Ukraina 429. üksiku mehitamata lennuvahendite rügemendi ülem Juri Fedorenko ütles, et droonivõimekuses on Vene väed astunud edasi seitsmemiiliste sammudega. Tema sõnul ei vasta enam tõele väide, et Ukrainal on droonivõimekuses Vene vägede ees suur edu või üldse mingi edu. «Võimalik, et see [jutt] oli selleks, et tõsta ühiskonnas meeleolu, umbes nii, et sõdime idiootidega,» ütles Fedorenko Postimehele.
Ukraina 28. mehhaniseeritud brigaadi droonipataljoniülem kutsungiga Jarõi (32) ütles, et kasutatavate droonide arvu poolest on Vene vägedel ülekaal tuntav. «Nende pluss on selles, et nad võtavad palju laiahaardelisemalt üle meie taktikad, meie ideed,» rääkis Jarõi Postimehele. «Mitte et meid vähe varustataks, aga neil on lihtsalt mastaabid kõiges suuremad. Tinglikult öeldes suudavad nad ühe meie FPV-drooni vastu panna välja viis drooni, ühe meie FPV-pilootide ekipaaži vastu panevad viis ekipaaži. Nad võtavad mastaabiga.»
Jarõi viitab konkreetsele olukorrale, mis valitseb nende brigaadi vastutusalas Donetski oblastis Toretski ja Kostjantõnivka linna vahel. Nad kaitsevad Vene vägede pealtungi eest Kramatorski linnastut – see on viimane suurema elanike arvuga ala Donetski oblastis, mis on veel Ukraina kontrolli all. «Nad said aru, et parem ja lihtsam on toota mitte kolm tanki, vaid 10 000 FPVd kuus, see on efektiivsem,» rääkis üle kolme aasta sõdinud Jarõi, kes on selle ajaga kasvanud lihtsõdurist pataljoniülemaks. «Nad muudavad oma doktriini. Võti on selles, et nad suurendavad absoluutselt kõige tootmist, panevad konveieri tööle.»
«Kõiki droone saavad nad veel rohkem,» lisas droonipataljoni komandör. «Muidugi aitab sellele kaasa venelaste tihe koostöö Hiinaga.» Jarõi väitel suudavad Vene üksused nende rindelõigus suuremate rünnakute puhul päevas välja panna suurusjärgus 500 FPV-ründedrooni. Ukrainlaste võimekus on üksjagu väiksem. Põhiline vahe tuleb Jarõi sõnul sellest, et venelastel on tunduvalt rohkem droonipiloote. Ta tõi näiteks, kuidas eelmisel nädalal viskasid Vene droonipiloodid ainult ühele nende brigaadi positsioonile, kus oli neli ukrainlast, droonidega 58 lõhkekeha.
28. brigaadist linnulennult sada kilomeetrit lõuna pool, Donetski ja Dnipropetrovski oblasti piiril võitleva Ukraina 23. mehhaniseeritud brigaadi ülem polkovnik Oleksandr Slipko ütles samuti, et nende rindelõigul on tunda, kuidas Vene vägedel on droone järjest rohkem ja need suudavad järjest kaugemale rünnata. «Kuidas ka ei vaata, FPV-droone pole neil vähem. Vastupidi, nad rebivad ette,» rääkis Slipko Postimehele. «Hulga poolest on meil võib-olla isegi pariteet, aga [FPV-droonide] lennukauguselt on ülekaal nende käes.»
Droonidest rääkides väitis Slipko veel, et Vene FPV-droonid suudavad juba lennata 30–40 kilomeetri kaugusele ründama ukrainlaste logistikat. Sama väitis Slipko brigaadist vaadates teises Donetski oblasti otsas võitleva drooniüksuse ülem Jehor Firsov. Kui varem arvati, et droonid tekitavad 10–15 kilomeetri laiuse «surmatsooni», siis tegelikult ründavad Vene väed droonidega järjest rohkem 30–50 kilomeetri ulatuses rinde tagalas, ütles Ukraina 109. territoriaalkaitsebrigaadi ründedroonide rühma ülem Firsov. Droonid hakkavad tema sõnul rindest kaugel maanteedel ründama veokeid, mis muudab keeruliseks kogu sõjaväe rindetaguse logistika. «Kõik Donetski oblasti linnad – Zaporižžja, Izjum, Herson, Mõkolajiv, Sumõ ja isegi Harkiv – langevad ülitäpsete droonide rünnakute laine alla,» hoiatas Firsov oma selle nädala sotsiaalmeedia postituses. «Ma ei välista, et isegi Kiievi äärelinnades hakatakse nägema üha rohkem lennuki tüüpi FPV-droone.»
28. brigaadi droonipiloot kutsungiga Fartovõi näeb iga päev rindel, kuidas vastased arenevad. Viimased kolm-neli kuud on Vene drooniüksuste rünnakute kvaliteet muutunud paremaks, kinnitas ta. «Ründavad täpsemalt ja rohkem. Kahjuks on venelased väga head õppijad,» rääkis Fartovõi. «Neli kuud tagasi võisid [positsioonil olles] minna [varjendist] välja, midagi sättida ja ei pidanud väga taevast kuulama. Nüüd enam üldse ei saa, kogu aeg on taevas sinu kohal droonid.» 28. brigaadi drooniüksuse andmetel sõdib nende vastu pidevalt umbes 40 drooniekipaaži. Põhimõttel, et 40 ekipaaži ründavad ukrainlasi erinevate droonidega alates positsioonidest kuni logistikani ning 40 ekipaaži puhkavad samal ajal. Ja siis vahetavad üksteist välja.
Ühe Donetski oblastis sõdiva Ukraina dessantbrigaadi luureohvitser ütles, et Vene relvajõud on oma drooniüksusi märgatavalt paremini varustama hakanud. Ukrainlased peavad aga paljudes asjades endiselt lootma vabatahtlike abile. «Droonid ise on ainult kümme protsenti vajadustest. Kõik muu on antennid, generaatorid, akud, kaablid, kinnitused jne, ilma milleta droone kasutada ei saa,» rääkis see ohvitser. «Meile suudab riik hea juhul kindlustada droonid, akud, antennid, aga kõik muu peame ise hankima.» Ohvitseri sõnul tuleb Ukraina üksustel tuua rindele järjest rohkem droonipiloote. «Ma ei tee nalja, kui ütlen, et meil oleks vaja ühe jalaväelase kohta kümmet drooniekipaaži,» lausus ta. Tavaliselt on drooniekipaažis kaks sõdurit.
28. brigaadi droonipataljoniülem Jarõi ja tema alluv Fartovõi ütlesid mõlemad, et Vene droonid ei ole kvaliteetsemad, aga neid on lihtsal rohkem. Uuendusena tõid nad välja, et Vene üksused on hakanud kasutama universaalseid FPV-droone, millel saab kaamerat ümber lülitada päevarežiimilt soojuskaameraga režiimile (ei ole enam vaja eraldi droone päevaseks ja öiseks lendamiseks) ning vajadusel valguskaabli külge panna (seni on valgukaabliga droonid olnud täiesti eraldi). «Üks droon saab täita erinevaid ülesandeid, mitte pole vaja kolme erinevat,» lausus Fartovõi.
Polkovnik Slipko oli sarnaselt Jehor Firsoviga tuleviku suhtes pessimistlik, sest ta oli kindel, et Venemaa suudab veelgi suurendada kõige tootmist, mis on seotud droonidega. «Nad teevad seda kõike riiklikul tasemel, tööstuslikult. Meil, olgem ausad, on see ikka ju selline põlve otsas tegemine, igaüks eraldi teeb,» lausus ta. Kaudselt oponeeris Slipko 28. brigaadi droonipataljoni ülema Jarõi väitele: «Nad suudavad ehitada nii kolm tanki kui ka 10 000 drooni. Neile pole see probleem. Venemaal pole raha otsas.»
Ukraina droonitootmise kohta on teada, et tänavu plaanitakse toota viis miljonit FPV-drooni ja 30 000 kaugmaaründedrooni. Kas seda on palju või vähe?
«Isegi neli või viis miljonit on vähe, et täielikult katta Ukraina relvajõudude vajadused,» ütles droonikomandör Juri Fedorenko alias Achilleus. «Mida rohkem on meil luuredroone, seda paremini näeme, mida teeb vaenlane. Mida rohkem on meil ründedroone, seda efektiivsemalt me neid hävitame. Drooniüksused võtavad kogu aeg inimesi juurde, on valmis võtma. Sest droonid on see, mis võimaldab meil rindel ellu jääda.»
