www.militaar.net

sven kirjutas:Miinide koha pealt: kas mõni eesti firma suudaks toota töötavaid suund ja suundkildmiine?

Üks Eesti firma on edukalt tootnud väikepartii minu konstrueeritud külgmiine. See on väga täpne miin ja läbistab vähemalt 50 mm paksu terasplaadi vähemalt 30 m kauguselt - katsetatud erinevatelt kaugustelt edukalt. Tulemused on nii head, et läbistaks ka paksema plaadi ja kaugemalt. Miin sobib ideaalselt sissisõjaks, sest see on lihtne kasutada ja kaalub ainult umbes 2,5 kg.

Olen kindel, et Eestist on leida hulgaliselt firmasid, mis suudavad seda miini toota suurtes kogustes väga odava hinnaga.

Karuke kirjutas:Kuid peidikuid rajada ja punkreid monteerida saaks olema praktiliselt võimatu.

Punkrid ja peidikud on vaja ehitada juba rahuajal valmis. Sõjaajal väikseid peidikuid pole võimatu rajada, aga punkrite ehitamine on raske.

Juhani Putkinen kirjutas: Punkrid ja peidikud on vaja ehitada juba rahuajal valmis. Sõjaajal väikseid peidikuid pole võimatu rajada, aga punkrite ehitamine on raske.

Sel juhul oleks nende asukoht ka k õ i g i l e teada. Putinjugend jookseks õhinal GPSiga ringi ja kaardistaks neid punkreid nagu jõuaks. Punkri asukoht oleks Moskvas teada enne, kui siin labidas maasse jõutakse lüüa.
Iraagil oli punkreid nagu muda. Palju neist kasu oli?

Basilio kirjutas:Sel juhul oleks nende asukoht ka k õ i g i l e teada. Putinjugend jookseks õhinal GPSiga ringi ja kaardistaks neid punkreid nagu jõuaks. Punkri asukoht oleks Moskvas teada enne, kui siin labidas maasse jõutakse lüüa.
Iraagil oli punkreid nagu muda. Palju neist kasu oli?

Just.
Niisis peab "punker" olema mobiilne - mis kipub küll nullima kaitseotstarbelise funktsiooni kuid teenib selle puuduse kuhjaga tasa maskeeritusega.
Telk. Ja väga hea telk - iga ilma ja vaenlase infrapunakaamerate jms kindel. Võibolla ka mõningase killukaitse funktsiooniga, arvestades uusimaid materjale.
Ja muidugi mitte raskem kui üks mees maastikul joostes kanda jaksab.
Saame vääriliselt kõrgtehnoloogilise ülesande...

Lisaks veel ühe, minu meelest väga olulise mobiilse "tagavara".
Nimelt teadmised.
Oskus maskeeruda, oskus arvestada ja vältida vaenlase kõrgtehnoloogilisi avastamis ja sihtimissüsteeme.
Oskus ellu jääda ja vaenlast kahjustada - neid üheotspiletiga Matrossoveid ei saa nii väike rahvas endale lubada

Juhani Putkinen kirjutas:

sven kirjutas:Miinide koha pealt: kas mõni eesti firma suudaks toota töötavaid suund ja suundkildmiine?

Üks Eesti firma on edukalt tootnud väikepartii minu konstrueeritud külgmiine. See on väga täpne miin ja läbistab vähemalt 50 mm paksu terasplaadi vähemalt 30 m kauguselt - katsetatud erinevatelt kaugustelt edukalt. Tulemused on nii head, et läbistaks ka paksema plaadi ja kaugemalt. Miin sobib ideaalselt sissisõjaks, sest see on lihtne kasutada ja kaalub ainult umbes 2,5 kg.

Olen kindel, et Eestist on leida hulgaliselt firmasid, mis suudavad seda miini toota suurtes kogustes väga odava hinnaga.

50mm?? ei kurja, ei usuks hästi.
30 meetrit lendu ja siis veel 5cm plaati läbistada? Kui suur see miin oli siis, ma saan aru et kummulatiivnõgu annab jõu, 2,5 kg miini kaal ei anna ju sellist lööki.

Rootsi külgmiin M 14 kaalub umbes sama palju ja läbistab lähedalt isegi 80 mm rauda. Kaalus ei ole probleem (sees on vähe forsseeritud aine).
Probleem on siis kui see asi ise valmis teha ja kui kummulatiivnõoga natukenegi eksida (silmaga seda viga ei näe), siis annab miin ühe suure vasetilga asemel mitu peenikest, mis lendavad ka eri suundades ja ei läbista enam nii hästi.
Teine probleem on joa suuna ja sihiku täpne ühtivus. Kas miin ikka täpselt laseb saab teada alles siis kui pauk on ära käinud.
Selle ise tegemisega peab vähe hoolas olema, et asi ikka töötaks.

Rootsi M13 laseb torusihikuga 50m küll väga täpselt ja nagu kuulda on olemas isegi optilised sihikud, mis võimaldavad lasta kuni 150m pihta. See oleks tase.

kert122 kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:

sven kirjutas:Miinide koha pealt: kas mõni eesti firma suudaks toota töötavaid suund ja suundkildmiine?

Üks Eesti firma on edukalt tootnud väikepartii minu konstrueeritud külgmiine. See on väga täpne miin ja läbistab vähemalt 50 mm paksu terasplaadi vähemalt 30 m kauguselt - katsetatud erinevatelt kaugustelt edukalt. Tulemused on nii head, et läbistaks ka paksema plaadi ja kaugemalt. Miin sobib ideaalselt sissisõjaks, sest see on lihtne kasutada ja kaalub ainult umbes 2,5 kg.

Olen kindel, et Eestist on leida hulgaliselt firmasid, mis suudavad seda miini toota suurtes kogustes väga odava hinnaga.

50mm?? ei kurja, ei usuks hästi.
30 meetrit lendu ja siis veel 5cm plaati läbistada? Kui suur see miin oli siis, ma saan aru et kummulatiivnõgu annab jõu, 2,5 kg miini kaal ei anna ju sellist lööki.

Minu külgmiinis on puhtast vasest koonus, mis moodustab plasmajuga, mis lendab suurel kiirusel selle "30 m" ja sulatab "50 mm" paksuse teraslehte umbes 50 mm diameetrise ilusa augu. Seal soomuki sees võib-olla pole eriti mugav kui sisse lendab terast ja sula vaske väga suure kiirusega.

sven kirjutas:Selle ise tegemisega peab vähe hoolas olema, et asi ikka töötaks.

Nii see on.

See tõttu ma olen konstrueerinud spetsiaalsed tööriistad mille abil neid miine saa kas või garaazhis kokku panna ja saa väga hea täpsuse.

Selle "30 m" kauguselt saa pihta lihtsalt poole meetri täpsusega. Kui natukese pingutata nii veel täpsemat - aga pole vaja. Tegelikus elus märk on ju suurem.

Minu teada Soomes on see punkrite värk lahendatud nii, et punkri asukohta teavad ainult punkri rajanud paar-kolm kohalikku meest ja pataljoniülem.
Või kuidas, Juhani?

Shiim kirjutas:Minu teada Soomes on see punkrite värk lahendatud nii, et punkri asukohta teavad ainult punkri rajanud paar-kolm kohalikku meest ja pataljoniülem.
Või kuidas, Juhani?

Soome kohta ma ei ütle sõnagi.

Peidiku või punkri ehitamine pole sugugi pilvelõhkuja ehitamisega võrreldav projekt. Hea tahtmise korral selle asukoht pole igaühe teada. Kui on veel mingi valmis konteiner nii see on väga kiiresti paigaldatud kas või öösel. Kui veel korraldatakse asi nii, et on eelnevalt teada, et lobiseja visatakse Kaitseliidust välja, nii vähemalt kõik peidikud ja punkrid pole vaenlasel teada.

Juhani Putkinen kirjutas:

Shiim kirjutas:Minu teada Soomes on see punkrite värk lahendatud nii, et punkri asukohta teavad ainult punkri rajanud paar-kolm kohalikku meest ja pataljoniülem.
Või kuidas, Juhani?

Soome kohta ma ei ütle sõnagi.

Peidiku või punkri ehitamine pole sugugi pilvelõhkuja ehitamisega võrreldav projekt. Hea tahtmise korral selle asukoht pole igaühe teada. Kui on veel mingi valmis konteiner nii see on väga kiiresti paigaldatud kas või öösel. Kui veel korraldatakse asi nii, et on eelnevalt teada, et lobiseja visatakse Kaitseliidust välja, nii vähemalt kõik peidikud ja punkrid pole vaenlasel teada.

Jah, igal juhul on tõesti võimalik korraldada asi nii, et punkrite asukohtasid ei ole väga kerge välja nuhkida.

Juhani Putkinen kirjutas:
Peidiku või punkri ehitamine pole sugugi pilvelõhkuja ehitamisega võrreldav projekt. Hea tahtmise korral selle asukoht pole igaühe teada. Kui on veel mingi valmis konteiner nii see on väga kiiresti paigaldatud kas või öösel. Kui veel korraldatakse asi nii, et on eelnevalt teada, et lobiseja visatakse Kaitseliidust välja, nii vähemalt kõik peidikud ja punkrid pole vaenlasel teada.

Konteiner, siis arvatavasti metallkonstruktsioon.
Veekindel.
RV teras?
Asja kohatetoimetamiseks tervikuna on vaja väga tõsist tehnikat - järelikult ka hulka inimesi (teadjaid)
Peale selle tuleb iga kuupmeeter "õhku" maa all, eriti kui põhjavesi lähedal, kindlustada tonni betooniga.
(vastasel korral kerkivad meie punkrid kenasti üles kui põhjavesi tõuseb)

Olen kessoonidega jamanud...

Aga põhimõtteliselt kui näiteks konteineri moodulid kohapeal monteerida siis peaks pioneeridele olema päris paras näpuharjutus...

Karuke kirjutas:Konteiner, siis arvatavasti metallkonstruktsioon.
Veekindel.

Ka teisi materjale on peale metalli, veekindel muidugi.

On võimalik teha nii kerge, et pole mingit rasketehnikat vaja, vaid võib tava kinnises rekas transportida tee peal ja kas või ATV:dega järel lohistada metsas.

Augu kaevamiseks saa rentida väikse kopa, mis on lihtne kasutada. Ülearune maa vedada kottides ära, vana pinnas tagasi oma kohale.

Juhani, sa jätsid oma nimekirjast välja roomikumiinid ja põhjamiinid. Miks?

sven kirjutas:Juhani, sa jätsid oma nimekirjast välja roomikumiinid ja põhjamiinid. Miks?

Roomikumiine Eestil on olemas.

Põhjamiin pole odav lobu ja selle paigaldamine on problemaatne.

See minu külgmiin töötab mingil määral ka põhjamiiniks, ning seda saa kasutada tankivastasena ka tanki "kattuse" läbi (linnas näiteks traatidesse rippuma, maastikul kõrgele puu külge suunaga viltu allapoole).