2. leht 3-st
Postitatud: 24 Apr, 2008 21:21
Postitas Luuraja
Samas tahaks veel kord küsida:
Kas saarlastel-läänlastel-muudel eestlastel olid musta-valgetriibulised purjed?
Postitatud: 24 Apr, 2008 21:25
Postitas Karuke
Luuraja kirjutas:Loomulikult, kallis Karuke.
Ma ei kavatse rohkem vaielda viikingilaevade purjede üle 1066. aasta Normandia Guillaume'i sõjaretke taustal. Kindlasti oled ka Sina Inglise Haroldi poolel, kes ekstreemsete marssidega peksis esmalt ühe Haraldi segi aga teisele jäi alla.
No ega ma käsegi vaielda.
Ütlesin välja vaid selle mida asjast arvan.
P.S Haroldit pole tehnilistel põhjustel olnud võimalus isiklikult kohata

- nii, et ma tõesti ei tea, kas olla ta "poolt" või mitte.
Aga eks tema ja ta ellased polnud vist muud kui Guillaume'i sarnased vallutajad...

Postitatud: 24 Apr, 2008 21:30
Postitas Karuke
Luuraja kirjutas:Samas tahaks veel kord küsida:
Kas saarlastel-läänlastel-muudel eestlastel olid musta-valgetriibulised purjed?
Ma vabandan veel ühe sekkumise pärast.
Eestlaste purjede kohta ei ole üheski kroonikas ainumastki sõna.
Kust pärineb arvamus, et purjed olid triibulised - nagu ütlesin - ei tea.
Aga, et tõendeid selle kohta pole - seda tean ma küll.

Postitatud: 24 Apr, 2008 21:37
Postitas Luuraja
Kurt Vonnegut herr Karuke
Minul pole ka olnud au kohata ei Rollo pojapoega Guillaume'i ega kangelast Inglise Haroldit. Aga vaat Guillaume'i järeltulijat William Punast kohata ei taha.
Postitatud: 24 Apr, 2008 21:41
Postitas Luuraja
Karuke - küsimus oligi põhjusmõtteliselt selles millised kroonikad või saagad saare meeste purjed mustatriibuliseks kirjavad.
Postitatud: 24 Apr, 2008 22:17
Postitas Jaanus2
Karta on, et purjed olid enne triibulised kui ühevärvilised. Kirja võib see olla panemata põhjusel, et naabritel olid samasugused triibulised ja sama värvi ka. Nii on lihtsalt ilusam ja looduslike värvide valik on piiratud. Eestlastel ei olnud ühegi värvi monopoli. Ei panda kirja tavalisi asju.
Triibud,,,
Postitatud: 25 Apr, 2008 3:37
Postitas onlyone
Keegi meist kahjuks ei ole tollane kaasaegne,aga niivõrd kuivõrd on isiklik arusaam selline,et mis tollal)polnud ei konveierliine,ega masstoodangut=mis tehti tehti ühekordselt ja ühele alusele ja korralikult nagu enamik varasemast keskajast silinud esemeid,kahjuks purjed ei sä ili ja saab toetuda vaid selleaegsete kroonikute väidetele,mida on sama raske ümberlükkata,või leppida paratamatusega kui adekvaatsetega
Purjed
Postitatud: 25 Apr, 2008 5:23
Postitas onlyone
Kas nood purjed olid just vage musta võõdilised,seda teavad vaid kaasaesed,sest kangas teadupärast pikkalt ei säil.aga-seda,et,juba ca,1000-aastat tagasi osati lõime3 värvida,ka eestis,on tõene,nagu ka kangasteljed,mis said alguse küll madalmaadest aga olid juba samas ajal nii skandinaavias,kui kindlasti saarel tuntud-väljakaevamistel Maalinnas,leidsime vana kultuurkihi alt täiskootuid kangaste juppe,mis polnud näputöö...samas niipalju kui olen muuseumiteski näinud varakeskaegseid tooteid,mis ei ole konveiermeetodil,vaid tolleaegseid toodangu säilmeid uurides--järeldus--tehti üks asi ja vöimalikmut korralikult´xkunstipäraselt.Jaguar autolt turvalisu huvides korjati alles hiljuti kappoti pealt embleem,viikingilaevadel,mis paar ka leitud on ka uhkedkujud,mis vastn ka sõiduomadusi paadil ei paranda aga olid-selle aja stiil järelikult-Miks just must/valge ehk oligi,või ka toonaste kroonikute kuulujuttudele toetuv,Osati ju ka toona kangast värvida.Seda just olekski tore kunagi koos TEIE,ga selgitada.Lugupidamisega Ain
Purjed
Postitatud: 25 Apr, 2008 5:31
Postitas onlyone
Kas nood purjed olid just vage musta võõdilised,seda teavad vaid kaasaesed,sest kangas teadupärast pikkalt ei säil.aga-seda,et,juba ca,1000-aastat tagasi osati lõime3 värvida,ka eestis,on tõene,nagu ka kangasteljed,mis said alguse küll madalmaadest aga olid juba samas ajal nii skandinaavias,kui kindlasti saarel tuntud-väljakaevamistel Maalinnas,leidsime vana kultuurkihi alt täiskootuid kangaste juppe,mis polnud näputöö...samas niipalju kui olen muuseumiteski näinud varakeskaegseid tooteid,mis ei ole konveiermeetodil,vaid tolleaegseid toodangu säilmeid uurides--järeldus--tehti üks asi ja vöimalikmut korralikult´xkunstipäraselt.Jaguar autolt turvalisu huvides korjati alles hiljuti kappoti pealt embleem,viikingilaevadel,mis paar ka leitud on ka uhkedkujud,mis vastn ka sõiduomadusi paadil ei paranda aga olid-selle aja stiil järelikult-Miks just must/valge ehk oligi,või ka toonaste kroonikute kuulujuttudele toetuv,Osati ju ka toona kangast värvida.Seda just olekski tore kunagi koos TEIE,ga selgitada.Lugupidamisega Ain
Postitatud: 25 Apr, 2008 6:54
Postitas Sollmann
Selle musta värviga võis toona olla nii kuis praegu meie sinisega SMV-l: kaugelt vaadates on üks, lähedalt kaedes aga tzipa teine värav.
Kõik tumedad toonid, olgu siis punane, sinine, roheline v pruun, võisid kaugelt vaadates jätta mulje, et tegemist oli musta värviga.
Samas, ka must triip pleekinuks ereda päikese käes õige kiiresti halliks, nii et mine sa võta siis kinni

Postitatud: 28 Apr, 2008 17:17
Postitas Luuraja
Sollmann kirjutas:Selle musta värviga võis toona olla nii kuis praegu meie sinisega SMV-l: kaugelt vaadates on üks, lähedalt kaedes aga tipa teine värv.
Kõik tumedad toonid, olgu siis punane, sinine, roheline v pruun, võisid kaugelt vaadates jätta mulje, et tegemist oli musta värviga.
Samas, ka must triip pleekinuks ereda päikese käes õige kiiresti halliks, nii et mine sa võta siis kinni

Aitäh, Sollmann! Aitasid mõtte õigesse lohku vist.
Kas äkki polnudki tegu tumesinise värviga?
Postitatud: 28 Apr, 2008 17:22
Postitas Luuraja
Olen vahepealse aja jooksul Abikaasat pigistanud, tema on meil teadmistega kangakuduja. Musta värvi allikana tuli talle meelde musta lamba vill - see on tema meelest ainuke, mis pesus maha ei tule...
Ja pesu need purjed said rohkem kui küll.
Postitatud: 28 Apr, 2008 17:47
Postitas Luuraja
Samas, triikisin üksjagu Liivi Henriku kroonika 1982. aasta väljaannet saarlaste koha pealt.
'Pyratica' mõiste sai vist selgeks - mis see muu sai olla kui pikkpaat, oletan et norraviikingite snekke kohapealne kehastus.
Paraku pühendub herr Henrik rohkem tähelepanu Jeesuse ja omaenese pääsemisele koledate paganate küüsist, kui nende va koledate saarlaste laevadele.
Kurb.
Postitatud: 29 Apr, 2008 16:19
Postitas lootsman
Merd sõitnuna kinnitan, et eemalt aluse äratundmine on oluline küll. Seepärast kannavad laevad siiani ahtrilippu ja korstnamärke. Sel ajal, kui igamees oma eest seisis oli purje triibu värv vast olulisemgi, kui tänapäeval lipp. Ja miks mitte püüda leida sellist kombinatsiooni, mida raske järgi teha. Purjel on tänapäevalgi tihedalt õmblusi, et ta tugevam oleks, nii et laia kanga kudumine purjeks pole tänapäevalgi aktuaalne. Küll aga purjenumber võistlustel. Usun vägagi, et saarlastel oma purjetriip oli, mida teistel polnud, kuidagi oli ju vaja omasid võõrastest eristada ja puri oli esimene, mis mereküüru tagant paistma hakkas.
Purjekesed
Postitatud: 30 Apr, 2008 23:23
Postitas onlyone
Tegelt olid nii ristisõdijatel,kui ka ümberkaudsetel arvatavalt piisavalt suur hirm nonde eestimaiste ,,viikingite ,,ees,et ju rõhutatult on isegi herr Hendrik teinud nad oma kroonikasd purjede värvide toonitamisel hirmuäratavateks.Sama nagu tänapäevase svastika märkide ära keelamisega...Hirm haakristi või ruunimärkide suhtes on hullem,kui viisnurkadce ja sirbi vasara ees.Üldse ei imestaks ,kuika saarlastel purjedel ka svastika esines...RUHNU RAHVARIIETE VÖÖDEL TA ESINES SAJANDEID TAGASI MIS SÄILIND!Provokatiivne!Tegelt oli käsitöö piisavalt arenenud ka tol ajajärgul,võtke sõled,ehispandlad jne.samas muidugi eemalt vaadates võika meretuulte ja vihmamõjul toonimuutvaid riidevärve,toone on muidugiolemas.Pole ju säilinud eksponaate,nii,et võib ikkagi vaid oletada...Minu teada viikingi laevadel,paatidel-mastilippe ei kasutatud,need olid alles vist Hansa kogedel esmalt.Teema muidugi huvitav,kui kellelgi fakte saaks isegi targemaks.Lugupidamisega Ain,