www.militaar.net

1. Õigeusu aladele püüdiski katoliku kirik oma mõju laiendada. sest vastastikku nad teineteist ei tunnistanud ja olid pannud teineteist kirikuvande alla. Esiti lähtus katoliiklik surve Saksa Ordu, hiljem Poola suunalt. Nii et ÕIGE.
2. Varasest kunstist tõesti maale pole, need on ajahammas, sõjad ja reformatsioon ära hävitanud. Hiliskeskajast siiski midagi on.
3.Loomulikult nõrgestas. Aga see pole ainus põhjendus. Välisabi hilinemine, maakondlikud huvid, relvastuse ja sõjakunsti puudulikkus....

Selleks, et saada mungaks, pidi noormees esialgu olema noviits ( kuuletuja) See tähendas vanema munga või nunna juhendamisel ettevalmistusaega mungatõotuse eel. Noviitsid olid allutatud karmidele reeglitele, sõid ja magasid eraldi munkadest, pidid sooritama raskeid vaimulikke harjutusi (paastud, vaikimine, pime kong etc.) Noviitsipraktika on ka õigeusu ja budistlikes kloostrites. Noviitsiks oleku aeg võis olla erinev, reeglina mitte alla aasta. Noviits võis ka kloostrist lahkuda, kui tahtis.

2.Eesti varane keskaegne kunst on meieni säilinud ehitismälestistena ja raidkivikunsti teostena.

Kindlasti ei tohiks unustada keskaegset rahavermimist Liivi- ja Eestimaal - erinevate linnade, kirikupeade ja ordumeistrite poolt ringlusse paisatud hõbe on vääristatud tollasest moest ja kunstnike võimetest rääkivate vermingutega. Minu poolest nimetage kasvõi tarbekunstiks, aga kunst igatahes!

küsin veel paar küsimust:

1. keskaeg ehk? kuidas veel nimetada? 2 varianti

2.kes või mis?
temale pühendati Eesti- ja Lätimaa
ta ise oli selleks ajaks ammu surnud
tema poeg löödi risti
...........

3.üldlaulupeol esines esimest korda laiema avalikkuse ees...........?

4. 1857-1861 ilmus eest rahvuseepose Kalevipoed esmatrükk.............?

naljamiiz kirjutas:2.kes või mis?
temale pühendati Eesti- ja Lätimaa
ta ise oli selleks ajaks ammu surnud
tema poeg löödi risti

Maarja

Muide, kui kunagi 13. sajandil pühitseti see meie kant Maarjamaaks, ehk Emamaaks, kuhu palverännak oli sama väärne kui palverännaks Poajamaale. Kas mõni hilisem paavst on selle tühistanud?
Ja kui ei ole siis peaks põhimõteliselt olema Eesti ja Liivimaa siiani katoliiklaste jaoks Pühamaa? Ning kui paljud katoliiklased seda tegelikult teavad? Ja kuiei tea, siis ju võiks neile seda meelde tuletada. Palverännak on ju kah oma moodi turism ja katoliiklasi on vist sadu miljoneid ...

4. 1857-1861 ilmus eest rahvuseepose Kalevipoed esmatrükk.............?[/quote]

Meil Türil oli ka Kalevi pood, nüüd A / O keti kauplus. Rohkem Kalevi poodidest ei tea. Kas on ikka üks sõna - Kalevipood/poed ? Äkki peaks olema Alevi poed ? Türi on igatahes linn - Kevadpealinn
Loodan, et sain aidata

ppp kirjutas:4. 1857-1861 ilmus eest rahvuseepose Kalevipoed esmatrükk.............?

Meil Türil oli ka Kalevi pood, nüüd A / O keti kauplus. Rohkem Kalevi poodidest ei tea. Kas on ikka üks sõna - Kalevipood/poed ? Äkki peaks olema Alevi poed ? Türi on igatahes linn - Kevadpealinn
Loodan, et sain aidata [/quote]

ok, 4. 1857-1861 ilmus Eesti rahvuseepose Kalevipoeg esmatrükk.............?

naljamiiz kirjutas: ok, 4. 1857-1861 ilmus Eesti rahvuseepose Kalevipoeg esmatrükk.............?

kas võiks olla õige vastus: eesti ja saksa keeles?

ja

3.üldlaulupeol esines esimest korda laiema avalikkuse ees...........? J. Hurt????

Mine loe raamatukogus Kreutzwaldi kirjavahetust - üks huvitav lektüür! Mitmeköitelise raamatuna väljaantud. Mida Sa piinad inimesi!

wudu kirjutas:... 13. sajandil pühitseti see meie kant Maarjamaaks, ehk Emamaaks, kuhu palverännak oli sama väärne kui palverännaks Poajamaale. Kas mõni hilisem paavst on selle tühistanud?
Ja kui ei ole siis peaks põhimõteliselt olema Eesti ja Liivimaa siiani katoliiklaste jaoks Pühamaa? Ning kui paljud katoliiklased seda tegelikult teavad? Ja kuiei tea, siis ju võiks neile seda meelde tuletada. Palverännak on ju kah oma moodi turism ja katoliiklasi on vist sadu miljoneid ...

Teavad osalt ikka ja endiselt. Hoolimata üle 480 aasta siin domineerinud luterlusest.

Vähemalt Vastseliinas käib Euroopa lõunapoolsest katoliiklikust osast nii mitmeidki palverändureid/turiste. Keskajal oli sealse linnuse (Liivimaa piirilinnuse) vanemas osas - tornlinnuses - paiknenud Püha Risti kabel ja seal asunud imetegev rist üle-Euroopaliselt tuntud palverännukoht. Praegu on see linnuseosa varemeis, kuid varemed ja asupaiga aura seni atraktiivsed.

Kas Eesti/Liivimaa kuulus Püha Rooma keisririigi koosseisu?

https://novaator.err.ee/603025/doktorit ... iigi-osana

Keskaegne Liivimaa oli osa suurest Püha Rooma keisririigist. Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas. Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, kirjutab Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös “Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486”.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Liivimaa maahärrade sidemed keisririigiga olid mitmetes aspektides sarnased Põhja-Saksa vürstide ja keisrivõimu suhetega, kuid siiski neist selgelt nõrgemad. Ometigi võib keskaegset Liivimaad lugeda Püha Rooma keisririigi osaks. Oli keiser ju ainus keskaegse Euroopa ilmalik võimukandja, kelle ülemvõimu ja autoriteeti piirkonna maahärrad tunnustasid.

Väga segane lugu. Oli siis või ei olnud? Välismaa allikad küll seda ei kinnita. Sidemed muidugi olid aga riigi koosseisu kuulumine on siiski midagi muud.
Eesti Vikis pole sellise väite kohta silpigi. https://et.wikipedia.org/wiki/Saksa-Rooma_riik

Kas polnud ikka nii et kuuluti Saksa orduriigi alla, hiljem Liivi sõja tulemusena läks pool Poola valdusesse, teine pool Rootsi alla. Keisririik oli kaugel eemal: See siis 1328 aasta seis...

Orduriigi alla kuulus ainult osa Liivimaad. Põhimõtteliselt räägitakse tänapäeval Liivimaa konföderatsioonist, st. mingisugust ühtsust tunnetati, maapäevadel koos käidi ja katsuti vältida väliste jõudude sekkumist. See ei takistanud pidevalt omavahel sõdimast.

Sidemed Saksa keistririigiga on huvitav teema ja Mihkel on sellega pikalt tegelenud.

Seega eelviidatu tsitaat, et "Ometigi võib keskaegset Liivimaad lugeda Püha Rooma keisririigi osaks", kuulub pigem fantaasia ja/või soovmõtlemise valdkonda. Või noh keisririik ei teadnud ise, kus tema piirid ja alluvad asuvad. Mul on seda küll väga raske uskuda. Tegu pole ju mingi mongoli nomaatide impeeriumiga, mille piirid olid suht laialivalguvad. Aga huvitav on see teema kindlasti...

Ma olen näinud väiteid et Riia linn oli ametlikult keiserliku vabalinna staatuses paarkümmend aastat Liivi sõja ajal, aga see oli ainult Riia enda kohta ja ülejäänud Liivimaad ei paistnud puudutavat.

krizz kirjutas:Või noh keisririik ei teadnud ise, kus tema piirid ja alluvad asuvad. Mul on seda küll väga raske uskuda. Tegu pole ju mingi mongoli nomaatide impeeriumiga, mille piirid olid suht laialivalguvad.

Riigipiiride kontseptsioon praeguses mõttes ei ole keskajale niimoodi rakendatav.