www.militaar.net

Mask kindlasti algusest peale teema, aga päris lolliks ei ole mõtet mõne maskivastasega kembeldes minna. Üheltpoolt küte maskivastaste lõkkele. Teiselt poolt paratamatus, et ainult rahvarohketes avalikes siseruumides maskide kandmine levikut maha ei suru. Oluline on ikkagi aru saada maski kandmise tagamaadest ja teha järeldused ka ülejäänud kontaktivõimaluste osas. Tõepoolest ei päästa see, et võtan kaubanduskeskuse ukse ees maski lihtsalt automaatselt taskust ja pärast lähen pudelitega sõbra juurde sünnipäevale, kus on veel 20 inimest tähistamas ja järgmine päev tööle, kus jällegi ninapidi koos kümnete inimestega.
Hetkel meediale ja kaubanduskeskustele see maskiteema meeldib, sest ühelt poolt saab kirjutadad ja teiselt poolt on see võimalus tähelepanu mingile veidike kõrvalisele probleemile juhtida lootuses, et kinni ei panda. Kaubanduskeskused oleksid võinud ammu omal algatusel maske jagada ja inimestele märkuseid teha. Hetkel on igasuguste lisapiirangute vajadus ka selles, et inimestele ei jõua olukorra tõsidus muud moodi pärale, kui just läbi selle, et tavapärased mugavused on piiratud ning peab hetkeks ühiskonnas toimuva üle juurdlema. Ehk siis küsimus ei ole selles, et inimestel poleks võimalik maski hankida või nad ei teaks, et seda peab kandma. Probleem on selles, et nad arvavad, et seda peab kandma selle pärast, et VV või TA on nii otsustanud.

Kuido20 võttis lihtsalt teema kokku - kompleks meetmetest on vajalik.
Maskidega eraldi pole tõesti mõtet hulliks minna.
Kui harrastada nt 5m distantsi poodlemist maskita, siis tuleb ikkagi hr Meritsa väited kahtluse alla panna.

TA juht Üllar Lanno kritiseerib peaministrit:

Tanel Kiik ütles täna, et see on aja küsimus, millal haiglaravi vajavate patsientide hulk ületab haiglate võimekuse. Kas me ootame täieliku Eesti riigi lukku panemisega seni, kuni meil on käes kevadine Itaalia, kus inimesed vaaguvad hinge juba haigla ukse taga?

Me oleme tänase päevaga ära teinud miljon testi, et kindlaks teha, kes viirust kannavad. Meil on tuhatkond haigla voodikohta ootamas ja täitumas haigetega, keda tuleb juurde kümnetes ja kümnetes. Meil on 14 päeva 100 000 inimese nakkusnäitaja üle tuhande ehk Euroopa absoluutses tipus. Loomulikult haiglavõrk ei pea ühel hetkel sellisele kasvutempole enam vastu.

Mis on see nakatumisnumber, mille puhul enam ka haiglasüsteem vastu ei pea, kas see on 2000 nakatunut päevas või kuhumaani oodatakse?

Tänane 1000-ne (haiglakoha-E M-L.) tase on saabumas juba märtsi keskel, need kohad on juba haiglates olemas, kuigi on juba neli haiglat Eestis, kes on oma reservi covid-haigete osas ära kasutanud. Kus see hetk võib olla? Kui neid nakatunuid tuleb päevas juurde 1500, 1600, 1700 konstantselt, prognoosid näitavad ka 2000-st üle minevaid numberid, siis ta tuleb kiiresti kätte, see on 3-4 nädala perspektiiv.

Kas täna kehtima hakkavad piirangud on teie meelest piisavad?

Loomulikult ka mina tervise aspektist lähtudes eelistan võimalikult karme piiranguid tänasel hetkel ja pigem selliseid, mis annavad veendumuse, et nakkuskordajast üks inimene ei anna teisele inimesele enam nakkust edasi. Seda me saame teha ainult siis, kui me püsime distantsil ja ei käi üksteisega tihedalt läbi.

Kas teie hinnangul tuleks kaubanduskeskused ja restoranid sulgeda?

Mul käis see mõte tegelikult läbi juba detsembris ja väga küüniline oleks enne jõuluoste öelda, et kaubanduskeskused tuleb kinni panna ja toonane valitsus ka ei pidanud seda vajalikuks meetmeks veel ja me suutsime saavutada ka ilma neid kinni panemata sellise platoo ehk taseme, kus nakkuse edasilevik seiskus.

Siis tuli Kaja Kallase valitsus, kes leevendas juba olemasolevaid piiranguid. Kas see oli viga?

Tõenäoliselt sel hetkel oli vale aeg seda teha. Sinna jooksid mitmed episoodid kokku. Sinna jooksis kokku koolivaheajast edasi tulnud nakkuse tõus, mis me oleme näinud juba eelmisest kevadest saadik, et see koolivaheaja järgselt tõuseb. Ja ka teised leevendused andsid ühiskonnale tunde, et kohe-kohe saab see kõik mööda. See oli veel see raske hetk, viimane tõusu hetk, kus tuli vastu pidada ja me andsime sel hetkel ühsikonnana liiga kergelt alla.

Üldiselt räägib sama juttu nagu siin teemaski.

Urmas Sule ütles, et haiglaravi vajadus nooreneb ja üha rohkem vajavad ka intensiivravi 40-50 aastased inimesed. Millest selline muutus?

Nakkuste levik on liikunud üle nüüd teismeliste grupist nende vanematele. Töökohtades on nakkus levima hakanud ja selle tõttu on ka haiglasse sattunud nooremaid inimesi.

https://www.postimees.ee/7191458/lanno- ... valel-ajal

Analüüs Inglismaalt näitab, et üks süst kas AstraZeneca või Pfizeri/BioNTechi koroonavaktsiini vähendab haiglaravi vajaduse võimalust üle 80%. Inglismaa terviseameti (Public Health England - PHE) andmed näitavad, et mõju saabus 3-4 nädalat pärast vaktsineerimist. Andmed põhinevad üle 80-aastastel inimestel, kes said süsti esimesena, vahendab BBC News. Valitsuse teadlased tervitasid seda tulemust, aga rõhutasid, et parima kaitse saamiseks on ikkagi vaja kaht doosi. [...]

Suurbritannias on esimese doosi saanud üle 20 miljoni inimese, mis on üle kolmandiku täiskasvanud elanikkonnast.

PHE andmed näitavad ka, et Pfizeri vaktsiin, mis võeti kasutusele kuu enne AstraZeneca vaktsiini, viib koroonasurmade 83-protsendise vähenemiseni. See põhineb üle 80-aastaste inimeste andmetel. Veel näitavad andmed, et vaktsineerimine vähendab üle 70-aastastel inimestel koroonasümptomite tekkimise riski kolm nädalat pärast esimest doosi umbes 60%. Van-Tam ütles, et otsus anda eakamatele inimestele AstraZeneca vaktsiini on ennast selgelt õigustanud. Van-Tami sõnul oli Briti võimude otsus, et ei ole lihtsalt usutav, et vaktsiin töötab ainult nooremate puhul.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92713699

Siinkohal tuleb Lannot toetada.
Kaja Kallas tegi selle vea, et populismi ajel tormas asjasse süvenemata ja teadlasi kuulamata piiranguid leevendama, kui ohu märgid olid olemas.
Küsimus on veel selles, kas see teadusnõukoda andis sellist nõu (üritades ennetada uue peaministri ootusi) või mitte.
Peale talvist vaheaega pidanuks distantsõpe jätkuma ja lõbustusasutuste "ühtlustamist" pidanuks tegema üle Eesti kruvide keeramise kaudu.
Selle suhteliselt väikse piirangu hinanga oleks me täna ehk 300-500 juures ja midagi suuremat poleks karta.
Nüüd aga on silmapiiril üsna karm sulgemine.

Ehk kokkuvõttes võitu ei tulnud.

mart69x kirjutas:Kas ma olen ainuke kellele tundub see maskide ja lappide teema juba üle võlli minema. Nagu aetaks mitte maski kandjaid pumppüssiga taga nii päriselus kui foorumis. Kevadel ei kantud massiliselt lappe ja maske kuid pigem käisid inimesed kummikinnastega ja desosid niipalju kui võimalik ning viirus saadi kontrolli alla. Kindlasti aitas kaasa ka hirm millegi uue jubeda ees ja inimesed hoidsid ka reaalselt distantsi ning tassisid vanavanematele igaks juhuks ise hädavajaliku ukse taha.

Kui valdav leviku vorm on aerosoolnakkus, mis toimub ka siis kui ei aevastata või köhita, ongi raskuspunkt ju aerosooli (veeaur+CO2) väljahingamise piiramisel. Kuna nakkus ei teki esimesest hingetõmbest õhust, kus on viirust, siis peab seda aerosooli ikka kogunema. Ja see koguneb just maskita inimeste abiga.

Kevadet pole näiteks mõtet tuua. Põhjuseks polnud mitte kummikindad ja deso, vaid see, et siis täideti piiranguid sisuliselt - kui vaadata tolleaegseid maa-ameti fotosid, olid tänavad tühjad nii inimestest kui autodest. Lisaks kevadest oleme ka targemaks saanud.

Some kirjutas:Jah ja arvestades, et korraliku kolmekihilise meditsiinilise maski saab Kaup24 hetkel juba 6 senti tükk siis ma väga ei mõista, miks mitte kanda. Võrdluseks - pabertaskurätt maksab ca 3 senti tükist. Need, kestaskust 10 korda kasutatud nartsuga ringi liiguvad, riskivad õnneks ainult enda tervisega.

Konks on selles, et tegelikult taoline mask ei paku pea mingit kaitset, kui satud olema aerosooliga saastunud õhus. Selle kaitse väljendub siis, kui kõik kannavad ja siis aerosooliga saastumist ei teki.

Kui käid käidavas kohas, kus jõlgub palju ignorante ja ruumi õhumaht on piiratud, siis soovitaks kasutada ikkag PFF2 kaitsemaski, mille kaitseomadused on tunduvalt paremad. Kui seda mõistlikult kanda (mitte tänaval niisama), siis maski 6-tunnise ressursiga saab umbes nädal läbi, pärast äravõtmist desoda käed ja hoida seda tingimustes, kus viirusel pole pikka pidu (nt kilepakis öösel autos).

Sellest on nii palju juttu olnud, et laiatarbemaskid kaitsevad teisi maskikandja eest (viimati vist eelmisel leheküljel?).

Maski kandmisega näidatakse üles hoolivust kaasinimeste vastu. Niisama lihtne või keeruline see ongi. Aga veel suuremat hoolivust näidataks üles kodus istumisega. See asendustegevuse moment mind natuke häiribki.

taavi013 kirjutas:

kuido20 kirjutas:

parkija kirjutas:Vahelehõikena : hjl85 on küll väga piiratud tutvusringiga kui toodud näidet vaadata - hotelli administraator , oi "vihterpalu" küll , on veel palju ameteid kus töötasu kuus on alla selle toodud näite ja palju kus teenitakse enam kui hotelli administraator .
Mida kuradit aafrikat siia vedada , meil on olemas töötukindlustus ( muidugi , ümbrikupalga saajatel on nukker seis , erinevatel korüfeedel / muusikutel ka , aga pole tarvis optimeerida) , toimetulekutoetus , muidugi naeruväärne summa , aga kunagi pole hilja uus elukutse omandada .
Kevadise koroonalaine ajal täitusid isegi selveri täitmata töökohad töötajatega , niisiis - peab omama tahet ja soovi pingutada .

Need madalapalgalised ametid ei mõju ka suurt majandusele. Kas see restoran töötab või mitte nii väga majanduse üldist seisu ei mõjutagi.
https://www.err.ee/1608126160/eesti-maj ... -protsenti

Nojah, kõik sõltub kuidas midagi presenteerida.

Kui tuletada meelde, siis algselt ennustas rahandusministeerium 2020 aastaks umbes 5.1 protsendist majanduse nominaalkasvu, reaalsuses tuli aga -2.9.
Lisaks veel deflatsioon 1.2%. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et oleme ca. 8% või rohkem vaesemad kui oleksime võinud olla !!

Ja arvestatav osa sellest olid needsamad "madalapalgalised ametid" mis sinu arvates midagi ei mõjuta ning masendavalt hävinud eksport.

Teen paranduse, et oluliselt ei mõjuta. Võrreldes Hispaaniga on turismisektori osakaal Eesti majanduses tunduvalt väiksem. Kui hotellid/restoranid tühjad on siis Eesti nii kõva põntsu ei saa, kui turismisektorist rohkem sõltuvad riigid.

Kaubaeksport oli aasta varasemaga võrreldes 14 protsenti suurem

leht.postimees.ee/7191499/eesti-majanduslangus-oli-uks-euroopa-vaiksemaid

Kriku kirjutas:Sellest on nii palju juttu olnud, et laiatarbemaskid kaitsevad teisi maskikandja eest (viimati vist eelmisel leheküljel?).
Maski kandmisega näidatakse üles hoolivust kaasinimeste vastu. Niisama lihtne või keeruline see ongi. Aga veel suuremat hoolivust näidataks üles kodus istumisega. See asendustegevuse moment mind natuke häiribki.

Ma lihtsalt ütleks, et olukorras, kus poes iga 20-s inimene on nakkuskandja ja suures marketis, kus lubatakse sees olla nt 400 inimest, on taolisi liikvel juba 20, aga ka ühistranspordis, kus hommikuse trollitäie peale tuleb 3-4 viiruskandjat, on ebasoovitava aerosooli kontsentratsioon kasvuteel ning selle sissehingamine ülimalt võimalik, soovitaks kasutada kaitseomadustega maske, eelkõige ilma väljahingamisklapita PFF2-sid.

Mustamäelt sõidab troll kesklinna hommikul 25 min, kui mõni selline seisab sinust meetri kaugusel, siis mina sooviks midagi paremat kui stringid näos või kirurgimask. Samas PFF2 ilma klapita filtreerib ka sinu hingatut ja kaitseb kõrvalseisjaid.

trs kirjutas:Mask kindlasti algusest peale teema, aga päris lolliks ei ole mõtet mõne maskivastasega kembeldes minna. Üheltpoolt küte maskivastaste lõkkele. Teiselt poolt paratamatus, et ainult rahvarohketes avalikes siseruumides maskide kandmine levikut maha ei suru. Oluline on ikkagi aru saada maski kandmise tagamaadest ja teha järeldused ka ülejäänud kontaktivõimaluste osas. Tõepoolest ei päästa see, et võtan kaubanduskeskuse ukse ees maski lihtsalt automaatselt taskust ja pärast lähen pudelitega sõbra juurde sünnipäevale, kus on veel 20 inimest tähistamas ja järgmine päev tööle, kus jällegi ninapidi koos kümnete inimestega.

Kui sa oled "koroonakullerist superlevitaja" ja lähed kaubanduskeskusesse maskiga siis tõenäosus, et nakatad keskuses viibijaid ju väheneb ja selle võrra piirad viiruse levikut.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=92713867

Teadusnõukoda annab hagu.
Probleem näikse olevat ikkagi see, et valitsus eri kaalutlustel jätab teadlaste ettepanekud arvestamata.

Tegelikult levib selline naiivne arvamus (siin propageerib seda näiteks hjl85), et vähem piiranguid, majandusele parem.
Tegelikult tähendab katse hoida kõik lahti, et peagi tuleb kõik sulgeda.
Viiruse olukorras ongi ilmselt parim, et 20% ohverdatakse selleks, et 80% saaks edasi töötada.
Kui üritada 100% päästa, võib tulemuseks olla, et kõik 100% kannatavad.

Oleks pidanud pühade ajal ja järel veits rohkem keerama, siis praegu poleks võibolla meeleheitlikke käike tarviski.
Seda tõendab ka asjaolu, et Euroopas pole kellelgi olnud pääsu suuremast sulgemisest, kui sellele eelnes lahtihoidmine.

Ausalt öeldes hakkab endal ka jalgealune ära kaduma. Väga palju toimub klientide viimase hetke ära ütlemisi. Inimesed kardavad et toon viiruse neile koju. Elanike vabu objekte ka väga harva. Naljakamaid variante oli tööriistade ja segisti tõstmine ukse taha ja siis läbi mingi zoomi taolise videovahenduse segisti vahetuse abistamine.

Maski kandmisega näidatakse üles hoolivust kaasinimeste vastu. Niisama lihtne või keeruline see ongi.

See ongi maskikandmise laialdasem psühholoogiline efekt - näitad et hoolid. Kasu on küsitavam e. umbes sama nagu arstide toetamiseks sisselülitatud tulukesega moblaga õhtuti akna peal vehkimine nagu üks proua Kadrioru kandist soovitas või tähtpäeval trikolooriga lehvitamine. Mõlemal juhul näitad et hoolid.

Kriku kirjutas:TA juht Üllar Lanno kritiseerib peaministrit:

Jutt õige aga kiputakse ikka ajama sellist ümber nurga juttu stiilis "mina arvan... tõenäoliselt oli vale otsus". Praegune olukord vajaks mõnelt meditsiiniinimeselt sõnumit stiilis "kurat, lambad toompeal, lõpetage munemine ja astuge konreetseid samme või on meil kuu aja pärast laibakotid haigla taga hunnikus!"