www.militaar.net

Hugo1,
sellele küsimusele võiks vist Arnold vastata,kuid vene sõdurite hammaste olukord pole kunagi kuigi hea olnud.Eks lendur oli muidugi natuke lugupeetum vend kui jalaväelane,aga siiski.

Mnjah, Arnoldi teadmised on tõesti tihti muljetavaldavad.

Inglise lendurite või instruktorite osavõtt Tallinna pommitamisest on jama. Kuna selline kumu levib, siis peab ta kuskilt alguse olema saanud.
Tundub olevat usutav, et sellise lasi liikvele mingi natside eriteenistus.
Sellest ei olnud tervelt ca 50 aastat midagi kuulda. Millegipärast tuli see
uuesti liikvele, siis kui Eesti hakkas NATO-sse astuma. Kerkib küsimus:
kelle huvides ja kes lasi "linnu" uuesti lendu?

Et selle loo saksa eriteenistus võis välja nuputada võib täitsa uskuda. Kuna 44 Eestis vaadati üsna tugevasti Inglismaa suunas, endisaegsed anglofiilid olid ka arvestatav faktor, siis miks mitte. Kuskohalt on reaalne, et Tallinnat pommitanud lennukid õhku tõusid? Pole uurinud, arvan umbropsu, et Leningradi alt. Vaevalt paranoikust Stalin mingeid inglise õhujõude Vene pinnal sallis?Kahtlane värk, küllap need ikka venelased ise olid.

Kuuldu järgi võtsid pommitamisest osa lääne sõjaabi korras saabunud inglise lennumasinad ja suur hulk pomme ,mis loobiti oli saksa päritolu (ladudest kusagil Gatshina alt) ja ruulisid venelased. Pommid said kaela aga eestlased. Elagu rahvaste sõprus!

Charlemagne kirjutas:Et selle loo saksa eriteenistus võis välja nuputada võib täitsa uskuda. Kuna 44 Eestis vaadati üsna tugevasti Inglismaa suunas, endisaegsed anglofiilid olid ka arvestatav faktor, siis miks mitte. Kuskohalt on reaalne, et Tallinnat pommitanud lennukid õhku tõusid? Pole uurinud, arvan umbropsu, et Leningradi alt. Vaevalt paranoikust Stalin mingeid inglise õhujõude Vene pinnal sallis?Kahtlane värk, küllap need ikka venelased ise olid.

Murmanski sadama kaitseks oli paar eskadrilli Briti Huricane hävitajaid koos pilootidega samuti andis Stalin mitmed lennuväljad liitlaste pommitajate käsutusse.Aga selle kohta,et Eesti lähedal oleks olnud liitlaste pommitajaid andmeid pole.Liitlaste lendavad kindlused lendasid Inglismaalt üle Saksamaa viskasid oma laadungi alla ja maandusid Venemaal.

Õige! Ärgem uskugem ka seda, et Pärnut pommitati Tommyde osalusel. Nii ei saa ju olla.
Artiklis jäi avaldamata tõik, et inglaste plaani kohaselt oli see mõeldud linna täielikuks purustamiseks (Millal Dresdenit pommitatigi?), a venelased polnud sellega nõus olnud: milleks neile veel üks varemetes linn?
See nüüd muidugi kuulujutt ja lausvale meie liitlaste pihta.
Ent võõrriigi instruktoreid on alati olnud: kasvõi Vietnamis.

No nii! Tänases postimehe artiklis 'Palju kannatanud Harju tänav ei saa ikka veel rahu' http://www.postimees.ee/210206/esileht/192770_1.php väidab Jüri Kuuskemaa, et

Võib-olla tasuks selle memoriaali tarbeks püüda välja õngitseda Maardu järve mudast üks neist kahest nõukogude pommituslennukist, mis kuuldavasti tagasiteel hävitusretkelt alla tulistati ja järve kukkusid.

Kas tal on mingeid teadmisi selle kohta või tulistab niisama huupi puusalt?
Mul tekib kevadeks üks sonar, võiksin sinna lombi peale aerutama ja sukelduma minna, kui teaks et mõte sees on.

Maardu järve kukkunutest pole kuulnud. Üks A-20 tuli Maardu mõisa taha talu maale maha küll. Selle masina üks luuk on nüüd Lagedi sõjamuuseumis ja mõningad mootori jupid talumehe küüni seina külge naelutatud ja piloodi kuldhammas mehel kodus hoiukarbis. Olen kõike oma silmaga näinud

--------

hugo1 kirjutas:2H,
ma ei tea kuidas kulla hinnad Stalini aegsel Venemaal oli, aga hilisemas N-Liidus oli kuld ja hõbe ja ültse värvilised metallid suhteliselt odavad.

See ei vasta absoluutselt tõele.
80-tel aastatel said paari tsaariaegse hõberublase ( a`20 grammi 900 proovilist hõbedat) kokkuostu viimisel samapalju raha, kui oli tudengi kuu stipendium. 1 kuld 10-rublane võrdus töölise ja teenistuja kuupalgaga.
Praegu saab hõberublast ehk 30-40 krooni ja kuld 10-ne oli alles hiljuti(enne seda ootamatud kullahinna tõusu) 1200-1500 krooni.
Eriti kallis oli siis Nõukogude ajal hõbe.
Kaotus on meeletu nendel, kes hoidsid hõbemünte Nõukogude ajast tänaseni.
Tuletame meelde ka juveelikaupluse hindasid, kus hõbedast ja kullast ehted maksid üüratut hinda. Näiteks abielusõrmus oli pool ja rohkem kuupalka. Lõpuks sai kõike veel vaid ainult loa alusel.

raudrist kirjutas:
1 kuld 10-rublane võrdus töölise ja teenistuja kuupalgaga.

See oli 1970-80ndatel. Varasematel nõukogude kümnenditel oli kuld suhtelises väärtuses veelgi kallim.

1940ndate lõpul (enne sundkollektiviseerimist) sai 100 tsaari-kuldrubla (ehk siis 80 grammi kulla) eest terve keskmise talu koos hoonete, mööbli, sisustuse ja loomadega. Tean konkreetset juhust, kus selline tehing toimus. (Võrdluseks - 19. sajandi teisel poolel, talude mõisatest väljaostmise aegu, maksis 30 ha suuruse maaga talu keskeltläbi 3000 kuldrubla...)

Loomulikult "mustalt", sest ametlikult ei tohtinud tollal kulda hoidaega sellega tehinguid teha ning kuld tuli riigile ära anda.

See vend ju elus, kes langevarjuga kanadalanna püüdmises osales. Milles probleem, küsige tema käest. Peeboste või mis ta nimi nüüd oligi.

Soovitan lugeda Mart Laari "Sinimäed1944" lk. 141-145.
Seal ta kirjutab, et on väidetud inglaste abil teostatud rünnakuga,samuti on kinnitatud, et rünnaku teostasid naislendurid, kuid need väited ei vasta tõele. Küll võttis pommitamisest osa eestlastest punalendureid.

Mõned aastad tagasi kirjutati mingis ajalehes, et diversandid olid naised.