www.militaar.net

Tegelikult olid ka vene masinatel üpriski laiad roomikud, kuid neil ei olnud niipalju rattaid

....aga milleks on Saksa tankidel veermiku osas nii palju rattaid, kas nad kõik veerevad liikumise ajal ?

Selline veermiku tüüp oli mitmes mõttes omapärane - rattaid hirmpalju, kuigi jah, kõik nad veeresid liikumise ajal ühes taktis, samal ajal on tihtipeale toodud esile just selle veermikutüübi negatiivseid külgi; no et vigastuse või pihtasaamise korral oli remont väga töömahukas - juhul kui oli vaja vahetada sisemise rea ratas, tuli eesmised eelnevalt maha monteerida. Samuti kippus külmal ajal rataste vahele jääv pori ja lumi öösel ära jäätuma, nii et hommikul oli võimatu masinat kohe paigast saada. Kuid kõikide nende negatiivsete külgede juures unustatakse täiesti, et ega siis sakslased ikka rumalad kah ei olnud, niisama lolli peaga nad oma sõdureid nöökima ei oleks hakanud. Selline suur malekorras paigutatud rataste hulk kindlustas masina kaalu ääretult ühtlase jaotuse roomiku toetuspinnale, mis on raskete masinate puhul väga oluline. Kui sellise veermikuga tank sõitis üle maaslamava palgi, või mõne muu sarnase takistuse, läbimõõduga umbkaudu 35- 40 cm, siis oli ülesõit üsna sujuv ja ühtlane, rataste suur hulk kindlustas roomiku ühtlase koormuse. Kui samasugusest palgist sõitis üle näiteks IS-2 või KV, siis pressis masina raskus iga kord tugirataste vahekohas oleva roomiku osa palgi tõttu tohutu pinge alla, mis pahatihti lõppes roomiku katkemisega. Malekorras ratastega veermikul selliseid "läbivajumisega" seotud pingeid ei tekkinud, mistõttu kannatasid nad tihtipeale ka palju pehmemal pinnasel sõitmist.

Urmas.

Urmas jõudis jälle appi tulla, suured tänud pika seletuse eest! Ise olin paar päeva arvutist eemal.

Kui sulle pakub huvi, siis loe

Selle raamtu lingi oled isegi kusagil varem siin foorumis üles pannud. Lugesin poole peale, kuid siis hakkas jälle Wittmann'ist heietama ja jätsin asja pooleli.


Sellele rataste ja roomiku jutule tahaks lisada paar mõttetera expolt soetatud raamatust Tiiger II kohta.
Tiige II rataste arv on ju poole väiksem ja jäänud põhimõtteliselt 2 rida kummalegi küljele. Roomiku laius on aga 800mm ja seega jääb välimine külg roomikust ratastest puutumata.

Probleemid, mis esinesid olid järgmised (Võetud Henschel'i disainibüroo esimehe Dr. Aders'i 1945. aasta veebruari kirjast.) :
Selline sik-sak rataste konfiguratsioon (vastupidiselt malelaua stiilile) tähendas suurendatud ebaühtlast koormust mis põhjustas rataste veeremissuunalisi kõrvalekaldeid.
800mm laiusel roomikul oli surve üüpris siseküljel ja see põhjustas lülide ja splintide paindumist, mis tähendas, et splinte oli võimatu eemaldada ja roomik kippus ka murduma.

Eks ma siin punnitan jah vahel, niipalju kui mõistus võtab...

Tiiger II rataste arv on ju poole väiksem ja jäänud põhimõtteliselt 2 rida kummalegi küljele. Roomiku laius on aga 800mm ja seega jääb välimine külg roomikust ratastest puutumata.

Vaat selle Suure Tiigriga üritasidki sakslased leevendada paljusid ebameeldivaid momente, mis muidu malekorras veermike projekteerijate indu jahutasid: muudeti roomikulülide konstruktsiooni, need meenutasid nüüd risttaladega kärge. See andis piisavalt jäikust, et sai hakkama ainult kahe rea ratastega. Kuid rataste read paiknesid endiselt teineteise suhtes "malekorras" - roomiku kandepinnale ei tekkinud selliseid tühje vahekohti, nagu vene KV-del ja IS-idel. Nii et koormuse ühtlase jaotamise efekt jäi alles, vaatamata rataste arvu vähendamisele.

Urmas.

Panzergrenadier kirjutas:

Kui sulle pakub huvi, siis loe

Selle raamtu lingi oled isegi kusagil varem siin foorumis üles pannud. Lugesin poole peale, kuid siis hakkas jälle Wittmann'ist heietama ja jätsin asja pooleli.

Tõsijutt, kunagi panin selle raamatu tehnika sektsioonis ülesse.

Tänud fossiilile vastamast, olen nüüd hulga targem

Kuid rataste read paiknesid endiselt teineteise suhtes "malekorras" - roomiku kandepinnale ei tekkinud selliseid tühje vahekohti, nagu vene KV-del ja IS-idel. Nii et koormuse ühtlase jaotamise efekt jäi alles, vaatamata rataste arvu vähendamisele.

Just just, lihtsalt see mida ma tahtsin edasi anda oli see, et see uuem ja lihtsam rataste konfiguratsioon ei olnud ideaalne.

[Mind ajas segadusse Aders'i liigitus, kus ta nimetab ühte tüüpi Schachtelung (boxing-in) ja teist hilisemat ja lihtsamat tüüpi Staffelung (overlapping)....eesti keeles nendele ühesõnalisi vasteid meelde ei tulnud.]

Ah, aga see selleks.
Mulle anti üks väga huivtav link, kus küll imeväikselt, kuid siiski pildid Das Reich'i Tiigritest eri vaatenurkadest.

http://www.tiif.de/thread.php?threadid= ... 390d1fee82

On toimunud plaanide muutus. Ma otsustasin, et ei kujuta ikkagi masinat S33 vaid valin ühe teise vähemtuntud torninumbriga eksemplari. Üksuseks jääb ikagi Das Reich ja tegemist ajaga peale Kurski lahingut.

Eduardi söövituskomplekt on päris hea, kuigi nagu iga söövituskomplekti ga kaasneb tüütu varustuse klambrite voltimine. Mul jäi päris palju detaile üle ka, kuid see on pigem sellepärast, et ma sain ühe lehe õiget õpetust ja teine leht oli mingi Ameerika kuulipilduja oma.

Selline ta siis on enne värvimist. (Toru tundub pisult longus olevat, kuid see ei ole lihtsalt veel liimitud.)

Panzergrenadier kirjutas:Eduardi söövituskomplekt on päris hea, kuigi nagu iga söövituskomplekti ga kaasneb tüütu varustus- klambrite voltimine. Mul jäi päris palju detaile üle ka, kuid see on pigem sellepärast, et ma sain ühe lehe õiget õpetust ja teine leht oli mingi Ameerika kuulipilduja oma.

www.eduard.cz - otsid oma komplekti üles, avad "eelvaate" akna ja seal on nupuke "instruction sheet", kust saab vaadata kokkupanemisõpetusi.




STE

Vägevad arengud, aga ega roomik ometi vinüül ole? Mitte et see nüüd kes teab mis surmapatt oleks, kuid sel juhul tehaks teada, et kas nõudis teine ka taltsutamist?

Urmas.

www.eduard.cz - otsid oma komplekti üles, avad "eelvaate" akna ja seal on nupuke "instruction sheet", kust saab vaadata kokkupanemisõpetusi.

Tänud, ei tulnud esimese hooga selle pealegi sealt vaatama hakata.

Vägevad arengud, aga ega roomik ometi vinüül ole? Mitte et see nüüd kes teab mis surmapatt oleks, kuid sel juhul tehaks teada, et kas nõudis teine ka taltsutamist?

Roomikud on samad Tamiya vinüülid mis karbis kaasas on. Pikkuse poolest on nad parajad ja painduvuse poolest ka võrdlemisi rahuldavad. Hetkel on taga pool paar paberirullikest roomikut alla surumas ja just peale veoratast on läbi kere peene varras, mis hoiab siis veorattani mineva roomikujupi õiget kumerust.

vabandage et tülitan oma küsimusega. Kas foorumisse on lubatud paberist tehtavad mudelid ülesse panna. Muidu mul on olemas selle tiigri mudel mida saab paberist (eriti kui värviline printer on ka olemas) välja lõigata kokku liimida.

Militaarmudelite alafoorumi kirjeldus: Militaartehnika mudelitest. Tehnoloogiad ning mõõtkavad ei ole piiratud. Seega alati teretulnud. Tee uus teema ja pane nad sinna.

Kange isu tuli uut aerograafi proovida ning see kiisuke oli mul juba mõnda aega just õiges staadiumis, et talle kollane peale tõmmata ja camo ka peale teha.

Uus aerograaf võttis pisult harjumist, kuid kui korra tunnetuse käppa sain, siis läks mõnusaks. Joont annab tõesti peenet teha, kuid peab ka kvaliteetne värv olema. Kogu see düüsi süsteem on väga peen ning kipub kergelt ummistuma kui värvis midagi halba on.
Paar apsakat tegin ka ja kohendasi neid pärast alusvärviga, kuid värv oli vist liiga vedel, kuivas liiga läbipaistvaks. Muidugi kulutamisprotsessi käigus sulanduvad mõned defektid nagunii ülejäänuga ühte, seepärast ei teagi, kas niiväga midagi kohendama hakkan.

Kuna esimene kord uue aerograafiga, siis annan endale andeks, et mõned jooned on pisult alla standardi. (Plaan oligi teha sellist peent värelevat triipu, nagu värvija oleks olnud pisult lohaka käega.)







Siim

Väga kena, mina jään ootama mis edasi juhtub.

Siin ei oska muud öeldagi, et oioioioi, uus aerograaf on ikka kõva sõna küll, kamo peal nagu naksti!
Tundub et kaua enam ei lähe, nii et ootan samuti järge...

Urmas.