2. leht 2-st

Postitatud: 21 Sept, 2008 19:13
Postitas Medusa
Oled Sa kunagi näinud ühtegi 14.5 cal püssi, või räägid teoreetilistest teadmistest lähtudes? Kes sellega ringi liigub? kujutad ka selle kaalu ette? Teiseks, moon? Kas Eestis on kusagil 14.5 moona lademetes? Ei maksa üle ka ikka pingutada, suurem osa maailma saab pooletollistega asja aetud, saame ka meie.

Pealegi, millest selline ilastamine pooletolliste teemal? Ajab kõvaks? Relvaliik nagu iga teinegi, oma otstarbe ja plusside-miinustega. No mis siis et on suure kaliibriga, teeb kõva pauku ja selle jaoks saab ka lõhkemoona. Miks ei kilka siin kusti üle, too ju ka taoline jäme ja raske toru ja teeb palju haiget?

Postitatud: 21 Sept, 2008 19:45
Postitas speedsta

Postitatud: 21 Sept, 2008 21:37
Postitas EOD
Medusa kirjutas:Oled Sa kunagi näinud ühtegi 14.5 cal püssi, või räägid teoreetilistest teadmistest lähtudes? Kes sellega ringi liigub? kujutad ka selle kaalu ette? Teiseks, moon? Kas Eestis on kusagil 14.5 moona lademetes? Ei maksa üle ka ikka pingutada, suurem osa maailma saab pooletollistega asja aetud, saame ka meie.
14,5x114 kaliibriga relvadest olen isiklikult kokku puutunud vaid KPVT-ga kui minu isiklik kogemus üldse tähtis on. PTRD ja PTRS-ga puutusid kokku paljud II MS sõdinud mehed. Kahe mehega saadi selliste püsside piirilt Moskva alla ja seejärel teises suunas veel kaugemale vedamisega hakkama. Meie meestel piisab vast Eesti piirideski tassimisest.
Eestis on täpselt sellist moona ja täpselt nii palju kui sisse ostetakse. Tasuta hakatakse 14,5 mm moona sisse tooma nende masinate lahingukomplektis, mis on just nende relvade sihtmärkideks. Saad ühe BTR-i rajalt maha, on järgmiste jaoks moon olemas. :wink: 12,7x99 padruneid sealt ei leia. :(
Kas neid püsse just snaiperipüssideks peab nimetama, on iseküsimus. Anti-material rifle on selliste relvade ingliskeelne nimetus.

Postitatud: 22 Sept, 2008 21:47
Postitas Leo
Eesti kuulub hetkel ikkagi NATO riikide hulka ja 14.5 mm Vene moonaga relvi keegi ostma ei hakka. Osteti 12,7x99 mm snaipripüssid ja kui neid juurde tuleb, siis ikka sama kaliibriga. Nii et saab Paside kuulipilduritelt moona laenata, kui snaiprimoon otsas, sest 12,7 mm snaipripüssidega saab ka kuulipilduja moona lasta.

Nagu ka viidatud lingis näha, on 14,5 mm relvasüsteemi kaal 30 kilo ümber ja seda kannab tavaliselt 2 meest, sest relva kaalule lisandub veel laskemoona kaal, ehk 5-10 kilo. Kokku siis 35-40 kilo. Võrdluseks 12,7 relv koos laskemoonaga kaalub 20 kilo kanti.

Teiseks probleemiks on laskemoona kvaliteet, mis on snaipripüssile ja eriti pikematele vahemaadele laskmiseks ülioluline. Ehk on LAV suutnud seda valmistada, kuid venelased seda ei tee. 14,5 mm snaipripüssid või täpsuspüssid ei ole eriti levinud just neil kahel põhjusel - väga suur kaal ja kehva kvaliteediga moon. Ka venelastel ei ole selline relv seeriatoodangus, valmistatud on väikesed partiid eriüksustele testimiseks.

Postitatud: 23 Sept, 2008 19:44
Postitas man21
Ei saa oma relvajõude nii ülesehitada, et võtame need relvad, millele saame, oma tõenäoliselt ründajalt, moona. Kas siis vahetame oma automaadid Kalašnikovide vastu välja!?
See pooletolline riist tundub üsna sümpaatne, vähemalt teoreetiliselt. Kui saaks kuulda ka tema tegelikku tõhusust, näiteks BMP´de ja BMD´de vastu.

Postitatud: 24 Sept, 2008 9:16
Postitas tommy
man21 kirjutas:See pooletolline riist tundub üsna sümpaatne, vähemalt teoreetiliselt. Kui saaks kuulda ka tema tegelikku tõhusust, näiteks BMP´de ja BMD´de vastu.
No dessandi lahingumasin(BMD) on ikka täielik seebikarp. Kaitseb hädapärast kildude ja käsirelvade eest. .50-cal. peaks temast iga nurga alt läbi võtma(soomustläbiva kuuliga)..
BMP on vähe kõvem riistapuu. Eriti eest, seal soomus tugevam.
Kulje pealt võttis aga vene 12,7-mm. NSV-tankikuulipilduja kenasti läbi. Eks muidugi loevad ka mitmed faktorid,...distants, tabamise nurk jne....

Postitatud: 21 Okt, 2008 1:55
Postitas Leo
Tehnikavastased rasked täpsuspüssid peaksid olema ikkagi poolautomaatsed, näiteks Barret või AI uus püss AS 50. Need ei ole nii täpsed, kuid poltlukuga snaipripüssid, kuid on piisavalt täpsed, et kilomeetri pealt soomukit tabada. Tehnika hävitamisel on oluline võimekus lasta suhteliselt kiiresti mitu lasku järjest, kui esimene lask läheb mööda või selle mõju ei ole piisav. See oli ka näiteks Barreti loomise algne idee, võimalus summida suhteliselt täpselt 10 rasket kuuli järjest. Inimeste laskmine selle kaliibriga relvaga on nagu kärbse tapmine pesapallikurikaga, overkill. Reaalselt kasutatakse ainult seina taha varjunud või väga kaugel oleva vastase tabamiseks, et hoida kõrvalised kahjud minimaalsena.