www.militaar.net

Mina olen mõned puud traadist keerutanud ja siis pahtliga katnud. Viimase kihi pahtlit veel krobeliseks kraapinud. Proovisin korra ka voolimissavi (ise kivistuvat) aga see kahjuks ei kleepu hästi ja praod jäävad sisse. Esialgu on mul puud kõik talvised - põhjus lihtne - pole veel head lehtede tegemise materjali leidnud.
Okspuude tegemisel osta lillepoest asparaagust ja selle oksad on just nagu puu okkad. Peale kokkukleepimist kata lakiga ja säilib igavesti.

Kui juba teema läks dioraamide peale siis küsiks kohe ka ennast kergelt kummitava küsimuse ära.
Nimelt millest teete tavaliselt dioraamide aluspinna ? Ise olen tähele pannud, et tehakse vahtplasti tükkidest ja pärast valatakse EPO'ga üle. Kuna see on ainult pelgalt arvamus piltidel põhjal siis oleks huvitatud reaalsest infost, et kas minu väide vastab tõele ja ehk on kellegil pakkuda mingit asjalikumat varianti selle töö jaoks.

Hmmm....EPO't küll kasutama ei hakkaks!
Põhiliselt valatakse kipsi, krovi ja muu sellisega üle.Aga see almumine osa võib olla ükskõik mis asi, oleneb mudelistist, mina kasutan nimelt neid siniseid magamismatte, mida telgis kasutatakse, vist stürovaht?
Kasutatakse ka vahtplasti, mõned kasutavad mingit 'Urethane foam'-i mida Eestis pidi ka leiduma.

Marek

skeletondude kirjutas:Hmmm....EPO't küll kasutama ei hakkaks!
Põhiliselt valatakse kipsi, krovi ja muu sellisega üle.Aga see almumine osa võib olla ükskõik mis asi, oleneb mudelistist, mina kasutan nimelt neid siniseid magamismatte, mida telgis kasutatakse, vist stürovaht?
Kasutatakse ka vahtplasti, mõned kasutavad mingit 'Urethane foam'-i mida Eestis pidi ka leiduma.

Marek

Selge, tänan. Jälle natukene targem.

Luciano kirjutas:Mina olen mõned puud traadist keerutanud ja siis pahtliga katnud. Viimase kihi pahtlit veel krobeliseks kraapinud. Proovisin korra ka voolimissavi (ise kivistuvat) aga see kahjuks ei kleepu hästi ja praod jäävad sisse. Esialgu on mul puud kõik talvised - põhjus lihtne - pole veel head lehtede tegemise materjali leidnud.
Okspuude tegemisel osta lillepoest asparaagust ja selle oksad on just nagu puu okkad. Peale kokkukleepimist kata lakiga ja säilib igavesti.

jhm...
traadist lihtne neid tüvesi teha ja siis millegiga kokku mätsida aga keegi siis puid rohkem ei tee ???tahaks ikkagi midagi panna lehtedeks...

Mul endal sellist kogemust ei ole, aga mäletan, et nägin ajakirjas üht artiklit. Katsun lähemal ajal üles leida ja saadan meilile, kui vaja. Või ehk oleks mõtet ära tõlkida ja foorumisse üles riputada?

Urmas.

P.S. Ühe topeltpostitustest saad ju ära kustutada.

tänaks väga selle eest,targem ikka foorumisse üles panna kõigile.aga kui ongi inglise keeles siis pole midagi.

Asi selles ongi, et pole ingliskeelne... Nooremal põlvkonnal on just venekeelsest tekstist tihtipeale raske aru saada, seal ka ju üksjagu tehnilisi termineid. Aga alustuseks panen üles lingid, tõmba alla ja paki lahti, saadud PDF faili nimi on kirillitsas, see tuleb ära vahetada, muidu ei saa massin aru, millega tegemist. Igatahes minu oma ei saanud.
Esimene siis M-Hobbi 2000/5 (27), lehekülgedel 6-8 leiab puude teemal nii mõndagi kasulikku:

http://rapidshare.com/files/24185302/029.rar

Teine on M-Hobbi 2002/6 (40) ja leheküljed 31-35 pajatavad puude meisterdamisest päris põhjalikult:

http://rapidshare.com/files/24189573/041.rar

Urmas.

Lugemist nagu tapab, ehk kulub kellelegi marjaks ära!
http://ihtik.2x4.ru/military_10oct2007/ ... #8470;.rar

värvi segamisest...
... ventilaatoriga:

tõmban kleeplindiga värvipoti ventilaatori laba külge ja las sõidab. pöörded soovitav siiski madalad hoida ja teip tugev ja purk kõvast kinni. muidu võib lae ka kogemata ära värvida...

See ventika asi on natuke kahtlane, aga võib ka täitsa toimida. Ma proovisin seda haavli segamist ja täitsa toimib, tulemusega olen rahul.

See ventilaatori värk tundub pigem tsentrifuug separaatoriks sobivat.Noh pöördeid jääb küll paarikümne tuhande jagu väheks, et asi õieti toimiks.
Värvi segamiseks oleks siiski rohkem loksutamist vaja.

Toomas

noh, eks ole laborites mõne tsentrifuugiga varajases nooruses kokku puututu küll. sai ka selle üle mõteldud... aga eks oleneb ikka jah pöörlemiskiirusest ja mingil määral ka asetusest. tsentrifuugis minu mälu mööda asetseb reagenti hoidev nõu paigal ning tiirelb ümber oma telje. ventilaatori puhul on värvipott seotud ühe laba külge ja möllab täie rauaga mööda trajektoori. seega on asetus pidevas muutumises ning vedelik loksub sees ringi pidevalt. seega separeerimist ei teki. (nagu ka siin varemkirjeldatud velotrenažööri meetodi puhul)

Teoorias peaks ju selline tsentrifuugimeetod hoopistükkis värvist pigmendiosakesed ühte serva ja lahustava olluse teise suruma. kusjuures mida suurem pöörete arv, seda kiiremini ja kõvemini asja kinni kitib... Ja kui ventika pöörded on ühtlased, siis peaks ka värvipurk suht samas asendis püsima, järelikult töötab nagu tsentrifuugki- tulutult värvisegamise jaoks

Nojah, ka minu arvates ei saavuta tsentrifuugi põhimõttel töötava agregaadiga midagi head, mul on olnud tegemist kinnivajunud pigmendiga ja seda ühtlaseks masiiks segada on ikka päris nüri töö küll.
Lahenduseks oli kusagil 1,5 mm terastraadi jupi otsa väänatud tilluke aas, seepeale pistsin saadud vispli Proxxonisse ja segasin kõige madalamate pööretega purgis ringi. Seegi võttis omajagu aega, aga igatahes palju vähem, kui "käsiajamiga" solberdades.

Ahjaa, kõige mugavam meetod on ilmselt väike vibrolaud - värvipurk kahepoolse teibiga selle külge kinni, laud tööle ja las piniseb. Tulemus on üllatavalt hea, võimalik et selleks sobib ka vibrolihvija.

Urmas.