2. leht 3-st
Postitatud: 08 Okt, 2009 9:05
Postitas Zuslik
Tegelt jah on neljakäiguline sest ka tagurpidi käik on käik
ja see kõige väiksema läbimõõduga hammasratas ongi tagurpidikäigu oma mida käigukasti kolmanda võlliga lülitab parasiithammasratas . Pakun , et tegemist mõne enne või sõjaaegse sõidu või maastikuauto plokiga sest jah GAZ ja ZIS olid neljakäigulised .
Postitatud: 08 Okt, 2009 15:22
Postitas aare3107
Velje ja hammasratas tulid jah sust üsna lähestiku välja.Pean sealt veel otsima minema,ehk tuleb veelgi välja midagi.
Postitatud: 08 Okt, 2009 15:38
Postitas Zuslik
Võta nüüd kinni ! Osadele Zis-idele annavad kiiruseks 60 osadele 70 km/h ? Viimaks oli varasematel mudelitel ka 3me käigulisi kaste ja väiksema auto jaoks tundub see plokk ikka liiga suur
Postitatud: 08 Okt, 2009 17:38
Postitas EOD
Analoogilise käigukasti joonist ei leidnud ei Nõukogude ega Saksa käsiraamatutest.
Lolli järjekindlusega arvan siiski, et tegu neljakäigulise kastiga. Väike hammasratas on nii 1. kui tagurpidikäigu oma. 1. käigu lülitamiseks nihutati peavõlli 1. käigu hammasratas hambumisse vahevõlli omaga, tagurpidikäigu lülitamiseka nihutati parasiithammasratas nii vahevõlli kui peavõlli hammasrattaga hambumisse.
Neljakäigulised kastid, mille vahevõllil on neli hammastatast plokis, on täiesti olemas.
Kolmekäigulised Moskvitšid, GAZ-id, ZIM-id tulid pärast sõda. GAZ 67 oli neljakäigulise kastiga. Sõjaaegsetest oli kolmene kast vist ZIS-101-l (järeltulijal ZIS-110 vähemalt oli), kuid selle masina jaoks on plokkhammasratas liiga robustne.
Kõrvaltvaatajal oli õigus. Just GAZ-i oma ongi. Tema pakutule võib siis lisada GAZ-67. Ja 1. ning tagurpidikäigu erineva ülekandearvu seletab, et parasiithammasratas kujutas endast kahest hammasrattast plokki. Suurem viidi hambumisse vahevõlli hammasrattaga ja väiksem peavõlli 1. käigu hammasrattaga.
ZIS-5 kast on sarnase põhimõttega, kuid konstruktsioonilt täiesti erinev. Kõigi nende kastide skeemid on eestikeelses raamatus - V. I. Anohhin "Autode ehitus", mis on välja antud 1952. aastal.
maximi lint 2tk.
Postitatud: 26 Nov, 2009 12:36
Postitas aare3107
Postitatud: 26 Nov, 2009 12:52
Postitas hillart
Oli see Maksimi lint ka kastis?
Postitatud: 26 Nov, 2009 14:48
Postitas oliver
Esimesel pildil on lint rulli keeratuna, sellisena kastis küll ei saanud olla?
Postitatud: 26 Nov, 2009 16:53
Postitas aare3107
Ei olnud kastis.Rulli keeratuna.Kahe rulli vahe oli u.10m.
Postitatud: 26 Nov, 2009 19:37
Postitas aare3107
Nuga.Päris hästi säilinud
Postitatud: 07 Dets, 2009 8:06
Postitas aare3107
Postitatud: 07 Dets, 2009 8:31
Postitas ppp
Kui seda roostetanud metalli ei oleks, siis mõõtude poolest ja kujult sobiks mereväe kortiku tupe otsaks? Muidugi peaks olema valgevasest e. messingist, kas punase pinnakihi all on kollane metall?
Vb ka muidu mingi vutlari ots.
Postitatud: 07 Dets, 2009 9:21
Postitas marukoer
Pakuks,et osa välgumihklist kui mõõt jääb ca 5 sendi kanti.
Postitatud: 07 Dets, 2009 9:41
Postitas kaval
Mis ajast nuga pärit on? Kui sõjaaegne, siis kummal poolel kasutati?
Leidsin sarnase noa ja puit osa ka suht hästi säilinud.
Postitatud: 07 Dets, 2009 13:03
Postitas Soobel
Filifjonka on maha lastud või? Jupi kaelakeed ja mütsikuljuse oled leidnud.
Tea küll, mille eest ometi?
Postitatud: 07 Dets, 2009 13:19
Postitas ppp
ppp kirjutas:Kui seda roostetanud metalli ei oleks, siis mõõtude poolest ja kujult sobiks mereväe kortiku tupe otsaks? Muidugi peaks olema valgevasest e. messingist, kas punase pinnakihi all on kollane metall?
Vb ka muidu mingi vutlari ots.
Tegelikult ikka ei sobi. Liiga lai ja lahtine ots ei tohiks reeglina tasane olla vaid ilutipu
vms kõvera servaga. Ja pole vist ka kergelt koonuses, nagu peaks olema. Vb habemenoa vutlari ots, aga ka selleks ilmselt jälle liiga kitsas. Ehk on vastus selles roostetanud küljes peidus?
