www.militaar.net

kelguga poiss kirjutas:Oletades, et mehed, kes vastu tahavad hakata on siiski olemas, on küsimus ka konkreetse hetke tajumises. Millal on piir nö ületatud ja tuleb asuda relvastatud võitlusse? Millal? Kas peale seda, kui president esineb telekas ja kutsub kodanikke üles säilitama rahu? Või siis, kui ta enam telekasse ei ilmu? Kas siis kui esimene võõras soomuk ukse eest mööda sõidab?

See on "veretu" ülevõtmise puhul keeruline moment. Kui ühtse venemaa eesti filiaal tuleb eestis võimule, siis tehniliselt pole neil mingit põhjust vene vägesid sisse kutsuda, küüditama hakata vms. Pigem tekib peamine mure - kuidas võimul püsida.

Siis tekiks see moment ilmselt järgmiste valimiste paiku - siis kui hakatakse võltsima ja vassima et püsima jääda.

Kui korduks valitsuse hääletu nõusolek ja on selgelt näha, et kisub jälle samasse kraavi siis:

Ma ei vihja millegile, ega kutsu kedagi säärasele tegevusele:
1) Peaks sõjavägi mittealluma valitsusele ja omalagatuslikult võtma riigijuhtimise üle;
2) Sõjaväe peastaap looks erakorralise valitsuse, kes parlamendi toel kuulutab sõja agressori vastu;
3) kuulutab välja üld- pigem aga totaalse mobilisatsiooni;
4) alustab relvastatud vastupanu sissetungijate suhtes;
5) esimesel võimalusel alustab riigi territooriumi vabastamist võõrvõimu ikke alt.

See on see mida mina ootaks - Kaitseväelt. Kaitseministeerium pasandab püksi ilmselt sel ajal...see pole mingi tegija ja otsustaja sõja eel ja ajal. Pärast aint kaagutavad ja tagant järgi seletavad..

PS! Riigireeturitest valitsuse liikmed tuleks mahalasta kiirkohtumenetluse alusel...

Sõda on lihtne alustada. Raske aga lõpetada

Riigipöörde korraldamine on kriisiolukordades muidugi alati päevakorral olnud kuid on siiski väga halb valik, sest uuel võimul puuduks legitiimsus, -mis omakorda lõhestaks niigi konfliktikünnisel oleva ühiskonna.

Minu arvates peaks korralduse vastupanuks andma mõni valitsuse liikmetest. Vormistada võiks selle a la "...käesolevas olukorras on igal eesti kodanikul põhiseaduslik õigus avaldada agressioonile (relvastatud) vastupanu...". Üleskutset sõjategevusele, kui niisugust, poleks isegi vaja -ainuüksi vihje oleks juba piisav ja annaks inimestele kindluse oma vastupanu õigsuses.

kelguga poiss kirjutas:Sõda on lihtne alustada. Raske aga lõpetada

Riigipöörde korraldamine on kriisiolukordades muidugi alati päevakorral olnud kuid on siiski väga halb valik, sest uuel võimul puuduks legitiimsus, -mis omakorda lõhestaks niigi konfliktikünnisel oleva ühiskonna.

Minu arvates peaks korralduse vastupanuks andma mõni valitsuse liikmetest. Vormistada võiks selle a la "...käesolevas olukorras on igal eesti kodanikul põhiseaduslik õigus avaldada agressioonile (relvastatud) vastupanu...". Üleskutset sõjategevusele, kui niisugust, poleks isegi vaja -ainuüksi vihje oleks juba piisav ja annaks inimestele kindluse oma vastupanu õigsuses.

EI ! Kui X riik ründab Eestit siis ei ole mingit vaikset vastupanu tegevuse alustamist! Mis mõte siis riigil üldse on? Kui X riik ründab järgneb Y riigi sõjakuulutus X ründaja suhtes. Ilma selleta on Y riigi alistumine X agressioonile...

Asi on selles, et agressioon võib toimuda nö hiilivalt, kus on isegi raske tajuda agressiooni hetke. Või siis on tegemist juhtumiga, kui valitsus otsustab teadlikult agressorile sõjalist vastupanu mitte osutada -ja seda isegi vastu üldsuse soovi -nagu esimese EW lõpul, mil ainuvalitseja Päts tegi otsuse lubada Eestisse võõrvägede baasid.

Ning meie koolitatud ja käsku täitev sõjavägi pidi selle korraldusega ahastuses leppima. Kes tagab, et sellist asja ei või uuesti juhtuda? Mh? Ah?

kelguga poiss kirjutas:Hillartil oli mõtlemapanev jutt.
Huvitav, kas seda Einsleni käskkirja kusagil internetiavarustes saaks lugeda? On see avalik teave?

Oletades, et mehed, kes vastu tahavad hakata on siiski olemas, on küsimus ka konkreetse hetke tajumises. Millal on piir nö ületatud ja tuleb asuda relvastatud võitlusse? Millal? Kas peale seda, kui president esineb telekas ja kutsub kodanikke üles säilitama rahu? Või siis, kui ta enam telekasse ei ilmu? Kas siis kui esimene võõras soomuk ukse eest mööda sõidab?

Ilmselt peab vastava üleskutse tegema siiski keegi avaliku elu tegelane või mõni kõrgem ohvitser?

Jah tahaks ka näha või koopiat sellest käskkirjast. Võib vaja minna äkki kui peaks andmiseks minema. Tõenäoliselt enamus ei tea selle olemasolust ja võib seetõttu vastupanu osutaja arreteerida voi maha alsta vms et provotseeris jne kui valitsus ei liiguta lillegi..
Koopiat tahaks hea meelega saada kui võimalik või on mingi sait äkki kus see üleval ?

kelguga poiss kirjutas: Ning meie koolitatud ja käsku täitev sõjavägi pidi selle korraldusega ahastuses leppima. Kes tagab, et sellist asja ei või uuesti juhtuda? Mh? Ah?

Tegelikult on veel 1 võimalus:
Ja nimelt selline, et kui juhtubki "baaside 2" aga seekord kellgil keeb katel üle tapab mõne Tiblastani vasja, jutud läevad liikvele, et rahavs alustas iseseisvalt vastupanu, küll siis tärgaks ka see moraal.
Mina toimiks nii, et esimese ettejuhtuval alseks silmade vahele isegi kui peaksin olema märtriks kes niiviisi algatks seda vastupanu. Teadmine, et "minu" eest makstakse kätte aitab paljudel juhtiduel sõjas hirmust ja muudest foobiatest üle saada - kaob sundmõte vms, et sina ei ole keegi. Ja sõjas "one man makes a difference" - neid tunneme kui kangelasi..

Vabandust aga ei saa aru miks see nato eestile ohtlik on ja selge see, et Putinee saab sellest aru aga alistumisele ei tohi Eesti mees üldse mõeldagi ja vastu peab pidama eelviimase padrunini. Sõjas ei saa ju mõelda, et äkki jään ellu.

kelguga poiss kirjutas:Hillartil oli mõtlemapanev jutt.
Huvitav, kas seda Einsleni käskkirja kusagil internetiavarustes saaks lugeda? On see avalik teave?

Olen ka ise seda pikalt otsinud ja seni on õnnestunud leida niipalju (tsitaat):

Einselni vastupanukäskkiri
Moskvale on just sellepärast väga tähtis, et uus okupatsioon - juhul kui Moskva otsustab nii kaugele minna - toimuks nii rahumeelselt kui võimalik. Sellel seisab aga risti jalus kindralmajor Einselni poolt 1. jaanuaril 1995 alla kirjutatud kaitseväe juhataja käskkiri nr. 1, mis anti välja ajal, kui Venemaa oli rünnanud Tshetsheeniat. Käskkiri ütleb oma tuumikus: «käsin:

1. Kehtestada sõjaseisukord Eesti Vabariigi territooriumil hetkest, mil vaenlase relvastatud üksused või formeeringud ületavad omavoliliselt riikidevahelise kontrolljoone (riigipiiri).

2. Kaitseväel, Kaitseliidul ja sõjaaja riigikaitse seadusega minule allutatud siseministeeriumi valitsemisalas olevatel sõjaväeliselt korraldatud asutustel ning üksustel osutada sõjaseisukorra kehtestamisel aktiivset vastupanu agressorile vastavalt püstitatud ülesannetele.

3. Mitte lõpetada ilma põhiseaduslikus korras valitud Eesti Vabariigi presidendi avaliku ja kirjaliku korralduseta vastupanu vastase suhtes.»

Allikas: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/9 ... rvamus.htm

Väga kahju, kuid punkt 2 ütleb, "minule allutatud" ja see tühistab vist käsu iseenesest ära. Seetõttu, et enam ei ole talle kedagi allutatud. Oleks olnud "minu" asemel "kaitseväe ülemjuhataja", siis oleks olnud teine asi.

???

Tegemist on KV juhataja käskkirjaga, mitte Einselni käskkirjaga.

Mul ei ole mitte vähimatki sellise tõlgenduse vastu.

mil vaenlase relvastatud üksused või formeeringud ületavad omavoliliselt riikidevahelise kontrolljoone (riigipiiri).

Aga kes määrab, kes on vaenlane?

Noh, kui selliselt arutlema hakata, siis võibki seda dokumenti lahkama jääda.
S.t., et mehed tulevad kokku, võetakse paber ette ja hakatakse ehteestlaslikult pihta. Vainlane tuleb ja - üllatus, üllatus - ei mingit vastupanu, sest eesti mehed lahkavad grammatilisi probleeme ja harutavad tõlgendusküsimusi. Ja lugu sellega lõppebki. Ning kui nad surnud ei ole, siis arutavad-vaidlevad senimaani. (Kuid arvata on, et nad tegelikult selleks ajaks siiski statistikas juba ilma igasuguste elumärkideta lihakehadena figureerivad.)

Pole kuulndki sellest kunagi midagi.
Aga oleks ju lausa hädavajalik leida see dokument ja selle sisu avalikult levitada! Et iga mees teaks mida ta tegema peab kui diblad või kes iganes tulema peaksid!