www.militaar.net

Varasemalt paistab tšuud ikkagi olevat üldnimetus. Kui oli vaja täpsustada, lisati mingi täiend. Tšud Jereva olid näit. järvalased. Merjalasi nimetati eraldi sellepärast, et tegu on volgasoomlastega (keeleliselt erinevad). Kujunevad läänemeresoomlased olid siis keeleliselt vist nii sarnased, et said üksteisestki aru ja venelastel võis neil tõesti olla raske vahet teha. Konstantinoopolis käisid ikkagi pigem need hõimlased, kes jäid Vana-Vene piiridesse (Laadoga rahvas, ka Pihkva ümbrus oli siis veel valdavalt soomeugriline jne.). Üksikuid tulevasi eestlasi võis ka kambas olla, aga need olid siis palgasõdurid või omal algatusel ja palju neid olla ei saanud kogu selles tšuudi jõugus. Laadogas (asulas) oli mu mäletamist mööda rahvas umbes kolmeks - kolmandik viikingeid, kolmandik kohalikke läänemeresoomlasi ja kolmandik slaavlasi. Üldse oli see Vana-Vene algul rohkem viikingite üritus ja ugrid ja slaavid jõlkusid niisama kaasas. Viikingid slaavistusid muidugi suht kiiresti. Oleg (Helgi) tundub veel viiking olevat. Bütsantsiga 944.a. rahulepingu sõlmijate nimede hulgas pole slaavipäraseid just palju. See oli siis Igori (Ingvari) ajal - tundub ka viiking olevat.

Ilmselt vedasid idanaabrid analoogselt põhjanaabritega Peipsi/ Чудско-Псковское ümbruskonna elanikud kõik ühe mütsi alla, tehes neil vahet vaid eriti olulistel puhkudel.
Kui juba ülemere-naabrid ei viitsinud tollal, ega praegugi, eesti erinevail piirkonnil vahet teha, siis miks pidid seda tegema vasjad?

Sollmann kirjutas: Kui juba ülemere-naabrid ei viitsinud tollal, ega praegugi, eesti erinevail piirkonnil vahet teha, siis miks pidid seda tegema vasjad?

Aga kas võõral oli üldse võimalik erinevatel läänemere soomlastel vahet tegema? Arvatavasti tolle aja läänemere soomlasel, kes elas Virumaal ja läänemere soomlasel, kes elas teiselpool Peipsi järve, oli väiksem vahe kui tänapäeva saarlase ja võrokesel.