www.militaar.net

Kas kuskil on rubiik, kus vanu pilte tuvastada

Teemas "Et juttu jätkuks" saab ise alateema luua ennast huvitaval teemal ja pea olema ilmtingimata läbinisti militaarne.

Ametlik nimi on Vastse-Roosa , Vahtse-Roosat ei ole olemas ja kohalikud ei kutsu küla sedasi. Surnuaed on võrdlemisi kõrvalises kohas, ühtki Mõtuse nimelise plaati surnuaial pole vaevalt oskab keegi seda ka öelda, sest vanemaid inimesi külas lihtsalt pole, kes seda teada võiksid.

janno6 kirjutas:Ametlik nimi on Vastse-Roosa , Vahtse-Roosat ei ole olemas ja kohalikud ei kutsu küla sedasi. Surnuaed on võrdlemisi kõrvalises kohas, ühtki Mõtuse nimelise plaati surnuaial pole vaevalt oskab keegi seda ka öelda, sest vanemaid inimesi külas lihtsalt pole, kes seda teada võiksid.

Vastse-Roosaks nimetatakse ilmselt Võru murdes ja Krabi kandi inimesed kutsuvad seda mõlemat pidi. Huvi on aga sinna maetute nimekirja vastu, kes sinna on maetud 1953 a. suvest - sügiseni, sest mu informaator väidab, et mees sai vale nime alla maetud. Kui oskaksin nimesid mainida, siis ehk tuleks talle nimi meelde.

Markok kirjutas:

janno6 kirjutas:Ametlik nimi on Vastse-Roosa , Vahtse-Roosat ei ole olemas ja kohalikud ei kutsu küla sedasi. Surnuaed on võrdlemisi kõrvalises kohas, ühtki Mõtuse nimelise plaati surnuaial pole vaevalt oskab keegi seda ka öelda, sest vanemaid inimesi külas lihtsalt pole, kes seda teada võiksid.

Vastse-Roosaks nimetatakse ilmselt Võru murdes ja Krabi kandi inimesed kutsuvad seda mõlemat pidi. Huvi on aga sinna maetute nimekirja vastu, kes sinna on maetud 1953 a. suvest - sügiseni, sest mu informaator väidab, et mees sai vale nime alla maetud. Kui oskaksin nimesid mainida, siis ehk tuleks talle nimi meelde.

Kalmistu raamat hävis ka veneajal ära, niiet info leidmine saab raske olema...

Info Eduard Mõttuse kohta leiab "Kultuur ja Elu" 2002, nr. 3, lk. 41-42. Matmiskohta küll seal ei ole ja seda on ka lootusetu leida, vale nime all kalmistule matmine on mingi kuulujutt. Samas ajakirjas on ka teiste seal kandis langenud metsavendade nimekiri.

Estoloog kirjutas:Langenud metsavendade andmebaasi järgi Varstu:


Eelsoo, August 12/09/1913. 4.04.1946 Võrumaa, Varstu, Krabi k F. 131, s. 61, lk. 53; K. A


3 meest 3.04.1946 Võrumaa, Varstu F. 131, s. 46, lk. 131, 15 tunnine lahing Läti poolel, venelastel 5 haavatut

August Eelsoo, Rein Kask ja Olev Loog'i matmiskoht on teada ja tähistatud, kuid see asub Lätis Korneti külje all.

Wiking-Estland kirjutas:Tean, et kuskil seal olid metsavennad punaste poolt ümberpiiratud põlevas küünis Eesti lipu üles tõmmanud ja viimast laulu ''Madagaskari all me merel, meri ümber on vaikne kui haud...'',vägevalt lauldes sisse põlenud! Onu, kes seda täpsemalt teadis, suri eelmine aasta( ise ta oli leegionär). Aga võin isa käest (kelle mälu kahjuks suhteliselt kehvapoolne) järgi uurida, kui huvitab.

See jutt käib ilmselgelt lahingust 1. aprillil 1946 Määritsate Hendriku talus Sulbil Sõmerpalu vallas. Pikem jutt ajakirjas "Luup" 1999, 17. mai, nr. 10.

metssiga kirjutas:Info Eduard Mõttuse kohta leiab "Kultuur ja Elu" 2002, nr. 3, lk. 41-42. Matmiskohta küll seal ei ole ja seda on ka lootusetu leida, vale nime all kalmistule matmine on mingi kuulujutt. Samas ajakirjas on ka teiste seal kandis langenud metsavendade nimekiri.

Tänan, seda olen juba lugenud. Kuulujutt võib olla, infot sain kadunud metsamehe naiselt, kes elab hukkamiskohast umbes 2 km. kaugusel. Ta juhatas mulle punkri asukoha, kust ma ka lohud leidsin.
Koha peal olen mitmeid metsavendade nimesid saanud ja isegi ühe mehega kohtunud, kes metsas oli, kuid need on rohkem kohalikud ja kohaliku tähtsusega.
HELDUR HALLER on kohalik legend, keda vanemad inimesed on näinud ja teavad. Üks mees on näinud isegi Heldurit minemas punkri ehituseks vajamineva lauakoormaga Seamäelt Lätimaa suunas, aga ei tea, kummale poole riigipiiri punker jäi. Teada on ka, et Helduril on lätimaal pruut, kes elab praegugi. Räägitakse ka Ruusmäelt pärit Raha nimeliset mehest, kes Karaski mäe lähedal tapeti (metsavendade poolt).
Hetkel huvitab mind Helmi Pikka (tema vend oli Leo) ja Juhan Ploomi saatus, on kellelgi nende kohta infot.

Markok kirjutas: Räägitakse ka Ruusmäelt pärit Raha nimeliset mehest, kes Karaski mäe lähedal tapeti (metsavendade poolt).
Hetkel huvitab mind Helmi Pikka (tema vend oli Leo) ja Juhan Ploomi saatus, on kellelgi nende kohta infot.

Kui see oli Endel Raha, siis tema langes oktoobris 1948 ikka julgeoleku käe läbi, agent "Lii" kaasabil.
Helmi Pikk(a?) oli metsas 1949. aastast, langes tulevahetuses metsavendi jälitava julgeoleku operatiivgrupiga 14. augustil 1950 (kohta ei tea), koos temaga langes Eduard Kandver.

metssiga kirjutas:

Markok kirjutas: Räägitakse ka Ruusmäelt pärit Raha nimeliset mehest, kes Karaski mäe lähedal tapeti (metsavendade poolt).
Hetkel huvitab mind Helmi Pikka (tema vend oli Leo) ja Juhan Ploomi saatus, on kellelgi nende kohta infot.

Kui see oli Endel Raha, siis tema langes oktoobris 1948 ikka julgeoleku käe läbi, agent "Lii" kaasabil.
Helmi Pikk(a?) oli metsas 1949. aastast, langes tulevahetuses metsavendi jälitava julgeoleku operatiivgrupiga 14. augustil 1950 (kohta ei tea), koos temaga langes Eduard Kandver.

Aastaarvu täpselt ei tea, kuid Raha nimeline mees oli sadulsepp, kes elamiste vahel käis ja hobutööriistu parandas. Tema hingel pidavalt ka mitme mehe ja ühe naise tapmine olema, täpsemalt ei tea. Ta tapeti Karaski mäe juures ja maeti punkri lähedale (koht on umbes teada).
Kas Helmi Pikk võis saada kuuli seoses teise Kangsti poe rööviga? Lugesin Kaupo Deemanti kirjutatud Kõrgepalu ajaloost, kus ta teist metsavendade poeröövist kirjutab. Seal oli kaks Mõniste metsavenda toppama jäänud ja julgeoleku mehed olid kohale jõudnud. Seal kirjutatakse tundmatust naisest, kes sai kuuli lõua piirkonda. Helmi Pikk oli samamoodi haavatud, kui ta Krabile ära tundmiseks toodi, kuid isa ei julgenud oma tütart omaks tunnistada. Omakesed ka ei tea Helmi saatusest ja matmiskohast midagi.
kes on agent Lii, kust tema kohta rohkem lugeda saab?
Kas keegi Lüütsepa simmanil käinud kahest naljavennast ka midagi teab, üks oli maskeerunud Staliniks ja teine Hitleriks. Kohalikud arvavad, et tegemist olid julgeoleku töölistega.

Teab keegi midagi Pukk Karlist. Pidavalt olema mingi sportlane, elas ja pidas talu Varstu vallas Pullitarel. Küüditati ilmselt 1949, suri 3 kuud hiljem siberis toidu puudusesse. Kas keegi teab, mis spordialaga tegeles ja ehk oskab keegi viidet anda tema kohta. Ainuke teadaolev külaelanik mäletab, et Pukk Karlil oli palju medaleid ja auhindu, oli suuremat kasvu, arvatavasti tõstja või maadleja.

janno6 kirjutas:Ametlik nimi on Vastse-Roosa , Vahtse-Roosat ei ole olemas ja kohalikud ei kutsu küla sedasi. Surnuaed on võrdlemisi kõrvalises kohas, ühtki Mõtuse nimelise plaati surnuaial pole vaevalt oskab keegi seda ka öelda, sest vanemaid inimesi külas lihtsalt pole, kes seda teada võiksid.

Ma pole ise väga hoolsalt seal kalmistul käinud aga kuna mu vanaisa on sealtkandist täpsemalt Roosikust, pärit siis ma olen suhteliselt kindel et Mõttuseid seal kalmistul leidub. Eduardi nimelisest pole suguvõsas kuulnud aga uurin kui sinna käima juhtun.

Vastse-Roosa on mitte otseselt nimi vaid väljend pigem. See siis Vana-Roosa vastena kasutusel. Termin ise tekkis minu arvamise alusel siis umbes 19. sajandi lõpul seoses rauteejaama tekkimisega. Minu üks suguvõsa liin viib sinnakanti seega olen uurinud neid alevikke seal. Üldjuhuks ehk ei pidanud minuteada sealne rahvas nn "tõmbekeskuseks" mitte Tallinnat vaid Riiat. Tallinn oli kauge, aga võõras keeles ja Venemaa osana lähedasim välismaale suunatud ala oli Riia.

Tere.

Katsu ühendust saada Metsavenna Talu, või kuidas seda nimetada pidajaga.Mehe nimi on Mõtus,isagi olnud metsas tal,äkki saad ühe otsitava kohta inffi.Mees ise tihedalt kadund Käärmanga läbi käinud,isad vist sõbradki olid.


Edu sulle.