Pääsküla lahing

[Reigo]

Kuskilt kirjeldustest ei paista üldse selguvat, et laskepesi kaevati. Kui seal olid mingid kaevikud, siis ilmselt juba varem valmis tehtud.

[Henn]

Nagu ma aru olen saanud osales selles lahingus Eesti poolel 11-20 (?) meest. Kolme nimed on teada. Soomepoiste lühielulugudes on selles lahingus osalemine ära märgitud vaid Klasenil. Sügisel tuleb ta Eestisse, loodan siis rohkem infi saada.

Laari sõnul maeti langenud punaväelased tõenäoliselt Tõnismäele. Nende arv on siiski teadmata.

2007 avaldatud "Korpusepoisid" mainib vaid, et Tallinnas oli mõnes kohas tulevahetus eesti sõjaväelaste salkadega. Olulise faktina on ära toodud, et "Eesti laskurkorpuse kommunistid aga ei kaotanud mitte ainult inimesi oma ridadest väljalangenutena, vaid näiteks on ka teada, et 27. polgus läks 17-28 septembrini kaduma neli ... parteipiletit."

[Reigo]

Korpusepoisid keskendusid just korpusepoistele. Kas Pääsküla lahingus osales korpusepoisse? "Oluline fakt" on pilge, aga eks igaüks tõlgendab muidugi seda oma võimete piires.

Kas uues Pitka võitlusgrupist pajatavas raamatus pole midagi Pässa lahingust?

[Henn]

Pilge muidugi.

Kuid olen seisukohal, et kuni Avinurmeni võis teatud reservatsioonidega suhtuda korpusesse jäänud meestesse kui punarežiimi ohvritesse, sealt alates sai aga ohvritest endist kurjategijad. See ei puutu aga siinsesse teemasse.

Seda uut Pitka raamatut ei ole ma veel lugenud.

[Henn]

Heino Susi kirjutab "Sarviku sulased" lk.12

"... jõudsime Pääsküla raudteejaama juurde, millest maantee õige lähedalt möödub. Järsku avastasime, et Punaarmee kolonn oli jäänud seljataha. Kas olime märkamatult möödunud edasitungiva kiilu otsast? Sammusine aeglaselt edasi. Suur tahtmine oli rattale hüpata ja pedaalidele valu anda, aga samas oli hirm, et just niimoodi võib kuuli selga saada. Küllap tegime õieti. Järsku ilmus teele vene ohvitser ja seletas midagi kätega vehkides. Vene keelt me kumbki ei mõistnud, aga siiski torkasid kõrvu sõnad nagu "fronta" ja "germantsõ", või midagi selle taolist.
Taipasime, et venelane tahtis meile selgeks teha, et siin on front ja et edasi minna ei tohi. Nagu selle kinnituseks hakkas järsku õige lähedalt kostma laskmist. Püssituld ja lühikesi juppe kuulipildujast. Siis tulistas ettepoole võssa vene tank, mis oli siinsamas teeveeres. Venelastel oli niisiis ilmselt õigus: siin on front."

Lugedes erinevaid kirjeldusi, ei saa kindlat selgust, kas Vene kolonn liikus mööda Vabaduse puiesteed või Pärnu mnt-d. Susi tuli oma kaaslasega Tallinnast, kuid Nõmmelt lähevad mõlemad teed läbi. Eestlaste varitsus oli üles seatud tõenäoliselt seal, kus praegu männitukas kaitsekraave ja auke veel näha on - Laari raamatus öeldakse, et varitseti raudteetammi taga. Vabaduse puiesteelt vaadates on see just raudteetammi taga ning Valdeku kandis, Õie tn. ristil oli juba üks katse kolonni kinni pidada juba olnud. See näitab, et mööda Vabakat nad igatahes tulid.

Samas oli lahing ka Nõmme keskuse juures, kus püüti kinni pidada mäest üles tulevaid tanke. Kui Pääskülas oli tegemist selle kolonniga, siis pidi lahing olema aga Pärnu maanteel, mis läheb Pääsküla jaamast lähemalt, kuid Vabakast teisel poolt raudteed, mööda.

Mõlemal juhul olid eestlased ilmselt kahe tee vahel, raudtee ääres, oodates emma-kummalt poolt tulevaid venelasi. Huvitav oleks siiski teada, kumbalt poolt tankid enne Pääskülla jõudsid.

[harri13]

eile sai ''September 1944'' teise poole abil teha endale korralik ajalootund Punaväe ja Eesti üksuste liikumistest kaardi peal ja Pääsküla lahingust oli seal kirjutatud.

Hennule ma vaidleksin vastu, esiteks Avinurme all võitles ainult Trankmanni üksus ja teiseks sõja lõpus(ma mõtlen kui Korpus lõpetas sõja Kuramaal) oli siiski ohvitsere(üks neist isegi kindral) kes oli sõdinud vabadussõjas ja sõdureid kes olid vägagi vene vastu-seega...

[gans]

Number ühega on tähistatud see paik, kus on siiani mingeid kaevikulaadseid asju näha. Number kahega on tähistatud umbkaudne koht, kus neid vähemalt kunagi näha oli (enne ringliikluse loomist). Ei tea, kuidas praegu olukord on.

Ilmselt on see nr.1 kõnealuse lahingu toimumispaik. Nimelt rääkisid minu vanavanemad, et just sealkandis oli lebanud peale Tallinna "vabastamist" laipu. Kahjuks ei tea kumma poole omi.

[hillart]

On keegi selles kohas ka aparaati vibutanud, et füüsilisi asitõendeid lahingu kohta saada? Kui keegi seal pauku tegi, siis on kindlasti sellest ka miskit maha jäänud. Muidugi, kui just eestlaste, kui metsarahva, ürgne loodusearmastus seal kõike suvalise olmeprahiga kinni katnud pole.

[Henn]

Mul oli suvel suurepärane võimalus vestelda ühe Kanadas elava härraga, kes lahingus osales. Kahjuks ei saanud me kohapeal ära käia. Lahing toimus Vabaduse mnt. poolsel küljel, seal, kus pildi kahel pool teed metstukk on. Seal oli peaaegu paralleelselt teega kraav, kuhu siis varitsus korraldati. Paar meest olla olnud ka teiselpool teed.

Esimestel tankidel, kes eessalga moodustasid, istusid peal punakotkad, kes kogupauguga sealt maha pühiti. Ainus tankirusikas oli Olaf K. käes, kuid sellele tuli tõrge. Gunnar P. olevat tankikomandöri, kes luugist välja kõõlus, maha võtnud.

Varitsuses olnute elu päästsid ilmselt need, kes teisel pool teed olid. Tankid olid nimelt alguses sinnapoole tulistanud. See andis võimaluse tagasitõmbumiseks ja kuulirahe all üle raudtee jooksmiseks. Imekombel polevat taganemise ajal keegi pihta saanud.

Hiljem koguneti Laagri poole minnes ühe maja juurde, kust oli veel vaade Vabaduse puiesteele. Tank tulistas ja tabas trepikoda nende selja taga. Jällegi jäid kõik justkui imekombel terveks.

Muuseas, ta andis mulle ühe USA-s elava härra kirjaliku meenutuse ja ühe soomepoisi õe kirjutise Pääsküla lahingu kohta.

[Henn]

See kaart on märksa vanem, ajast kui Nõmme oli alevik ja polnud veel linnaks saanud ja Vabaduse pst. polnud olemas. Neljakümnendateks olid tühjad alad suures osas juba täis ehitatud.

Ma ei usu, et Vabaduse puiesteed oleks keegi peale sõda nihutama hakanud. Milleks seda vaja oleks olnud? Mingeid suurehitisi, rajatisi, viadukte jne seal ju ei ole, mis oleks seda tinginud. Pealegi on Eesti-aegne majadefront Vabaduse puiesteel Pääskülast Tallinna poole oma vanas kohas säilinud.

[toomas tyrk]

Vabaduse pst ehitati k-r raudtee tammile.

Ning peaks jälgima (oma originaalis) seda tammi...

[gnadenlose]

nii et tee võis minna märksa otsem (läbi nende suurte Vene aegsete tornmajade).
.

Üsna tõenäoline, et nii ongi, kui arvestada, mis asendis on vana sild praeguse maantee suhtes.

[Shiim]

Maa-ameti kaardiserveri ajalooliste kaartide rakenduses on 1935-1939 aasta kaart olemas. Selle järgi ma ütleksin, et tee asukoht ei ole muutunud.

[ormsö]

Mu onu (elas tol ajal Hiiul), kes oli noore mehena peale seda lahingut sinna kanti sattunud, teadis rääkida, et venelased olid osad langenud viinud 10. Keskkooli taha parki ja nad ka samasse hiljem matnud. Kes need aga olid, ta ei tea. Lahingu asukoha kohta ütles ta aga just selle depoo taguse ala olevat aga arvas ,et põhiline osa jäi siiski uue liiklussõlme alla.

[Põrgust]

Mu onu (elas tol ajal Hiiul), kes oli noore mehena peale seda lahingut sinna kanti sattunud, teadis rääkida, et venelased olid osad langenud viinud 10. Keskkooli taha parki ja nad ka samasse hiljem matnud. Kes need aga olid, ta ei tea. Lahingu asukoha kohta ütles ta aga just selle depoo taguse ala olevat aga arvas ,et põhiline osa jäi siiski uue liiklussõlme alla.

Ma käin, tänasel päeval sis Nõmme Gümaasiumis ning olen müüti kuulnud, kuid väga usutavaks seda ei pea. Laibad kooli hoovi matta.. nagu tundub jabur