www.militaar.net

Poolal on suveräänne õigus otsustada, kuidas tema meediat juhitakse, teatas peaminister Beata Szydło pärast Euroopa Komisjoni kolmapäevast teadet, et hakatakse uurima Poola uue meediaseaduse vastuvõtmise järel tekkinud sõnavabadusprobleeme.

„Poolal on õigus võtta vastu suveräänseid otsuseid tegevuse kohta riigi sees, selle kohta, kuidas meedia peab olema organiseeritud, kuidas tuleb ajada kasvupoliitikat. See on iga riigi, sealhulgas Poola, suveräänne otsus,“ ütles Szydło Reutersi vahendusel.

„Täna on Euroopa Liidus kaugelt tähtsamaid asju, millele me peame keskenduma. Ja kõik Euroopa Liidu struktuurid peavad selles osalema. Ja viimased sündmused Saksamaal, vana-aastaõhtul, näitavad, et need ei ole välja mõeldud probleemid,“ jätkas Szydło. „Ma kutsun kõiki volinikke, igaüht neist, Poola, et nad võiksid tulla siia ja vestelda, Poolat tundma õppida. Paljudel neist pole võib-olla olnud võimalust Poola asju lähemalt uurida. See on hea hetk meiega siin kohtuda.“

Fucs kirjutas:Virvendab virvendab. Ikka virvendab.
http://www.delfi.ee/a/73423601

Gideonic kirjutas:Natukene häirib see kuidas Poolakad kriitikale räige demagoogiaga vastavad iga kord, a la Saksamaa natsiteema. Tõesti veidi kesikute moodi seltskond tundub.

Borja kirjutas:Ei ole eriti nõus eelneva postituse tonaalsusega - edutamised "hea pugemise" ja "omameheks olemise" eest on pigem omased kõigi maade jõustruktuuridele .(sh ka tänases Eestis)

GERASSIMOV on aga selge näide keskmisest võimekama ohvitseri õigustet kerkimisest tänases vene armees. Ja LELINi võimekuse/andetuse üle otsustamiseks puudub meil küll igasugune objektiivne andmestik..

Parlamendi väliskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Sven Mikseri hinnangul pole Poola radikaalseks kritiseerimiseks põhjust, teisalt on nad teinud ka vigu oma sammude seletamises ja põhjendamises.

Riigikogu väliskomisjon arutas täna viimaseid arenguid Poolas. Meedia maalib seal toimuvast üsna murettegeva pildi, milline on olukord tegelikult?
Üle pika aja on Poolas saanud võimule ühe partei valitsus. Nad on kiiresti asunud tegema reforme ja ümberkorraldusi, mis puudutavad meediat ja konstitutsioonikohut. Muuhulgas tekitavad küsimusi põhimõtted, mille alusel nimetatakse ametisse konstitutsioonikohtu liikmeid ja meediajuhte.

Meediamaastik Poolas on kirev ja seda nii avalik-õigusliku kui ka erameedia puhul. See, et ühe esimese asjana otsustab valitsus võtta avaõigusliku meedia juhtide nimetamise enda kätte, on ärevaks tegev samm. Reform tervikuna on komplekssem, sisaldades ka näiteks programminõukogu, mis on erinevate poliitiliste jõudude osas palju kaasavam.

Poola uus valitsus muutis konstitutsioonikohtu töökorda ja määras ametisse uusi kohtunikke ning Euroopa Komisjon hakkas uurima, kas see vastab ELi õigusriigi põhimõtetele. Millised on olnud läänemaailma reaktsioonid?
Kõige teravamalt on väljendanud end Euroopa Parlamendi president ja mõned Euroopa Komisjoni liikmed. Ka meedias on kõlanud päris palju kriitilisi seisukohti ümberkorralduste tempo ja valdkondade osas. Hetkel tekkinud küsimustele vastuseid pole ning murekortse tekitabki reformide kiirus ja põhimõtteliste muudatuste tegemine sellistes tundlikes valdkondades. Ka Euroopa Komisjoni uurimise põhjus on sellest ajendatud.

Kolumnist Erkki Bahovski on oma arvamusloos võrrelnud Poolat Itaaliaga Berlusconi ajal ning Suurbritanniaga praegu. Kuivõrd põhjendatud on Poola kritiseerimine teie hinnangul?
Praegu pole mõtet anda radikaalseid hinnanguid, samuti pole meie huvides asuda Poolat preventiivselt nuhtlema. Teatud Euroopa poliitikud on reageerinud liiga kiiresti ja ka Poola on teinud vigu oma sammude seletamises ja põhjendamises. Pooli ei saa siin valida ja kui vaja, siis peab Poola tegema toimunust omad järeldused. Loodetavasti võimaldab rahulik analüüs situatsiooni deeskaleerida.

Kas ja kui, siis kuidas mõjutab Poolas toimuv Eestit?
Poolal on ülioluline roll regionaalses julgeolekus ja ka eelseisva NATO tippkohtumise korraldajana. Aga seda, et Poola näitel midagi Eestile üldistataks, karta ei tasu. Jah, Euroopas on neid, kes soovivad vaadata Euroopat iganenud liigenduse alusel ehk lääs vs postkommunistlik ida, aga antud juhul on meelevaldne pidada Poolas toimuvat nõukogulikkuse naasmiseks.

Henrik Lindepuu Kui mõni kuu tagasi ei viitsinud meil keegi Poolast kirjutada, siis nüüd on Poola eksperte tekkinud kui seeni pärast vihma. Valdavas osas ei oska nad poola keelt ega ei orienteeru eriti Poola oludes, oma infot ammutavad nad tavaliselt Lääne vasakliberaalsest ajakirjandusest, kus arusaamine Poola asjadest on pea sama võhiklik (üksikud erandid välja arvatud). Seda sümpaatsem oli tänases Ekspressis Andrei Hvostovi üsna tasakaalukas lugu (tõsi, Õiguse ja Õigluse võrdlemine meie Keskerakonnaga on natuke liialdatud). Ütlen ausalt, et ostsingi täna Ekspressi just Andrei loo pärast, tavaliselt ei viitsi ma Eesti lehti eriti lugeda, need on liiga pealiskaudsed ja õhukesed. Nädalalehtedest loen vasakliberaalset Politykat ja mõõdukalt konservatiivset katoliiklikku Tygodnik Powszechnyt, päevalehtedest vasakliberaalset Gazeta Wyborczat, paremliberaalset Rzeczpospolitat ja konservatiivset Gazeta Polskat. Põhjalikud ja sisukad väljaanded. Veel paar sõna eilse Euroopa Parlamendi Poola arutelu kohta. Läänes vist arvati, et peaminister Beata Szydło tuleb ja häbeneb nende ees. Ei, proua Szydło esines sirge seljaga nagu ühe suurriigi valitsusjuhile kohane. Kindlasti ei pea ma Õigust ja Õiglust mingiks ideaalerakonnaks, aga ma ootan, et nendevastane kriitika oleks argumenteeritud ja põhineks faktidel. Raimo Poom Päevalehest kirjutas ju näiteks poliitilistest repressioonidest Poolas - no keda represseeriti ja mil viisil?

Euroopa paremäärmuslikud erakonnad on asunud tegema üha tihedamat koostööd, et tugevdada riikideülest allianssi, lootuses lõigata profiiti viimase aja populaarsuse kasvust ja järgmisel nädalal Ühendkuningriigis Euroopa Liidu liikmelisuse osas toimuvast referendumist.

Erakondade üha tihedamat läbikäimist demonsteeriti Austria pealinna Viini lähedal Vösendorfis, kus Austria Vabaduspartei (FPÖ) võõrustas liitlasi Prantsusmaalt, Saksamaalt, Belgiast, Itaaliast, Suurbritanniast, Tšehhist, Poolast ja Rumeeniast.

Prantsusmaa paremäärmuslaste liider Marine Le Pen kohtus seal Vabaduspartei Norbert Hoferiga, kellel jäi kevadistel presidendivalimistel ametikohast puudu kõigest 0,2% hääli, olles sellega seni edukaim paremäärmuslasest kandidaat üleriigilistel valimistel Lääne-Euroopas pärast Teist maailmasõda, märgib ajaleht The Wall Street Journal.

„Me tahaksime süvendada ja laiendada omavahelist koostööd,“ ütles Vabaduspartei esimees Heinz-Christian Strache, kuulutades kohtumise motot: „patrioodid üle kogu Euroopa, ühinegem ja töötagem koos!“

Migrantide ja põgenike saabumine Euroopasse on suurendanud populaarsust paremäärmuslikel erakondadel, kes tahavad vähendada immigratsiooni, eriti moslemiriikidest, ja nõrgestada või sootuks kaotada Euroopa Liidu.

Viimase aasta jooksul on neid erakondi saatnud edu parlamendivalimistel Slovakkias ja Poolas ning kohalikel valimistel Saksamaal ja Prantsusmaal. Järgmisel nädalal toimuv referendum võib brittide otsuse korral Euroopa Liidust välja astuda anda euroskeptikutele veelgi hoogu juurde.

„Ma loodan, et Brexit võidab, sest sellega saaks alguse protsess, mida ei ole võimalik enam tagasi pöörata,“ ütles flaamide erakonna Vlaams Belang esindaja Gerolf Annemans. Isegi kui britid otsustavad EL-i jääda, lisas ta, hakkavad teised riigid samuti nõudma vähem integratsiooni, mis tähendab, et „liidu lagunemisest saab paratamatu tõsiasi“.

Ühe märgina euroskeptikute kasvavast mõjust võib täheldada ka muutust Euroopa n-ö mainstream poliitikute retoorikas. Saksa majandusminister Wolfgang Schäuble (73) tunnistas, et Suurbritannia lahkumine võib ajutiselt vee peale tõmmata ka plaanidele Euroopa Liidu juhtimist veel enam tsentraliseerida. „Me ei saaks Brexiti korral lihtsalt nõuda rohkemat integratsiooni,“ tunnistas Schäuble ajalehele Der Spiegel. „See oleks julm.“

Saksamaa immigratsioonivastane partei Alternatiiv Saksamaale saatis reedesele kohtumisele kolm kõrget esindajat – seda võib pidada märkimisväärseks sammuks, kuna varem on üritatud jätta muljet, et partei ei soovi end teiste riikide paremäärmuslastega siduda, kuna kartis sellega oma valijaid eemale peletada.

Eelmisel nädalal aga toimus Strache ja Alternatiiv Saksamaale juhi Frauke Petry vahel kohtumine Saksamaa kõrgeimal mäel Zugspitzel, kus vannuti avalikult omavahelise koostöö tihendamist.

„Saksa patrioot armastab, milline Saksamaa kunagi oli, ta armastab seda, milline Saksamaa võiks olla, kuid tunneb kurbust selle üle, millisest olukorrast Saksamaa end praegu leiab,“ ütles Alternatiiv Saksamaale europarlamendisaadik Marcus Pretzell reedesel kohtumisel. „Me oleme tulnud muutma oma riike. Me oleme tulnud muutma Euroopat.“

Viini lähedal kohtunud erakonnad lubasid teha koostööd valimiskampaaniate väljatöötamisel ja ühiste seisukohtade kujundamisel rahvusvahelistes küsimustes nagu näiteks põgenikepoliitika.

Suurbritannias neljapäeval toimuva euroreferendumi eel toetab värske avaliku arvamuse küsitluse järgi Euroopa Liitu jäämist enam inimesi, kui soovib sellest lahkuda.

Ajalehe The Mail on Sunday (toetab lahkumist –toim) tellimusel uuringufirma Survation reedel ja laupäeval, vahetult pärast leiboristist Euroopa Liidu meelse parlamendisaadiku Jo Coxi (41) tapmist arvatava paremäärmuslase poolt, läbi viidud küsitlusest selgus, et 45% toetab Euroopa Liitu jäämist, samal ajal kui 42% soovib Euroopa Liidust lahkumist.

Vahetult enne Coxi mõrva avaldatud sama uuringufirma küsitluse tulemus oli täpselt vastupidine – 45% toetas majandusühendusest lahkumist ja 42% Euroopa Liitu jäämist.

Samal ajal ajalehe The Observer (toetab liitu jäämist –toim) interneti teel uuringufirma Opinium poolt läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et enam inimesi toetab jätkuvalt liidust lahkumist kui sellesse jäämist, vastavalt 44% ja 42% vastanutest.

Uuringufirma Survation küsitles telefoni teel 1001 inimest ajavahemikus 17. juunist 18. juunini. Uuringufirma Opinium küsitles interneti teel 2002 inimest ajavahemikus 14. juunist kuni 17.juunini.

Piiride teema tõi jõuliselt esile Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevused. Läänes otsustati pikemalt mõtlemata, et idaeurooplased on lihtsalt mahajäänud, et mitte öelda metslased, ega mõista seetõttu Lääne kategoorilisi imperatiive (kõik pagulased tuleb vastu võtta; kõiki pagulasi tuleb toita ja katta; igasugune erinevus rikastab jne). Tegelikult polnud mõistmatu mitte Ida, vaid Lääs, kellel läks märksa kauem aega, et jõuda primitiivse tõeni: päästepaati saab võtta uppujaid vaid seni, kuni nende hulk paati põhja ei aja. Muidu upuvad kõik.

Selle lihtsa tõe oleks võinud suvaline Eesti õllesõber Lääne-Euroopa juhtidele ja Strasbourgi inimõiguste kuuriale teatavaks teha juba ammu. Siin pole mingit teooriat ega diskursuse dekonstruktsiooni, vaid kõneleb terve mõistus. Ent olukord, kus Eesti õllekioski tagant kostab arukamat juttu kui Saksamaa liidukantsleri või Euroopa komisjoni esimehe suust, ei ole tervemõistuslik. Selline olukord on hirmuäratav.

Natukene häirib see kuidas Poolakad kriitikale räige demagoogiaga vastavad iga kord, a la Saksamaa natsiteema. Tõesti veidi kesikute moodi seltskond tundub.

In his speech to SPD conference, Schulz calls for a federal constitution for a United States of Europe by 2025. In a speech today Schulz demanded that the EU goes ahead with a federal constitution and that those who don’t go along with it would automatically leave the bloc.

Brussels has called for the creation of a European Monetary Fund and financial aid for countries hit by economic shocks, as it pushes ahead with ambitious plans to overhaul the institutions and functions of the euro area.

The European Commission said its proposals were a natural response to shortcomings of eurozone governance that were brutally revealed by the sovereign debt crisis. Jean-Claude Juncker, the commission president, said the plans showed Europe taking its future “into our own hands,” echoing calls from French president Emmanuel Macron for the bloc to assert its “economic sovereignty”.

Valdis Dombrovskis, commission vice-president in charge of the euro, said the reform plans presented a “balanced” set of ideas. “It’s a package that can help the resilience of monetary union and restart the process of convergence,” he said. “We are hoping for support and a constructive approach from member states.”