www.militaar.net

äkki prapporil oli lihtsalt nina kinni nohust ja suurest samaka joomisest

ja hääldas b asemel m

Minuga koos teenis üks leedu poiss. Selline pikaldane ja suur maamees. Vene keel ei hakanud kuidagimoodi külge ja eriti ta sellega vaeva ka ei näinud. Õppis selgeks mõned hui-tüvelised väljendid ja kasutas neid igas olukorras. Tundevärvi lisas miimika ja hääletooniga. Samas polnud ta sugugi mingi tume vend, vaid omandas praktilisi oskusi lausa lennult.
Mõnda aega nähti talle elementaarse keele õpetamisega vaeva, siis loobuti, kuna tulemuseks oli peaaegu absoluutne null. Ei tea ma tänini, kas ta oli lihtsalt nii kõva peaga või oli ette võtnud kroonu läbi käia ilma vene keelt õppimata. Kaldun küll viimast arvama, sest kaasmaalastega jätkus tal juttu küll ja küll.

no kuulake seda http://www.kalleb.com/nahhui/nahhui.mp3

ja saate koheselt täisülevaate vene sõjaväelase standardsõnavarast

ma usun et kes vene sõjaväes on olnud tunnevad tuttavad väljendid kohe ära

päris rikas keelekasutus...

Lugesin siin neid kilde ja tuli meelde roodu praaporist staršinaa hüüdlause nooremale kom.koosseisule,mille käigus muuhulgas teatati,et "ja tu gvozd jebal,na kotorõm visel portret tvojei babuški"Aarad panid pahaks,teised olid sillas.

Nüüd teile mõistatus: stoit huinja, na njom huinja, vdrug huijak-huijak i nihuija.


Vastus: helikopter
Tõlge: stoit huinja (helikopter), na njom huinja (tiivik), vdrug huijak-huijak (tiivik hakkas pöörlema) i nihuija (vist pole vaja tõlkida, helikopter lendas ära)

meil oli autopargis üks vana ohvitser...üle 50 kindlasti. oli seal siis 2 200l. vaati, üks tühi ja teine mingit vana õli täis. meil olid uued noored just tulnud ja vana pani neid seda õli ümber valama,et mõlemas vaadis oleks pool. noored ei saanud tast vist õieti aru ja valasid selle õli lihtsalt teise vaati ümber. vana tuli vaatas,seisis käed puusas,pani liraka tatti ja käratas noortele: nahuija tak tohuija huijarili...teper võhuijarivaite nahui.

Lisan ühe loo meie kaitseväe kõnepruugist. 90-te teisel poolel töötas Jõhvi päästekompaniis üks ohvitser, kes muidu oli väga mõistlik ja viisakas vanem mees, ei kasutanud kunagi ühtegi vandesõna peale ühe väljendi. Ja see oli "oina munakott". Ja seda ta kasutas vähemalt ajateenijatega suheldes enamvähem igas lauses. Mis te arvate mis ta enda hüüdnimeks sai...?

See porno oli veel 95-ndalgi

See vene keel mida NA-s kasutati ja see mida tsiviilelus kuulda-rääkida sai, erinesid teineteisest ikka päris suurel määral.
Oskasin omaarust rahv.suhtlemiskeelt enne kroonut täiesti vabalt, aga see keel mis suures ja võitmatus nõukaarmees igapäevaselt kasutusel oli, tundus esialgu mingi tundmatu võõra keelena.
Kui ohvitserid rääkisid veel enam-vähem tv-st tuntud sõnadega, siis seersandid ja vanemad ajateenijad kasutasid selliseid väljendeid et alguses prktlt mitte midagi aru ei saanud.

Omaette keelefenomenid olid 'tšurkad'.
Vene keelt purssisid mustad mehepojad reeglina vaevu-vaevu, miskil veidral põhjusel jäi aga ropendamine neile imehästi külge ning seda omalaadset kunsti valdasid nad vaat et pareminigi kui põlisvenelased.
Samal ajal baltlased, kellega koos sai NA-s aega teenitud, said päris kiiresti selgeks 'kirjakeele', 'kõnekeelega' oldi aga kimpus kuni lõpuni

Veel üks tore keelenäide http://www.hot.ee/rivopildid//probleem.mpg

Arensburger kirjutas:Veel üks tore keelenäide http://live.hot.ee/files/get/2116026

Hot.ee failihoidlale saab ligi ainult failide omanik. Ülejäänud maailm näeb ülaloleval lingil ainult juttu sellest, kui hea asi see failihoidla on.

siin kenasti standardkõnepruuki kajastav fail

http://kalleb.com/jmatt/zajebalo.mp3

kenasti riimis ja puha

siin veel eriti @huitelnoi näide sõjaväes kasutatavast keelepruugist

säärast kasutas eriti staabiülem kui jube tige oli




http://www.youtube.com/watch?v=i0hxZ7KI ... re=related

Jajah, ega see kõnepruuk nüüd vaimurikkusest küll ei tunnistanud.
Nagu Ellotška Šukina Ilfil ja Petrovil, et paarkümend sõna ja kõik asjad said aetud...
Selle kõige foonil tuleb meelde üks teenistuskaaslane, pärit Moskva lähistelt, miskist lavakunstikoolist joomise pärast välja visatud ja sedaviisi koledasti sõjaväkke sattunud.
Vot see mees oskas ropendamise täisesti uuele tasndile viia - põimides osavasti lasteaedlikke pähhsõnu kolmekordsetega ja seda kõike veel mõnikord osavasti ja sundimatult riimides.
Eriliselt hiilgas ta aga uute senitundmata liitsõnade moodustamisega
Pärl, tõeline pärl