Päris mõnus retrolaev paistab olema, õige pisut meenutab kujult omaaegset „Laine/Kingisseppa” Aga ise me endid sellistest ilma jätsime...
Vene poolele on ka tulnud täiendusi
* Kaks korralikku projekti KC-110-32A järgset reisikaatrit põhiliselt Talabski saartega ühenduse pidamiseks.
https://pskov.aif.ru/society/shest_tysy ... ie_ostrova
* uus praam Kolpino saare jaoks
https://pln-pskov.ru/society/486473.html
see tähendab muidugi, et meie vana „Vambolaga” on lõpuks aamen.
---
Tegin valmis uue mammutkirjatüki. Valisin siia enda poolt lõime tekitatud varasema valeinfo äraõiendamise, samuti mõned sellised asjad, mis jäid varem veidi õhku rippuma, aga vahepeal on nendega saanud jälle edasi liikuda jms. Liigun siis teatavas kronoloogilises järjekorras. Esimene lugu on väga kaugest ajast ja edasi hüpe soveticasse
I Kõigepealt Peipsi basseini asjad
*
aurik kirjutas: ↑05 Juul, 2021 10:41......Panen lõpuks selle 1860-te aastate pildi ühe Tartu aurulaevaga välja. Ilmselt on seal “Concordia”, mitte “Nanny”. Vastab kirjeldusele paremini. Ahtriosas oli tal reisijateruum ning eespool korstent rooli-ja meeskonnaruumid. Ka “Nanny” sai sildade alt läbi, aga temal olid allalastavad mastid. Sellel pildil neid märgata pole. conc.jpg
Siit pärit.
https://www.muis.ee/museaalview/2230564 Märgitud dateering 1860 peaks olema siiski ligikaudne.
Panin kunstiajalooga puusse. Tegemist on Louis Höflingeri litoga albumist „Tartu ja selle ümbruse vaated”, välja antud 1860.aastal. Nii et pildil olev laev pole mingil juhul „Concordia”, vaid siiski „Nanny”. Vaade ise peaks olema veel aasta varasemast. Ehkki „Nanny” sõitude kohta on infot väga napilt, on siiski olemas kirjalik teave, et ta 1860.a. ei liikunud. Jääb veel püsti küsimus, miks tema allalastavaid maste näha pole, aga juhul, kui tal oli järjest mitmeid ülesvoolu sõite ees, võidi mastid kui segajad lihtsalt ära koristada.
*
aurik kirjutas: ↑17 Aug, 2014 17:30.............Järgnev pilt peaks olema 50-test või 60-te algusest. Muidu poleks seda üles torganud, aga seaolev pihkvalaste laevuke "Iskra" on ehitatud Tartus.

Ja täiesti võimalik, et kõrvalolev küna on samuti Tartu toode. Et lotjasid pärast II MS oli Peipsile jäänud väga vähe, siis valmistati Tartus mõnda aega 40-tonnise kandejõuga puust praame. ..............
Et pilt on kustunud, siis viide uuesti
https://www.muis.ee/museaalview/121533
Info Tartus ehitatud 40-tonniste praamide kohta oli vist pärit Ristkok-Külmeti brošüürist „Mööda Emajõge”. Paraku osutus see ekslikuks. Tartus pärast sõda selliseid ei ehitatud. Need hoopis toodi Moskva laevatehasest. Mitte sellest suurest, kus tehtud „Koidula” ja „Kreutzwald”, „Vanemuine” ning „Zarjad”, vaid väiksemast, kus just põhiliselt praame valmistatigi.
Mõned fotod seda tüüpi künadest on olemas. Näiteks see
https://www.muis.ee/museaalview/696201
*
aurik kirjutas: ↑03 Veebr, 2023 11:30
...............Suurem veetav praam lõigati Tartus pooleks ja temast tehti kaks väiksemat. Sellel ka lõimes juba aastaid rippuval fotol
https://www.muis.ee/museaalview/1073592 on näha natuke ühe sakslase ninaosa. See on poolekslõigatu esitükk st originaal..................
Tegelikult lõigati pooleks väiksem praam. Alguses ei vaadanud praamide transiitnumbreid. Suurema kandevõime oli enne Tartusse toomist paberite järgi 260 tonni, väiksemal 200 tonni. Pärast remonti jäi ühes tükis säilinud laevale kandevõimeks 180-185 tonni. Ei tulnud selle peale, et suuremalt nii palju kärbiti
* Dori paatidest
Sovetiaja reisilaevade nimekirja võib tinglikult kanda ka „K-1” ja „K-2”. Narva veehoidlal alustati nendega 1958.a. suvel lihtsaid huvireise. Paistab et need kukkusid kolinaga läbi (kes see ikka viitsis suht raskesti ligipääsetava ja kauge Kulguni kõmpida, selleks, et igavavõitu veekogul natuke ringi tiirutada). „K-2” toodi siis Tartusse seisma ja viidi järgmisel aastal Pärnusse. „K-1” jäi kirjade järgi veopaadiks. Palju teda kasutati, on iseküsimus.
Narva jõesadama materjalid 1960-65 peaks olema Narva Linnaarhiivis. Sealt võib heal juhul tema saatus selguda. Võib-olla lasti tal ära mädaneda, võib-olla anti kusagile kalapaadiks. Dori tüüpi paate tuli selleks otstarbeks Eestisse küll ja veel. Nende tootmine käis mitmel pool lõiguti läbi terve sovetiaja.
* Reisialuste nimekirjas on märgitud kaks „Tšaikat”. Üks neist oli siiski „Kajakas”. Kahtlustasin liigselt, et tagantjärgi mälestustes lihtsalt tarvitatakse tõlkenime.
Pidi mahutama rühmatäie ehk ca 25 pioneeri korraga ära. Muidu polnuks tema olemasolul mõtet.
*
aurik kirjutas: ↑17 Nov, 2014 15:18..............1960.a. oli kusagil, vist Mäksa kandis, sõidu ajal põlema läinud. Sai talvel Tartus väga põhjaliku remondi ja hakkas järgmisel aastal taas sõitma.............
Leidsin mõni aeg tagasi, et tulekahju "Tasuja" ümberehituse motivaatorina oli sotsiaalmeedias iseseisvat elu hakanud elama...
1960.-61.a. ümberehitus polnud tulekahjuga seotud. Oli lihtsalt sadama soov anda talle Moskvitšidega paremini haakuv välisilme.
Aga tulekahju jutt niisama möga ei ole. Juhtumi akt on tõesti olemas. Laeva mootor oli 60-te teisel poolel ühel kevadel Praaga liinireisil põlema läinud. Remont kestis vähem kui kaks nädalat ja laev sai jälle sõitma.
*
aurik kirjutas: ↑03 Veebr, 2023 11:30................Narva jõesadama likvideerimisega anti Ivangorodile üle sealne Moskvitš tüüpi „Pravda”. Lenska kandist toodi talle paariliseks „M-258” ja nii jäi „Zorka” ülearuseks................
Info algallikas on üks Narva kapten, kellelt pärit andmed reeglina väga usaldusväärsed... aga keegi pole päris eksimatu. Narva jõesadam likvideeriti 1965.a., kuid „M-258” oli Ivangorodi sadamal olemas juba hiljemalt 1960.a. Et andmed on katkendlikud, pole võimatu, et ta 1963-64 töötas paarsada km ida pool ja siis toodi tagasi, aga see pole eriti usutav.
60-tel oli Narva- Narva-Jõesuu reisiliini ja üldse Narva jõe alamjooksu sovetiaja laevasõitude kõrgaeg. „Zorka” oli liinireisideks liiga väike ja 1965.a. hankis Ivangorodi sadam ühe imeasja. Ujuvveranda. Viimane oli ca 400 reisija jaoks kohandatud pontoon, mille „M-258” või mõni tavaline puksiirlaev võttis Narva-Jõesuu reiside tipptundidel lihtsalt poorti ja kulges kohale. See, kas jõuad sihtkohta veerand tundi varem või hiljem, ei omanud siis erilist tähtsust.
Vene ime pildilegi jäänud
https://fleetphoto.ru/photo/160206/?vid=58580
* 1965 maikuu fotod
Mitmel puhul ja erinevates kontekstides on meil lõimes varem eksponeeritud fotosid, kus üheks tegelaseks on nn musta mantliga mees ehk tõenäoliselt laevainspektor Lenskast. Veel on pilte, mis ilma inspektorita, aga laevade asetus ja muu taust pildil näitab, et tegu samade seeriatega. Fotod ise on muisi ja fotise portaalides erinevate fondide vahel laiali, mistõttu on dateerimisel lahknevusi.
Internetis on sovetiaegsete ajalehtede lugemisvõimalust tublisti laiendatud ja leidsin 1965.a maikuus sobrades paar fotot nendest, pildistatud 1965.a. maikuu esimesel nädalal, täpset kuupäeva välja ei raalinud. Küll aga autoreid. Neid on vähemalt kaks.
https://www.muis.ee/museaalview/3179060 See on tehtud ETA fotokorrespondendi Vladimir Gorbunovi poolt ja eksponeeritud „Molodjož Estoniis”.
https://www.muis.ee/museaalview/144012 Seda fotot näitas „Kodumaa” . Omamoodi tähelepanuväärne on muisi dateering- 1969
Esimesel pildil on üks huvitav seik. Tagapool oleva „Baikali” katusel turnib mingi seltsond. See pole vist aga laeva meeskond, vaid võib olla „Sovetskaja Estonia” ajakirjanik Juri Vjalõhh väikese kaaskonnaga. Vjalõhh ise pildistas ja kirjutas ka artikli, millest mh selgub, et laeva naasmisel inspektori kõrvale roninud teine mees on kapten Valter Ojamäe
Ajalehes artikli juures oli järgmine foto.
Ma ei välistaks, et osales ka kolmas tiim. Kahe prominentsema seltskonna tulek Tartusse kindlal päeval proovisõite vaatama ja leitavate fotode hulk jätab mulje, et jõesadam soovis reklaamiks mingit promosessiooni ja tellis info laiema leviku huvides peamiste keskväljaannete esindajad kohale. „Rahva Häält” paraku internetis saadaval pole, selleks et teada, kas ka neil üritusest mingi foto avaldati, tuleb raamatukokku minna. Selle perioodi „Noorte Hääl” on netis saadaval, seal nagu midagi ei olnud.
„Baikali” katuselt tehtute hulgas on kindlasti need kaks. Dateeringute järgi tuleks välja, et laev ühel aastal lahkus ja järgmisel aastal tuli tagasi, ümbruskonnas vahepeal mitte miskit ei muutunud. Ajamasin missugune.
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... ?id=476397
https://www.muis.ee/museaalview/3323231
Need kaks fotot on omamoodi peitepiltideks. Esmapilgul on peal lisaks muudele alustele kõik viis tollast Tartu jõetrammi + kaater „Volga” . Lähem silmitsemine ja suurendamine aga aitavad aru saada, et teine „Volga” on veel. Kaetud halli presendiga, pealiskaudsel vaatamisel võib jääda mulje, et fotopraak. Kahel eri fotol aga ühesugust praaki ühes ja samas kohas ikka pole.
„Volgade” juurde tulen hiljem veel tagasi.
* "Baikalist"
aurik kirjutas: ↑18 Veebr, 2020 10:32.......... Omal ajal ettejäänud nupp, et „Baikal” ristiti „Vaikeks” ja anti (90-tel) Kaitseliidule, on vist infomüra? Siin fotol on küll vana nimesilt rõõmsalt püsti. Ja veel üks klaarimine, lk 63
aurik kirjutas: Oli vist Rainer Napitsa baka töös, mis sisaldas mh vanadelt kaptenitelt kuuldut, märgitud, et selliseid puksiire pandi Tartus kokku 7 tükki. Üks neist, „Baikal“, jäi siia, ülejäänud viidi kusagile minema ja tõenäoline, et üks neist liikus Pihkvasse.
Makulatuuri toel olen Tartu laevaehitusest nüüdseks mõnesuguse pildi ette saanud. Kaptenite meenutused (seal oli märgitud, et tükid toodi Tartusse ja terved viidi suurele kodumaale laiali) ei taha kirjasõnaga kokku minna. Eestist läksid välja ainult pihkvalastele ehitatud laevad ja neid oli kokku neli- vähemalt sellise numbri on tagantjärgi nuhkimine andnud. Kaks suurt kalatranspordilaeva pandi 60-te keskel tõesti kokku kohaletoodud detailidest, ülejäänud kaks alust, mis olid palju väiksemad, ehitati 50-te II poolel. Esimese juures kasutati ära üht vana laevakeret ja teine tehti siis eelmist eeskujuks võttes täiesti ise (sellel fotol
https://www.muis.ee/museaalview/121533)
„Baikali” ehitamisest on paaris kohas ajalehtedes juttu ja kusagil pole märgitud, et ta keevitati siiaveetud juppidest kokku. Väiksevõitu ( mõõdud 15,8 X 4,05m) laeva oli võimalik ühes tükis vedada. Ilmselt ikka saadi lihtsalt projekti 433 dokumentatsioon ja tehti kohapeal ära.
Aga 6 laeva? Tegelikult oli veel üks kahtlane kategooria. Umbes niipalju tehti 60-te keskel ja II poolel valmis Lääne- Eesti kaluritele traalpaate. Nende projekti aluseks pidi olema väike, aga konstruktsioonilt tugev 150 hj järvepuksiir, mille sisemisi vaheseinu muutes andis tekitada korraliku lastiruumi. Kirjeldus vastaks „Baikalile” küll. Neid ei andnud ka jupiti siia kohale tuua, sest vastav projekt oli aastaid tootmisest maas. On siis selle prototüübiga kuidas on, Tartus tehti ise kered valmis ja viidi need Lääne-Eestisse, kus siis pealisehitised külge monteeriti.......
Pihkvas sõitnud sõsarad- mõnedel andmetel oli neid koguni kolm, ei olnud Tartus ehitatud, vaid Lenska tehasest pärit. Aga siin viide ühe Tartus tehtud traalpaadi fotole.
https://www.muis.ee/museaalview/2603384
Kaitseliidu info polnud feik. Seda, et „Vaike” oli „Baikali” uus nimi, kinnitab EV laevaregister 1994. Ilmsesti Kaitseliidul ei jätkunud raha, et laevaga midagi tõsist ette võtta ja nii jäi vana nimega siltki alles.
* Üks müstikus, mis püsti jäänud, on „Raketa-2” Tartusse jõudmine
aurik kirjutas: ↑01 Juul, 2017 10:14......... Aga selle „R-2“ vett mööda Tartusse tuleku infoga on nii, et kas oli kirjas mõnes 1967.a. Edasi lehes, kui laev Tartusse saabus. Kunagi ammu sattus kaust vanade ajalehtedega ette. Või hoopis sügaval stagnaajal täiesti juhuslikult kuuldud väikeses raadiointervjuus, kus vestles „Tuuslari“ kapten..........
Võtan omaks, et vett mööda kohale jõudmine oli minu lisandus. Arvasin, et kui ta vette tõsteti, siis Omutil vigasaanud tiibade kiuste ta ikka kohale koperdas. Aga mitte. Narvas ta treileri peale lõpuks pandi.
Olin juba valmis mõtlema, et raadiost kuuldu kontekst võis olla järgmine a´la ajakirjaniku küsimus- miks vett mööda Narvast Tartusse ei tulnud ; ja vastus- kärestikel oleks tiivad viga saanud. Mälusse aga kinnistus vaid dialoogi teine pool.
Aga oli võimalus 1967.a. käskkirjadest ja seal kajastatud komandeeringutest üht-teist järgi vaadata.(käskkirjadega on muidu nii, et osad on vormistatud üsna pikalt enne lähetust, osad aga tagantjärgi) Ja küsimused jäävad püsti.
„R-2” pidi valmima 1967.a. II kvartalis ja juuni lõpus on sadama ülem sõitnud Moskvasse vajalikke pabereid vormistama.
22.juulil ilmus lehes selline teade.
https://www.etera.ee/zoom/52363/view?pa ... 7,1857,704
Mida selle all mõeldi, jääb saladuseks. Laevale siis järele keegi ei läinud. Võimalik, et press tõlgendas ülema Moskvas käiku järgiminekuna.
Küll oli aga päris juulikuu lõpus saadetud sadamast üks monteerija kuuks ajaks laevatehasesse „Raketa” kallal toimetama. Alles augusti lõpus oli kõik valmis ja laev asus veeteed mööda põhja poole retkele.
Vahepõikena- järgmisel suvel oli Moskvas mingi arbitraaživaidlus jõesadama ja laevatehase vahel. Kõige loogilisem on see, et kaebajaks oli Tartu pool- laeva ei saadud tähtajaks kätte ja hea oli reisijateveo plaani mittetäitmist kellegi kaela ajada.
See selleks. Septembri alguses oli laev Lenskasse jõudnud, ootas nädalajagu meresõiduluba ja 9.sept. jõudis Narva.
Algne plaan temaga oli järgmine- laenata Pihkvast spets.treiler (kunagi arvasin, et Pihkva uus „R-143” tuli ka Kulgult veeteed pidi, aga pihkvalased olid veoki hankinud ja tõid juulikuus oma „R-143” Lenskast sellega ära), panna Narvas „R-2” sinna peale ja tuua maanteed mööda Tartusse. Aga äkitselt oli selgunud, et treilerit ei saa. Ja nüüd järgnevad mõistatused. „R-2” Lenskas oleku ajal oli komandeeritud üks sadama töötaja Vasknarva kontrollima, kas jõe lähte laevasõidutähised pole ehk paigast liikunud. Ma ei tea, kuidas oli jagatud Narva jõel veeteede korrashoid. Et Ivangorodi sadama laevad Peipsile nina ei pistnud, siis võib oletada, et väga keeruline järvelt jõkkesõidutee oli Tartu sadama hoole all, seda enam, et Tartu ekskursioonilaevad episoodiliselt Vasknarvat väisasid. Laevateede kontrollis iseenesest midagi erakordset polnud, seda aeg-ajalt ikka tehti, aga siinkohal peab arvestama, et tegu on septembriga st kruiisisesoon sisuliselt läbi. Pealegi oli kohe algamas jõhvikakorjamishooaeg, kus „Lermontov” ja „Turist” mõlemad rakkes olid. „Vanemuine” oli nagunii Pihkva reisiliini all kinni.
Pärast „R-2” Narva saabumist komandeeriti Tartust sinna trobikond töötajat laeva ära tooma ja lõpuks läks tollane sadama ülema kt. ise kohale. Tartusse aga sel korral laev ei jõudnudki.
Septembri lõpus lähetati Narva uus seltskond. Kaasa oli haaratud seekord ka tuuker ja toodud lõpuks Pihkvast treiler. Nüüd saadi asi liikuma ja laev Tartusse.
Internetis olevates Edasi-lehtedes mingit kajastust pole. Kahjuks on aga puudu 30.sept leht. Laev võis Tartusse jõuda päev-kaks enne ja kui lehes mingi märge on, siis just seal.
Nii et mõistatus jääb õhku rippuma. Kaudne tõend- ebaõnnestunud äratoomiskatse näitab, et mingi jama seal kindlasti oli.
* "Zarja-1"
aurik kirjutas: ↑20 Juun, 2020 8:44..........Mõned aastad tagasi pakkusin tema ehitusnumbriks 203, aga et ta osutus ikka vähe hilisemaks, siis see langeb ära. Nüüd klapiks 217 või 218. Nende laevade kohta andmed puuduvad. ...........
218
aurik kirjutas: ↑26 Mai, 2020 9:30.................Narva jõel, siis kui meeskonnal seal sõitmiseks veel vähe kogemusi oli, pani „Zarja-1” veehoidlal täie hooga üle vee alla jäänud doti ja rebis põhja pikalt lõhki. Aga ei miskit, tehti kärmelt korda ja oli peagi jälle sõidus.(info saadud tollaselt „Z-1” meeskonnaliikmelt).........
Iseenesest enam-vähem õige. Õnnetuse kohta on akt olemas (dotti mainimata), aga natuke sadamameest mälu pettis. Laevaliinid Narva jõel 5 nädala pärast küll taastusid, aga sõitma läks hoopis „Zarja-2”. „Z-1” pääses vette järgmisel kevadel. Ja kuigi mees oli küll varem „Z-1” peal töötanud, oli ta juhtumiaastal tegelikult „Koidula” madrus. Ta tõesti ei maininud, et oli ise tol korral laeva peal. Aga et ta oli looga väga hästi kursis, võis selline mulje jääda.
aurik kirjutas: ↑12 Aug, 2007 15:51...............Tegelik kodusadam ikka Tartu, kevadel sõitis Narva ja sügisel tuli tagasi. Nii et oli ikkagi suviti käigus(v.a. üks hooaeg, kui talle Narva kaptenit ei leitud), kaldal seisis ta nii oktoobrist aprillini................
Tegelikult seisis kaks järjestikust hooaega. Lahendamata oli laeva tankimise küsimus. Looduskaiteorganitega oli selle koha pealt maadlemist.
*
aurik kirjutas: ↑11 Mai, 2020 22:15..........
Raketa-156 Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 421. Esimene kodusadam Rjazan. Pihkvas 1978 (või 1977)- 1983.a. Edasine saatus teadmata.
Kõige saladuslikum Pihkva Raketadest. Seostatakse alates 1975.aastast Arhangelski sadamaga. ..........
aurik kirjutas: ↑11 Veebr, 2022 11:42..........Laeva lõplik saatus on justkui selgunud. Lammutati 1990.a. ja ilmsesti Arhangelskis. Ei taha hästi uskuda, et teda Põhja-Venemaa ja Pihkva vahel niimoodi solgutati, pigem tuli Rjazanist otse Peipsile ja siit liikus lõpuks Dvinaale. Pigem näib, et erinevate laevanduste vahelise tehingu juures jäi mõnel uurijal midagi kahe silma vahele. Aga mine tea, Venemaa puhul on kõik võimalik.
Täiesti võimalik, et hakkas Pihkvas sõitma juba 1976. Omal ajal salvestus mällu järjekord, et enne liikus „Zarja-2” ja millalgi pärast tema töölehakkamist uus pihkvalane. Võis olla tõesti ühel ja samal aastal, lihtsalt Pihkva laev sattus silma alla tunduvalt hiljem (seda enam, et olin sel aastal juunis- juulis Tartust ära)
Nii oleks tema elutee: Rjazan- Pihkva-Arhangelsk kenasti paigas ja mõne vene uurija poolt fikseeritu, et läks Rjazanist otse Arhangelskisse, lihtsalt soovmõtlemine koos mugava augutäitega- lõpuks ta sinna ikkagi jõudis! Aga vaatamata sellele, et jõelaevandus on küllalt vähese kvoorumi huvi, kohtab isegi siin taoliste väikeste feikide kõrval tahtlikke võltsinguid. Kaks nendest, mida olen vene materjalides näinud, puudutavad ka Peipsi basseini laevu.
* "Valvur"
aurik kirjutas: ↑11 Aug, 2007 23:00 .....julgen väita, et umbes selline seisis 70-tel aastatel pikalt praeguse Sadamateatri lähedal kaldal pukkide peal, värvist puhtaks kraabituna ja loomulikult ilma nimeta, aga terve roolikambriga. Kuhu ja millal ta sealt kadus, ei tea.....
Arvatavasti oligi „Valvur”. Pärast kordategemist oli ta seisukoht Tartus väga avalikus kohas.
Foto meie lõimest lk 18,akf skulmarsi postitus, pärit ühest Tartu fotoalbumist

Vabadussilla kohal kaks laeva, „Valvur” on jõepoolne. Väiksem on see lõpuks Konsa-vendadele sattunud legendaarne laev, mis alustas Emajõel juba 1902.a. Tema eluloost on meil siin päris palju juttu olnud. Seriaali „Vee-Eesti” ühes osas jäi ta isegi sõidu ajal kenasti peale.
* Tõugatavad praamid
aurik kirjutas: ↑31 Juul, 2017 12:19...........
aurik kirjutas: Toomas Sein siis annab teada, et Tartu sadama tõugatavad praamid on hävitatud. Kolm tükki neid oli. Kaks neist siinsete vete jaoks päris suured, selline projekt
http://fleetphoto.ru/projects/450/ See, et ühe ehituskohaks on märgitud laevaregistri järgi Tartu, on võtnud mind kukalt kratsima. Üks neist saabus 80-te lõpus juppidena ja keevitati seal, kus praegu Veeteede Ameti kai, kokku, Teine tekkis Emajõele juba uue vabariigi ajal, aga mis valemiga, on minu jaoks mõistatus. Kahju, et praeguses laevaregistris, kus nad alles, ei ole ehitamise aastat. Äkki ongi nii, et seda vanemat peetaksegi Tartus ehitatuks ja teine hangiti hiljem hoopis Pihkvast! Seal ka selliseid kasutati. Palju neid seal kokku oli, mina ei tea.
Ja oligi nii, varasemat praami loeti Tartus ehitatuks, hilisem toodi tõesti Pihkvast, kusjuures on ehitusajalt varem Tartus olnust kümmekond aastat vanem. ..........
See läks osaliselt pange. Kirjade järgi oli Tartus ehitatud hoopis väiksem, 200 tonnise kandejõuga tõugatav praam.
Tõugatavate praamide Tartusse toomine oli paras odüsseia, kestis mitu head aastat.
200 tonnise jupid olid tegelikult pärit sellisest eksootilisest kohast nagu Aralsk. Suur praam ehitatud Pavlovskis, Kilgi epohhil Pihkvast toodud kolakas Tolmatševos. Suurte praamidega toimetamises saadi teatav kogemus kätte 80-te keskel. Siis kui uued tõukurpuksiirid rakendatud olid, laenati Pihkvast mõneks ajaks üks sealne 600-tonnine.
Nõukaaja lõpus kandis väiksem praam numbrit 204 ja suurem 205.
*
aurik kirjutas: ↑21 Mai, 2017 12:12.........Tartu jõesadama veomahtudest nüüd linnulennult. Loomulikult pole mul kusagilt võtta aastakaupa ülevaadet, aga siit-sealt on aja jooksul midagi ette jäänud.
Esimesel aastal, seega siis 1960 ei ulatunud kaubaveo mahunumber isegi 50 tuh. tonnini. Aga hakkas kohe kasvama, ületades kümnendi keskel 100 000 piiri , olles 1970.aastaks juba üle 160 tuh. ja viis aastat hiljem üle 190 tuh. tonni. Edasi mõned aastad stabiilsust ja 1980.a. järgmine hüpe, juba 220 tuh tonni. 80-tel suurendati mahtu tasahilju veelgi . Kümnendi keskel oli 250 000 ületatud. Ja siis 1990.a. viimane kõrgus. Sain selle aasta numbrit siiski täpsustada. Oli 360 000 tonni. ..........
Juba 1989 saadi 3-ga algav number kätte. 332,7 tuhat tonni. Arhiivist oli võimalik leida Tartu jõesadama peamised reisi-ja kaubaveo ning parvetamise näitajad vahemikus 1945-91 pea kõigi aastate kohta
* Mahakantud Raketad 1990.a.
Omal ajal jäid õhku küsimused
- miks värviti 1990.a. navigatsiooniks üle „Raketa-1M” , kuigi ta sõitama ei hakanud
- miks vahetati 1990.a. värvimisel ümber „R-1” ja „R-3” värviskeemid.
Esimesele küsimusele on lihtsam vastata. Laev pidi välja renditama sadama töötajatest moodustatud kooperatiivile. Seda ei peilinud välja, kas sõitva laevana (ei tahaks uskuda) või kalda ääres loksuva kõrtsina vms. Eks siis kevadel värviti laev hooga üle, edasi said aga jaks ja mõistus otsa.
Teise põhjus võib olla midagi sentimentaalsemat- taheti sõitvale „Raketale” jätta üleni valge välimus, mis oli ühele Tartu seda tüüpi tiiburile iseloomulik juba 60-te lõpust alates
Ex „R-2” ehk Junga-baari suhtes sai tagantjärgi selgeks, et 1990.a. sügisel täiesti tegutses. Ju siis oli saadud vastav luba koos mingite tingimustega, mida järgmisel aastal ei suudetud täita.
II Elust suvepealinnas
*
aurik kirjutas: ↑12 Aug, 2007 21:04..........Ennist jäid veel nimetamata 1965-68 Emajõel kihutanud 6-kohalised kiirkaatrid "Volga" 1969 viidi need Pärnusse, kus nad igal juhul veel 1972 lahele lõbusõite tegid. ...........
Kaatrid, mida lapsena Pärnus nägin, polnud Tartust pärit. Ja üleüldse polnud need „Volgad” vaid hoopis „Nevkad”. Viimased on „Volgadest” ca 2,5 meetrit pikemad, pisut laiemad ja 14 reisijakohaga.
Ehitatud 1971.a. Omanik Eesti Merelaevandus, algsed nimed „Nevka-63” ja „Nevka-64”. Eestis uued nimed- vastavalt „Žuravlik” (Kureke) ja „Lastotška”(Pääsuke). 1972.a. suvel hakkasid Pärnus sõitma. Pilt sellest aastast.
Järgmisel aastal olid kindlasti Pärnus, 1974.a. kohta ei õnnestunud kinnitust leida. 1975 müüs Merelaevandus nad maha. Kuhu, jäi venekeelse sissekande mitte just kalligraafilise käekirja tõttu arusaamatuks, aga sihtkoht meenutas kõige rohkem sõna Balhaš.
Tartu kaatrite Pärnusse viimine polnud siiski päris lambist. Muude foorumite jms juttudes on mitu korda meenutatud „Volga” olemasolu Pärnus, kahjuks on aeg jäänud täpsemalt määratlemata. Ja Tartu sadam kaalus tõesti varianti paar kaatrit Pärnusse viia (sellest on Edasi-lehes kirjalik jälg olemas)
Tagantjärgi näib, et Tartu jõesadama jaoks olid uued kaatrid paras peavalu. Suure hurraaga sai neid omal ajal viis tükki tellitud ja kui nad kõik kohal olid, siis peagi selgus, et nende majandamine pole väga rentaabel. Kaks kaatrit sõitsid Ranna vahet ja mõnikord huvireise Peipsile, kolm tuuritasid lihtsalt põhjarannikul. Arvata, et äratasuv rakendus oli neil vaid ilusa ilmaga.
Juba 1968.a. viidi üks kaater reisiliiklusest välja, teenistuskaatriks. Järgnevatel aastatel seisid kaks alust kaldal, olles lihtsalt nö reservis, kolm aga kadusid kohe 1969.a. kuhugi ära. Tartusse jäänutest üks 70-te keskel samuti haihtus, teine aga anti siis jõesadama veeteede majandile, kus oli rivis veel 80-te I poolel.
Kuhu kadunud kaatrid sokutati, ei võta enam välja, pealegi oli neid 60-te jooksul tulnud Eestisse veel, nt Tallinna Merekooli ja Haapsalu vetelpäästele. Mulle tundub praegu, et järgmisest kolmikust võib mõni olla kindlasti endine Tartu jõesadama „Volga”
1)Pihkvas 70-te alguses fotole jäänu.

Polnud Pihkva sadama vaid mingi organisatsiooni oma. Kõrval olev laev kuulus DOSAAF-ile, äkki siis kaater ka
2)Värskas 70-te keskel olnud kaatrist on kirjalikke meenutusi
3)Tartu ujula juures ca 40-45 aastat tagasi resideerunud kaater. Foto meie foorumis lk 53 olemas
viewtopic.php?p=505541&hilit=volga+ujula#p505541
*
Castellum kirjutas: ↑12 Aug, 2014 17:36sammal.habe kirjutas:samas, Kajakas Kirbu jõel oma elupäevad ka lõpetas.
seega kuidagi ta sinna ikkagi kohale laevatati.
Castellum kirjutas:See peaks olema Sauga jõe paremal kaldal. Kirbu (Audru) jõgi ei ole selliste alustega ka üldsegi laevatatav.
Püha müristus küll...siis pidi jõgi seda laeva olema täis......
Oli tõesti täis
https://www.muis.ee/museaalview/3890812
„Kajakust” niipalju, et ehitatud Moskva Laevaehitus-ja remonditehases 1964.a..(Ise kahtlustasin kunagi korraks, et Gorkis) Ehitusnumber 415. Viimast küll Eesti Merelaevanduse register ei maini, aga üks venelaste laevandussait on üles leidnud 1964.a. Moskvas ehitatud OM laevadest kõik peale ühe, numbriga 415- ja see ainuke puuduv ongi siis järelikult ”Kajak”.
Merelaevandus andis aluse Pärnu sadamale ametlikult üle 1977.a. Juba aasta enne oli „Kajak” alaliselt Pärnus resideerumas, aga siis Noorte Tehnikute maja egiidi all. Kuna Pärnu sai sel ajal kodusadamaks korraga kahele „Kajakule” (teine oli „Pärnu Kaluri” Kihnu vahet sõitnud väike kaubalaev), siis pikendati nime – „Kajakas”. Laeva edasine käekäik ehk kes teda kasutasid, on väga segane, aga see-eest lühike. 80-te algupoole jäeti saatuse hooleks.
*
aurik kirjutas: ↑09 Nov, 2012 14:05
Natuke edukatest taastamistest.
Praegu vudib Prangli vahet korralikult korda tehtud Vesta. Tema ajalugu Eestis on järgmine. Eestisse toodi ta vist 80-te lõpus suht roostes ja aastaid seisnud vrakina kusagilt Ukrainast. Tehti Pärnus mõne aasta jooksul korda ja hakkas sealkandis sõitma. Paar aastat tagasi remonditi teda väga põhjalikult ja on igati kobe..........
See läks ka vähe viltu. 1990.a.lugesin kusagilt, et Pärnusse toodi Mustalt merelt koledasti roostes rannasõidulaev, remonditi põhjalikult ära ja pandi nime all „West” sõitma. Hiljem tekkis mul arvamus, et sama projekti järgne „Vesta” oligi ümbernimetatud „West”. Tõsi küll, hiljem avastasin, et „Vesta” olla tulnud paar aastat hiljem ja suht sõidukorras laevana. See võttis pisut kukalt kratsima, aga leidsin siis, et ju ma mäletasin midagi valesti.
Aga asi õige. Olid eraldi laevad. „West” (kunagine „Sergei Jessenin”), ehitatud Astrahanis 1971.a. ühel ajal „Vestaga”(algne nimi „Geroi desanta”) ja vene ning ukraina laevandussaitide orbiidilt 80-tel ära kadunud.
1990.a. püüti filmilindile
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20145
1994.a. Eesti laevaregistris olid mõlemad kenasti olemas. Edasine saatus mulle teadmata.
Praeguseks aitab, huvilistele lugemist küll.