistri järgi Tartu, on võtnud mind kukalt kratsima. Üks neist saabus 80-te lõpus juppidena ja keevitati seal, kus praegu Veeteede Ameti kai, kokku, Teine tekkis Emajõele juba uue vabariigi ajal, aga mis valemiga, on minu jaoks mõistatus. Kahju, et praeguses laevaregistris, kus nad alles, ei ole ehitamise aastat. Äkki ongi nii, et seda vanemat peetaksegi Tartus ehitatuks ja teine hangiti hiljem hoopis Pihkvast! Seal ka selliseid kasutati. Palju neid seal kokku oli, mina ei tea.

Ja oligi nii, varasemat praami loeti Tartus ehitatuks, hilisem toodi tõesti Pihkvast, kusjuures on ehitusajalt varem Tartus olnust kümmekond aastat vanem. ..........

See läks osaliselt pange. Kirjade järgi oli Tartus ehitatud hoopis väiksem, 200 tonnise kandejõuga tõugatav praam.
Tõugatavate praamide Tartusse toomine oli paras odüsseia, kestis mitu head aastat.
200 tonnise jupid olid tegelikult pärit sellisest eksootilisest kohast nagu Aralsk. Suur praam ehitatud Pavlovskis, Kilgi epohhil Pihkvast toodud kolakas Tolmatševos. Suurte praamidega toimetamises saadi teatav kogemus kätte 80-te keskel. Siis kui uued tõukurpuksiirid rakendatud olid, laenati Pihkvast mõneks ajaks üks sealne 600-tonnine.
Nõukaaja lõpus kandis väiksem praam numbrit 204 ja suurem 205.

*

.........Tartu jõesadama veomahtudest nüüd linnulennult. Loomulikult pole mul kusagilt võtta aastakaupa ülevaadet, aga siit-sealt on aja jooksul midagi ette jäänud.
Esimesel aastal, seega siis 1960 ei ulatunud kaubaveo mahunumber isegi 50 tuh. tonnini. Aga hakkas kohe kasvama, ületades kümnendi keskel 100 000 piiri , olles 1970.aastaks juba üle 160 tuh. ja viis aastat hiljem üle 190 tuh. tonni. Edasi mõned aastad stabiilsust ja 1980.a. järgmine hüpe, juba 220 tuh tonni. 80-tel suurendati mahtu tasahilju veelgi . Kümnendi keskel oli 250 000 ületatud. Ja siis 1990.a. viimane kõrgus. Sain selle aasta numbrit siiski täpsustada. Oli 360 000 tonni. ..........

Juba 1989 saadi 3-ga algav number kätte. 332,7 tuhat tonni. Arhiivist oli võimalik leida Tartu jõesadama peamised reisi-ja kaubaveo ning parvetamise näitajad vahemikus 1945-91 pea kõigi aastate kohta

* Mahakantud Raketad 1990.a.
Omal ajal jäid õhku küsimused
- miks värviti 1990.a. navigatsiooniks üle „Raketa-1M” , kuigi ta sõitama ei hakanud
- miks vahetati 1990.a. värvimisel ümber „R-1” ja „R-3” värviskeemid.
Esimesele küsimusele on lihtsam vastata. Laev pidi välja renditama sadama töötajatest moodustatud kooperatiivile. Seda ei peilinud välja, kas sõitva laevana (ei tahaks uskuda) või kalda ääres loksuva kõrtsina vms. Eks siis kevadel värviti laev hooga üle, edasi said aga jaks ja mõistus otsa.
Teise põhjus võib olla midagi sentimentaalsemat- taheti sõitvale „Raketale” jätta üleni valge välimus, mis oli ühele Tartu seda tüüpi tiiburile iseloomulik juba 60-te lõpust alates
Ex „R-2” ehk Junga-baari suhtes sai tagantjärgi selgeks, et 1990.a. sügisel täiesti tegutses. Ju siis oli saadud vastav luba koos mingite tingimustega, mida järgmisel aastal ei suudetud täita.

II Elust suvepealinnas
*

..........Ennist jäid veel nimetamata 1965-68 Emajõel kihutanud 6-kohalised kiirkaatrid "Volga" 1969 viidi need Pärnusse, kus nad igal juhul veel 1972 lahele lõbusõite tegid. ...........

Kaatrid, mida lapsena Pärnus nägin, polnud Tartust pärit. Ja üleüldse polnud need „Volgad” vaid hoopis „Nevkad”. Viimased on „Volgadest” ca 2,5 meetrit pikemad, pisut laiemad ja 14 reisijakohaga.
Ehitatud 1971.a. Omanik Eesti Merelaevandus, algsed nimed „Nevka-63” ja „Nevka-64”. Eestis uued nimed- vastavalt „Žuravlik” (Kureke) ja „Lastotška”(Pääsuke). 1972.a. suvel hakkasid Pärnus sõitma. Pilt sellest aastast.

Järgmisel aastal olid kindlasti Pärnus, 1974.a. kohta ei õnnestunud kinnitust leida. 1975 müüs Merelaevandus nad maha. Kuhu, jäi venekeelse sissekande mitte just kalligraafilise käekirja tõttu arusaamatuks, aga sihtkoht meenutas kõige rohkem sõna Balhaš.
Tartu kaatrite Pärnusse viimine polnud siiski päris lambist. Muude foorumite jms juttudes on mitu korda meenutatud „Volga” olemasolu Pärnus, kahjuks on aeg jäänud täpsemalt määratlemata. Ja Tartu sadam kaalus tõesti varianti paar kaatrit Pärnusse viia (sellest on Edasi-lehes kirjalik jälg olemas)
Tagantjärgi näib, et Tartu jõesadama jaoks olid uued kaatrid paras peavalu. Suure hurraaga sai neid omal ajal viis tükki tellitud ja kui nad kõik kohal olid, siis peagi selgus, et nende majandamine pole väga rentaabel. Kaks kaatrit sõitsid Ranna vahet ja mõnikord huvireise Peipsile, kolm tuuritasid lihtsalt põhjarannikul. Arvata, et äratasuv rakendus oli neil vaid ilusa ilmaga.
Juba 1968.a. viidi üks kaater reisiliiklusest välja, teenistuskaatriks. Järgnevatel aastatel seisid kaks alust kaldal, olles lihtsalt nö reservis, kolm aga kadusid kohe 1969.a. kuhugi ära. Tartusse jäänutest üks 70-te keskel samuti haihtus, teine aga anti siis jõesadama veeteede majandile, kus oli rivis veel 80-te I poolel.
Kuhu kadunud kaatrid sokutati, ei võta enam välja, pealegi oli neid 60-te jooksul tulnud Eestisse veel, nt Tallinna Merekooli ja Haapsalu vetelpäästele. Mulle tundub praegu, et järgmisest kolmikust võib mõni olla kindlasti endine Tartu jõesadama „Volga”
1)Pihkvas 70-te alguses fotole jäänu. Polnud Pihkva sadama vaid mingi organisatsiooni oma. Kõrval olev laev kuulus DOSAAF-ile, äkki siis kaater ka
2)Värskas 70-te keskel olnud kaatrist on kirjalikke meenutusi
3)Tartu ujula juures ca 40-45 aastat tagasi resideerunud kaater. Foto meie foorumis lk 53 olemas viewtopic.php?p=505541&hilit=volga+ujula#p505541

*

samas, Kajakas Kirbu jõel oma elupäevad ka lõpetas.
seega kuidagi ta sinna ikkagi kohale laevatati.

See peaks olema Sauga jõe paremal kaldal. Kirbu (Audru) jõgi ei ole selliste alustega ka üldsegi laevatatav.

Püha müristus küll...siis pidi jõgi seda laeva olema täis......

Oli tõesti täis https://www.muis.ee/museaalview/3890812
„Kajakust” niipalju, et ehitatud Moskva Laevaehitus-ja remonditehases 1964.a..(Ise kahtlustasin kunagi korraks, et Gorkis) Ehitusnumber 415. Viimast küll Eesti Merelaevanduse register ei maini, aga üks venelaste laevandussait on üles leidnud 1964.a. Moskvas ehitatud OM laevadest kõik peale ühe, numbriga 415- ja see ainuke puuduv ongi siis järelikult ”Kajak”.
Merelaevandus andis aluse Pärnu sadamale ametlikult üle 1977.a. Juba aasta enne oli „Kajak” alaliselt Pärnus resideerumas, aga siis Noorte Tehnikute maja egiidi all. Kuna Pärnu sai sel ajal kodusadamaks korraga kahele „Kajakule” (teine oli „Pärnu Kaluri” Kihnu vahet sõitnud väike kaubalaev), siis pikendati nime – „Kajakas”. Laeva edasine käekäik ehk kes teda kasutasid, on väga segane, aga see-eest lühike. 80-te algupoole jäeti saatuse hooleks.

*

Natuke edukatest taastamistest.
Praegu vudib Prangli vahet korralikult korda tehtud Vesta. Tema ajalugu Eestis on järgmine. Eestisse toodi ta vist 80-te lõpus suht roostes ja aastaid seisnud vrakina kusagilt Ukrainast. Tehti Pärnus mõne aasta jooksul korda ja hakkas sealkandis sõitma. Paar aastat tagasi remonditi teda väga põhjalikult ja on igati kobe..........

See läks ka vähe viltu. 1990.a.lugesin kusagilt, et Pärnusse toodi Mustalt merelt koledasti roostes rannasõidulaev, remonditi põhjalikult ära ja pandi nime all „West” sõitma. Hiljem tekkis mul arvamus, et sama projekti järgne „Vesta” oligi ümbernimetatud „West”. Tõsi küll, hiljem avastasin, et „Vesta” olla tulnud paar aastat hiljem ja suht sõidukorras laevana. See võttis pisut kukalt kratsima, aga leidsin siis, et ju ma mäletasin midagi valesti.
Aga asi õige. Olid eraldi laevad. „West” (kunagine „Sergei Jessenin”), ehitatud Astrahanis 1971.a. ühel ajal „Vestaga”(algne nimi „Geroi desanta”) ja vene ning ukraina laevandussaitide orbiidilt 80-tel ära kadunud.
1990.a. püüti filmilindile https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20145
1994.a. Eesti laevaregistris olid mõlemad kenasti olemas. Edasine saatus mulle teadmata.

Praeguseks aitab, huvilistele lugemist küll.

[retti]

.

[aurik]

akf aurik
Tõsine lugemine üle hulga aja. Aga -
nn 1965 aasta pildid on jäädvustatud kevadel 1964.
Pole kahtlust et sa mõnemeetrise täpsusega tead kus fotod on jäädvustatud.
5 kordne maja Tartusadam pildil on Uus 13b. Uus 13c maja ei ole pildi olemas.

Ma lootsin, et oled oma elamise probleemid vahepealsete aastate jooksul ära lahendanud, aga oh ei. Ma ei viitsi isegi siia panna pildistatud arhiividokumente, millal esimesed Volgad Tartusse saabusid. (november 1964 ja jaanuar 1965)
Aga mul üks küsimus. Mulle sattus kunagi ette üks vaade Pika-Pärna -Uue kvartalist. Dateeritud 1965.veebruariga. Sellelt näha, et Su kodumaja Uus 13c-ga on olnud väga suur jama, ütleks isegi et katastroof. Kui sel ajal sees elasid, peaksid teadma mis see oli. Aga kas tead?
EDIT: sry, mitte veebruar vaid 15.märts on pilt tehtud. Otsisin netist üles.
Ja maja, millele laevadega fotol noolega näitad, on Uus 13c. Vasemal on püsti tornkraana, Pikk 52 ehitus käib, ühelt siin lõimes juba olnud fotolt aimub, et II korrus käsil. Kui tahad, otsi üles, mina ei pea Su probleeme lahendama.

[aurik]

Vahepeal tekkis vajadus neljas liinis kapitaalremont teha.
* Must kass pimedas toas. „Concordia”
Üks asi mis mind varem painama jäi, oli „Concordia” saatus. Ta kadus kuidagi liiga järsku, ehkki peab märkima, et ka 1860-tel sai ta kõigest kolme sündmusega seoses meedia tähelepanu osaliseks (vähemalt internetist pole rohkem midagi leida). Hiljuti aga sattus ette 1868-1874 Tartu Ülikoolis töötanud metsateadlase H.M.Willkommi saksakeelne ülevaade Balti provintsidest. Sealt leidsin lausekatke, et aurulaev „Peipus” on endine „Concordia”. Õpetlane oli kindlasti laeva näinud, võib-olla isegi temaga sõitnud ja sellist otsest teavet ei saanud külmalt kahtluse alla panna. Minule oli aga varem loetust jäänud selge mulje, et tegu on täiesti eraldi veesõidukitega. Seega tuli vastav salvestatud materjal uuesti üle vaadata ja katsuda selgusele jõuda, millega enne rappa läksin.
Vastav kroonika on lehekülgedel 95-96.viewtopic.php?t=9714&start=1410 , viewtopic.php?t=9714&start=1425 Ei hakka seda siia ümber kopima.
Toon aga eraldi välja väga eksitavad momendid
- laeva algne põhifunktsioon ehk siis puuvedu Võrtsjärvel. Ei kujutanud küll „Peipust” ette puulotjadega Põltsamaa jõge mööda üles rühkimas.
- „Concordia” mõõdud, mis olid väiksemad kui „Peipuse” kohta arhiivis leiduvatel. Pikkus pikkuseks, aga süvise 15 cm vahe on märkimisväärne.
„Peipus” oli igati korralik järveaurik. Mitte küll pikk, aga küllalt suure laiuse tõttu paras matsakas. „Concordiale” loodi ajakirjanduses väikese laeva kuvand. 1864 kasutakse „Eesti Postimehes” kolmanda Tartu aurulaeva (kahe Pihkva vahet sõitva järel) iseloomustamiseks väljendit „ pissukenne aurolaewakenne”
„Peipuse” fotode põhjal tekkis kunagi üks tõsine küsimus
Laeva laius koos rattakastidega oli julgelt üle 8 meetri. Kivisilla laevasõiduava oli 8,5 m, puusilla omade numbreid pole leidnud, aga needki olid üsna kitsad. Ehk siis kuidas ta end sillasammaste vahelt läbi pressida suutis?
Seetõttu kujuneski omal ajal kindel eelarvamus, et „Concordia” sai olla ainult kruviaurik, midagi kiitsaka „Nanny” laadset.
Leitud arhiivitoimik oli pärit 1880-te aastate algusest ja suuremalt jaolt pühendatud Tartu-Pihkva vahelisele laevaliiklusele. „Peipuse” puhul saab tema ilmumist Peipsile 1867.a. tõesti tõlgendada kui põhisõidupiirkonna muutumist.
Arhiivis polnud vähimatki viidet sellele, et „Peipus” olnuks varem „Concordia”. „Narowa” transformeerumine „Konstantiniks” oli aga kenasti kirjas. Nii jäigi selge mulje, et „Peipus” oli arhiivi järgi olemas 1867, samas ajalehtede järgi „Concordia” liikus veel 1868.a.
Aga korraliku tuhaämbri pean endale pähe kallama küll. „Concordia” saabumise leheloos oli märgitud aurumasina võimsuseks 40 hj. Ei tulnud selle peale, et see on vana nominaalhobujõud, mitte indikaatorHJ. Ja ühe keerulise saksakeelse lause puhul ei viitsinud oma ülimalt puuduliku keeleoskusega juurelda, mis seos on mingitel rattakoobastel (sks. k. Radkästen) peeglitega - Peeglivabriku laev ikkagi. Alles järelpusimisega sain pihta, et mõeldakse sõurataste kaste ja nende küljel olevaid nö peegleid, nagu nt on mõiste „ahtripeegel”
Nii, tundub, et see lugu on nüüd tõesti kaelast ära. Üks lõimes seniavaldamata foto „Peipusest”

1899Peipus1.jpg (32.89 KiB) Vaadatud 2165 korda

Fragment pärit siit https://www.muis.ee/museaalView/3974671 „Peipuse” taga olev ca 18 m pikk laev kandis siis nime „Tivoli”. Et Tartusse sigines varsti teine samanimeline, kutsuti mõnda aega suur-”Tivoli”, edasi aga sai uue nime. Pika ajalooga laev lõpetas sõidud 1969.a.
-----
* Ära hõiska enne õhtut. "Olga"

* Veel üks lõik HR artiklist
1903. aastal asutati Tartus Liivimaa aurulaevasõidu selts. Sellele kuulusid aurikud Dorpat, Maria, Nikolai, Karl Gustav, Graf Krichbach ja Olga ning kaks suurt mootorpaati. Maailmasõja ajal said nendest sõjalaevad, millest paljud korduvalt põhja lasti ja siis taas põhjast üles tõsteti.
See lõik on viksitud siit https://moma.biz/files/%28Mobiilsuslahe ... 5el%29.pdf lk 19. Viimane omakorda on ärakirjutus ühel sajandivahetusel toimunud Tartu sadama promoüritusel esitletud ettekandest. Märgime siinkohal siis, et loodud selts polnud midagi muud kui senise vendade Brockide firma ümbernimetamine. Esimesed neli aurulaeva on täiesti õiged, “Graf Kirchbach” on aga tollase Venemaa teedeministeeriumi käsunduslaeva “Jurjew” (laeva foto on HR ja SP artiklis Pihkva kremliga pildil- tõenäoliselt 1903.a.) nimi 1918.a., kui ta oli sakslaste käes. Brockidega tekkis tal küll korraks seos, sakslased müüsid 1918.a.sügisel Tartust lahkudes laeva neile, kuid kolme kuu pärast EW valitsus tühistas tehingu ja võttis laeva endale, temast sai EW s/l “Tartu”. Brockide all ei teinud ta ühtegi sõitu. “Olga” oli küll Tartus olemas, kuid kuulus teisele omanikule. Ilmselt on “Olga” all mõeldud reisilaeva “Hansa”, mis pärast mobiliseerimist 1915.a. saigi naisenime. Hilisem EW suurtükilaev “Ahti”.
“Karl Gustaw” osales küll abilaevana Vabadussõjas, kuid kolm esimest jäid Aurulaeva seltsile ja sõitsid ka sõdade ajal tavaliste reisilaevadena. Ning vähemasti I ilmasõjas neist kuuest küll keegi kuhugi põhja ei läinud, näib, et see täiendus on artikli autori isiklik panus.

Olen olnud selliste eklektilisevõitu nupukeste suhtes seni üsna skeptiline... aga teinekord selgub, et taolistes läheb mõni võõras infokild täiesti pihta, nii et saan järgmise tuhaämbri.
Ma ei tea, kumba „Olgat” pidas toodud teksti esmaautor silmas, aga selle päris „Olga” omanikuvahetused on teda ilmasõjaeelsetel aastatel viinud tõesti Liivimaa Aurulaeva Seltsi valdusse. Regulaarreise ta ei sõitnud, kui, siis asenduslaevana või juhureise. Põhiliselt toimetas puksiirina.
https://www.muis.ee/museaalview/626379 Sellel fotol on „Delphini” taga „Peipusest” kujundatud veetav praam. Ja tema kõrval olev aurulaev peakski olema „Olga”. Foto värviversiooni saab praegu näha FB Nostalgiline Tartu päises.
----
* Muumia tagasitulek ?!? "Linda"

* Lk 71 https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... start=1050 allosas on ühel vanal fotol näha väikest, ent soliidse ahtrikajutiga laevukest. See oli tõenäoliselt “Stern”, mis 19.sajandi viimase kümnendi alguses sõitis Narva jõel Kulgult ülesvoolu ning kümnendi keskel toodi Tartusse. Aga pööre on selles, et hoopis temast sai EW alguses reisilaev “Linda” Nii et Wiiralt Kütteweo firma aktsiakavandeid joonistades https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... lt#p386107 püüdis pildile ikka Kütteweo laeva, mitte mõne suvalise.

Siit saan veel ühe tuhalaadungi
Veendumuse aluseks oli järgmine foto https://ajapaik.ee/?album=30083&photo=2 ... ded&page=2 Peaks pärinema 1923.aastast
„Sternilt” ahtripiire ära võtta ja sarnasus on ikka väga-väga. Aga olin unustanud määrava lisafakti. „ Linda” oli puu- , „Stern” raudlaev. Langes ära.
„Lindat” on iseloomustatud veel kui vana laeva. Vanus on muidugi suhteline mõiste. Avaldatud on ka laeva mõõtmed- ligi 15 m pikkust ja ca 2,5 m laiust. Üritasin otsida vahetult ilmasõjaeelsete Peipsi basseini aurulaevade seast sellist, mis oleks kindlasti puust. Leidus ainult üks ja juhtumisi sarnaste mõõtmetega. Väga pikka aega Narva jõel sõitnud „Gorodenka” , varasema nimega „Borovnja” https://www.muis.ee/museaalview/2728081 Ainuke häda oli selles, et laev oli 1919 a. oktoobris Rannapungerja juures hukka saanud...
Teooria oleks justkui lambist välja imetud, aga ometi leidub seos Kütteveo firma ja hukkunud laeva vahel. Kui firma juba pankrotis siples, koostati neile kuuluvate varade loend, milles leidus ka selline asi nagu „Gorodenka” katel. Laeval olevat olnud 75 hj aurumasin. Nii et pole üldse võimatu, et firma vedas vraki kiiresti ära, tegi järgmiseks kevadeks korda, pani väiksema aurumasina ja saatis „Linda” nime all sõitu.
„Lindast” pole korralikke fotosid kahjuks leidnud. Paaril kaugvaatel on ta siiski uduselt peale jäänud. Oma Võrtsjärve liinile väljus ta 20-te I poolel puusilla kõrvalt Ülejõe poolselt kaldalt ning sellel fotol on tema hall kogu täiesti olemas.

Siit pärit https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... ?id=672017
Kahel Ed.Wiiralti aktsiakavandil näidatud soliidsemat vurhvi laev on hoopis „Warrak”. Varasem „Jelizarov” (või „Jeleazarov”), hilisem „Neptun”

------
* Palju kära (õieti) ei millestki. „Võit”

Üks maiparaad, siit pärit. https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... 1823d2ecb7
Laeva maketil näha nime “556”. Samas 1948.a. paraadi kirjeldav ajaleht räägib laeva “Võit” maketist. https://www.etera.ee/zoom/28973/view?pa ... 8,1980,739
Tõsi, ka 1947.a. paraadi käsitlev leht mainib aurikut,https://www.etera.ee/zoom/82082/view?pa ... 0,2145,831 aga teada on see, et “556” oli algul suunatud Pihkva sadamasse. Sellest lk 65 https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... &start=960 Temaga seoses on foorumis veel paar mõtterännakut.
Ja 1948. aasta muudes lehtedes on laeva mainides kasutatud eraldi mõlemat nimekuju. Aga see on hea tõmmekas, võib-olla tahetigi alust niimoodi ristida, aga mõeldi ümber. Et “556” haihtus ja soliidne reisiaurik “Pobeda” olla järgmisel kümnendil liikunud Pihkvas, võis järeldada, et tagasi sinna läks. Aga ei mitte. Ja üleüldse oli makett stiliseering, millel originaaliga vaid mõningane sarnasus.

Siiski paistab, et „556” makett kuulus 1947.a. paraadi juurde. See, et laevaga toimetas sel aastal Pihkva, ei oma erilist tähendust, kuna Pihkva sadam kuulus veel Jõetranspordi Valitsuse koosseisu. Pealegi sõitis laev saladuseks jäänud graafikuga sel aastal Pihkva- Tartu reisiliini.
Kui „Võidu” teema üldse sisse tuli, arvestasin algul võimalusega, et selleks oli pidevate mootoriprobleemide käes vaevelnud „Šipovka/Pioneer”. Tema siiski kindlasti ei sobinud Jõelaevanduse esindusnäoks. (Lk.96 kirjutasin, et laev sai nime „Pioneer” juba 1948. See oli ekslik, ajasin kirjutamise momendil lehtede aastakäigud segi. Mitmele Tartu sadama laevale pandi uued nimed 1949.a. kevadel, aga plaan oli eelmise aasta lõpus valmis- käskkirja mustand oli pistetud 1948.a. kausta lõppu)
Asja ajas sogasemaks veel teave, et Pihkvas olla 50-tel aastatel sõitnud 100-kohaline laev „Pobeda” Pihkva-Samolva-Kola liini. (Lk 61 pidasin Kolaks Oudova lähedal asuvat Kolokolovo külakest, aga tuli välja, et õige Kola asub Želtsa jõel suudmest mõned km ülesvoolu. Tänapäeval praktiliselt inimtühi) Rohkem infot ega ühtegi fotot temast pole, võimalik, et 1947.a. kuidagi Peipsile sattunud reisi-kaubalaevaks ümberehitatud mootorpraam „842” sai uue nime.
Nimi „Võit” jõesadama arhiivimaterjalides ette ei jäänud. Küll aga leidus laevaremonditöökodade paberites märge, et Narva remonditellimusena on 1946 ja 1947.a. lõpus kirjas aurulaev ”Pobeda”. Alguses tekkis mõte, et omaaegse „Pobeda/Võitja” vrakk oli lammutusest pääsenud ja sellega ehk taheti midagi ette võtta, aga lõpuks panin tähele, et kahe aasta remondinimekirjades pole ühe tuntud laeva nime üldse näha.
Kui võtta algset infot üsna täht-tähelt- seisak poolteist kuud avariiliste (sic! mitte kitsalt mootori-) probleemide tõttu https://www.etera.ee/zoom/62941/view?pa ... 6,1481,553 , siis ujub varjust välja üks alus, mida ei osanudki varem sihtida, sest tema mittesõitmine tundus loomulik. Terve 1947.a. ta teadaolevatel põhjustel seisis, 1948.a. esimese sõidu tegi ta maikuu alguses Narva jõelt Tartusse ja järgmisele startis alles 18.juunil, proovireisile Tartu-Pihkva-Tartu. „Joala” Arvestades, millise vaevaga teda Omuti kärestikelt üle sikutati, võis tema seisundit avariiliseks pidada küll.
Muidugi on see praegu spekulatsioon. Võib-olla mingites parteikoosolekute vms materjalides tuleks „Võit” ette, aga neid ei viitsi puistama hakata. Ja ehk kunagi kusagilt ujuvad välja hoopis 1948.a. maiparaadi fotod.
----
Selles postituses otseviitega pandud lk 65 allosas on ühe kalatehase foto. Võetud pastvu-st ja pildi seletus, et Oudova kalakombinaat. Tegelikult on Kruppi kalakombinaat, millest nüüdseks on järel vaid varemed. Pastvu-s ei ole seniajani kohta ära parandatud.

Edit: Tegin "Peipuse" ja "Linda" fotod suuremateks

[aurik]

Leht nimega Postimees tuletas möödunud nädalal väikest "Karli" meelde. Kuna tema eluloos eksisteerib üks müsteerium, siis leidsin, et võiks lõime natuke värskendada. https://arvamus.postimees.ee/7909044/en ... -tammideks
Kuna see on maksumüüri taga, siis asjakohane lõik
1854. aastal kirjutas G. von Sivers, kuidas ta 1852. aasta juulis Võrtsjärvelt purjepaadiga Tartu poole teele asus, et uurida, miks on Emajõe vool takistatud: «Kui meil lõpuks õnnestus oma purjekas Jõesuus vigastamatult puulaevade vahelt läbi juhtida, leidsime eest tammitaolise nahksilla, mille vastu me paat oleks äärepealt purunenud. Selle keskosa sai vastuvoolu avada ja jõesõidukid said end sealt läbi pressida. Ka meil õnnestus lõpuks kahe inimese abiga oma paat sillaavast läbi vedada. Seal ootas uus takistus – Rõika peeglivabriku aurupaat, mida piirasid vanad kalatõkete jäänused ja kaks uppunud suurt puupaati, nii et jõgi näis barrikadeerituna.
„Karli” eluga on selline lugu, et reaalsuses kulges ta tasapisi ja suurema osa ajast rutiinselt Tõlliste ja Võisiku vahel parvesid ja praame tirides, paberi peal aga oli midagi seiklusjutu sarnast ja ametlikel andmetel ei saanud 1852.a. kuidagiviisi Jõesuus viibida. Nimelt on Venemaa Teedeministeeriumi andmetel laevuke ehitatud 1847.a. Võisikul ja sõitnud samast aastast alates pikalt kusagil Lääne-Dvinal elik Daugaval ning alles elulõppu toodud veetma Võrtsjärvele. Olgu ehituskohaga kuidas on, tõenäolisem, et tema kallal hakati nokitsema Kuigatsis pärast ”Juliane Clementine” kere Tartu poole saatmist („JC” ehitusloost lk 95 viewtopic.php?t=9714&start=1410) „Karli” esimene ilmumine Tartusse 1843.a. augusti lõpus ületas ajakirjanduses uudisekünnise st on kirjalikult fikseeritud. Nii et sünniaasta 1847 on väljamõeldis.
Hakkasin südamerahustuseks otsima, kas on märget, mis piirkonnas ta Daugaval kinnistatud oli. Arhiivis sattus ette 1851.a. pärit Liivimaa kubermangus registreeritud laevade nimekiri. „JC” oli seal kenasti sees, „Karlist” ei miskit. Igaks juhuks läksin siis tublisti ülesvoolu Vitsebski kanti. Aurulaevandus algas seal alles 19.saj. viimasel veerandil, aga oli ka märge, et esimesed kavad, mis paraku ei realiseerunud, tehti sajandi I poole lõpus. Milles need seisnesid, jäid tabamata. Igal juhul sõitsid Daugava jõestiku aurulaevad mitu aastakümmet ainult Riia kandis.
Selge, et „Karli” Võrtsjärvelt kunagi kusagile ei viidud, aga milleks siis trikk paberitega? Vastus võib peituda ühes arhiivitoimikus, mille sisuks on hr Amelungi kohta käiv juurdlus, sest ta oli pärast äripartner Wegeneri surma 1846.a. esitanud Wegenerile kuuluvate varade kohta pärimisprotsessi käigus valeandmeid.
Ma pole seda toimikut veel jõudnud välja tellida ja ei tea, kas seal „Karlist” üldse midagi kirjas on, aga asi lõhnab küll selliselt, et „Karl” vormistati laevaks, millel ei saanud kadunud Wegeneriga mingit pistmist olla ja veel saadeti paberi peal igaks juhuks kaugele ära. Aga jah, elu lõpul oli ta ka ministeeriumi andmetel Võrtsul. Nii et andis sümboolselt teatepulga "Concordiale" üle ja läks laevade Valhallasse.

* Kui veel vanema ajaga jätkata, siis see lõik

Üks asi mis mind varem painama jäi, oli „Concordia” saatus. Ta kadus kuidagi liiga järsku, ehkki peab märkima, et ka 1860-tel sai ta kõigest kolme sündmusega seoses meedia tähelepanu osaliseks (vähemalt internetist pole rohkem midagi leida)

Hea, et sulgudes märkus sai juurde lisatud, muidu oleks vähe lolli valgusesse jäänud . Internetis pole „Dörptsche Zeitungi” 1867.a. numbreid. Sai seda aastakäiku lõpuks paberkandjal lehitsetud ja hakkas üht-teist tulema. Juuli esimesel nädalal on laev alustanud Pihkva vahel regulaarsõite sagedusega 3x nädalas. Septembri keskel hõrenes graafik kahe sõidu peale nädalas ja peagi lõpetas laev hooaja. Aga päris juuli alguses oli laev teinud haruldase treti. Panen selle kuulutuse siia üles.

Muidugi kuulutuse olemasolu ei tähenda iseenesest, et sõit 100 prossa toimus. Aga eeldatavalt jah ja sellisel juhul peaks see olema esimene aurulaevaga tehtud reisijatele mõeldud spetsreis Tartust Võrtsjärvele. „Karli” ja „Nanny” omaaegsed sõidud olid siiski praamide pukseerimised (mis muidugi ei tähenda, et mõni reisija ei saanud neile end vajadusel peale munsterdada). Nende laevade reisiliiklusest Tartu ja Võrtsjärve vahel pole aga leidnud ühtegi teadet.
Ja 1867.aastast tuli veel üks ootamatus. Nimelt „Narowa”, mille ma 1866.a. augustist varem varjusurnuks kuulutasin (lk.95 lõpus sellest juttu), ärkas juuli keskel taas ellu ja alustas Pihkva vahel regulaarsõite. Seekord jätkus jaksu neljaks edasi-tagasi tiiruks ja siis oli kuni tema ümberehitus ja
-nimetamiseni küll kõik.
Teema, milles ma pole eriti viitsinud näpuga järge ajada, on laevade omanike küsimus. Üks asi on, kellele mingi alus kuulub, teine aga, kes tema asju ajab. Kui „Narowa” hakkas 1858.a. sõitma, siis omanikuks oli Narva Gendti kaubamaja. Hiljemalt 1865.a. suvel on aga laevaga hakanud asjatama hr Falkenberg. Aga see pole siiski üheselt välja tulnud, kas kohe omanikuna või esialgu agendina.

* Nüüd hüpe ca 100 aastat edasi. Vitsebski asjades tuiates sattusin taas ühe infokillu peale, mistõttu võiks infot Moskvitš- laevade kohta täiendada.
Lk 61 on väike ülevaade seda tüüpi laevade ehitamisest. viewtopic.php?t=9714&start=900
Kes viitsib, võib sealse jutu läbi lugeda. Siia panen siiski uuesti pildi erinevate tehaste toodanguga. Kena ja päris ülevaatlik stend toodeti valmis juba kümmekond aastat tagasi ja sinna lipsas siis sisse paar eksimust. Esiteks- Kaunase laevad. Kõigi nende poordid olid ilma peenikeste horisontaalsete metalltorudeta. Narva jõe „Pravda” on siin vastav näide https://www.muis.ee/museaalview/427353
Teiseks- Aasias tehtud illuminaatoritega laevad. Taolisi, kus illuminaatori kohal oli väike piklik aken, tehti ainult Blagoveštšenskis. Teistel olid vaid ümmargused aknad, kusjuures eri tehaste laevadel vähe erineva suurusega.
Tegelikult alustasid kõik Aasias asuvad tehased alguses tavaliste akendega laevade tootmisega. Hiljem, kui suurjõgedega kogemus korralikult käes, vahetati osadel aknad riburada pidi ümber ja hilisemad uued laevad tehtigi juba ümmargustega.
Aga Vitsebsk tuleb Moskvitšide teemasse sisse seepärast, et ka seal tehti 1950-te aastate keskpaigas väike seeria madala süvisega laevu. Osadel neist oli peal number, mille ees sõna Неман või ainult täht Н. Neid nimetatigi nii- Neman tüüpi laevad. Kusjuures Babruijski laevatehase kohta on kirjutatud, et ka seal tehtud alustest on osa Neman-tüüpi. Sealsed varasemad laevad olid samasuguse ahtriosaga nagu Kaunase omad, st need võisidki olla tinglikult Nemanid.
Ja ujus välja veel üks Moskvitšide ehituskoht. Amu-Darja äärne Tšardžou, praegune Türkmenabat. Viimase juures pole siiski kindel, kas otseselt ehitus või kusagilt toodud tükkide kokkupanek. Arvestades seda, et sealseid laevu on vast ühekohaline arv, on teine variant palju tõenäolisem. Ja jupid tassiti kohale kõige tõenäolisemalt Tjumeni laevatehasest.
Täienenud andmed näitavad, et toodetud 544 projekti laevade üldarv võib isegi ulatuda 700 külje alla. Kõige ebaselgem on lugu Kaunase laevadega, sest seal toodetud laevade ehitusnumbritega on paras segadus, nii et raske on anda hinnangut, kui palju neid seal siis kokku toodeti. 30 peaks olema kindlasti, aga võimalik on isegi pea poolsada.

* Pihkva „Burevestniku” vanast nimest. Praeguse sai ta ca 50 aastat tagasi, kui Pihkva sadam ta ühele kohalikule suurettevõttele loovutas. Vana nimega oli paraku korralik segadus.

Aga vaatamata sellele, et jõelaevandus on küllalt vähese kvoorumi huvi, kohtab isegi siin taoliste väikeste feikide kõrval tahtlikke võltsinguid. Kaks nendest, mida olen vene materjalides näinud, puudutavad ka Peipsi basseini laevu.

Üks nendest siis siinkohal

'Mahutasin ühele pildile kaks eri aegadel kinni püütud artiklit. Üks neist on võltsing.
Peaks olema arusaadav, kumb neist. Lühema nime klapitamisega on muidugi vaeva nähtud, aga vasakpoolse nupuga võrreldes hakkavad ebaloomulikult pikad sõnavahed kohe silma. Pealegi tekkis ta interneti alles mõni aasta tagasi, teine versioon on seal juba 7 aastat.
Ühes vene foorumis oli kunagi vana nime suhtes arvamustevahetus. Üks vene harrastusuurija väitis, et talle olid ette sattunud mõned Loode Jõelaevanduse aluste nimekirjad ja 60-te keskel oli „Admiral Makarov” seal kenasti Pihkva laevana kirjas, kümme aastat hiljem polnud ei „AM-i” ega „Burevestnikut” (teise organisatsiooni laev ei pidanudki seal olema). Sõsarlaev „Aleksandr Nevski” oli aga mõlemas. Ma ise leidsin ka, et Makarovi variant peaks olema õige, sest kunagi loetud Karajevi ja Potressovi raamatust „Peipsi järve mõistatus” oli meelde jäänud, et sellenimeline alus seal raamatu lõpupoole liikus.
Samas pihkvalaste endi meenutused rääkisid Ušakovist. Tõsi küll, neid hakati kirjanuppudesse valama alles tosin aastat tagasi ja kõrvalt tundus, et esimesel meenutajal läksid admiralid sassi ja kuna info oli nüüd vabalt kättesaadav, siis ülejäänud seda lihtsalt matkisid. Tuli ette paralleel Tartu laevandusest, kus ka kellegi poolt ühe nimekirja ümbertrükkimisel sai „Salmest” „Sale” ja nii see nimi hakkaski vapralt ühes ja teises kohas korduma.
Aga oleks see nii lihtne...Pihkva poolt polnud autentseid allikaid võtta. Ootamatult oli aga abiks eesti ajakirjandus, mida on viimastel aegadel netti hoogsalt üles pandud. Ja vahemikust 1959 suvi-1968 sügis on kolm üksteisest sõltumatut väljaannet, mis kirjutavad laevast „Admiral Ušakov” ja üks artikkel märgib isegi, et tegu on Pihkva-Tartu vahet sõitva reisilaevaga.
Nii et õige artikkel osutus valeks ja võltsing omakorda õigeks!! Mis puutub nüüd võltstootesse, siis ma ei tea, kes on autor, aga netti riputaja nimi on tuttav ja eeldan, et tema treis ise asja valmis. Tegemist on Ingerimaal elava harrastusuurijaga, kelle uurimishuvi on Loode Jõelaevandus sh Peipsi venepoolsed asjad. Ju ta siis teadis, kumb nimi tegelikult on, aga Pihkva tolle aja ajakirjandust (kust kõva lappamisega midagi kätte saaks) tal käepärast polnud- see eksisteerib ainult paberkandjal. Ja eks ta siis sellist libedat teed läks.
Aga kuidas õige artikkel valeks osutus. Ikka kaks võimalust, kas artikli autori enda peas jooksis midagi kokku või oli algne plaan tõesti laev Makarovi järgi nimetada. See jäi aga ära, sest „Admiral Makarovi” nimeline alus oli Peipsil täiesti olemas. Võimalik muidugi, et talle plaaniti asemele mõnda muud (ja tagasihoidlikumat) nime, aga seda ikkagi ei tehtud.
Nüüd tuli lihtsalt otsida õige „AM” üles. Pöörasin pilgu uuesti „Peipsi järve mõistatuse” poole. Eesti keeles polnud seda käepärast, aga venekeelsena on ta online täiesti saadaval. Raamatus ilmub „AM” platsi 1960.aastal ja iseloomustuseks sõnad большой военный катер .
Nii et sellega langes reisilaeva variant lõplikult ära. Üks väga vajalik infokild „AM-iga” seoses oli see, et hooaja lõpus tegi Karajevi ekspeditsioon temaga Tartusse ekskursiooni. Raamatus endas vastavaid fotosid polnud, aga Samolva muuseumi kodulehe ja näoraamatu läbikammimine midagi andis. Üks leitud fotodest siis selline, mingit selgitust ega kommentaari juures polnud.

1960Karajev.jpg (109.46 KiB) Vaadatud 1832 korda

No on Emajõgi. Teoreetiliselt võiks ka Želtsa alamjooks olla, aga raamatus pole sõnagi, et laevaga ka seal sõideti. Ja laev ise- ekspeditsioonil oli eri aastatel kasutada kolm erinevat Kaks neist välimuselt ei sobi (nende pildid veebis olemas). Nii jääbki üle tõdeda, et fotol on tõeline „Admiral Makarov”. Tavaline Jaroslavets tüüpi töökaater. Et selliseid kasutati laialdaselt ka patrullkaatritena (Pihkvas praegugi taoline olemas), siis lipsaski raamatusse väljend „sõjakaater”. Mis sellest „AMakarovist” hiljem sai, seda muidugi ei tea.
Mis puutub üldse Jaroslavetseid Peipsi basseinis, siis Eesti poolel sõitnuid on minu teada vaid neli eksemplari, Pihkvamaal vähemalt tosin tsiviillaeva + 90-tel aastatel ehitatud neli patrullkaatrit. Eesti poolel pole sõidus enam ükski (ausalt öelda ma ei tea, kuhu „Limnoloog” sokutati), vene poolel on veel rivis märgipanijana tegev „Klest” ning valvelaev PSKA-323, mille pardal ilutseb suurelt number 699. Ülejäänud kolm Jaroslavets patrullijat viidi ammu ära, kaks neist Ivanilinna Naroova alamjooksule toimetama.