www.militaar.net

Väävlit külvati raudteele minuteada umbrohutõrjeks. Üsna odav ja efektiivne vahend. Tänapäevalgi on väävel mahepõllumajanduses aktsepteeritud umbrohu/kahjurite tõrje vahend.
Paljud lõhkeainekomponendid kvalifitseeruvad ehtsateks väetisteks vms ja nende poest kättesaamiseks tuleb ausa taluperemehe nägu ette manada. Eestis jõuaks neid otsides kuhugi Kemira Agro või Ingle ukse taha.

Plahvatavate asjade tegemise õpetused olid sees veel 50-ndate aastate kooli keemiaõpikutes. Et kuidas saunapajas trotüüli keeta ja mismoodi sellest vainlase vasta pätsikesi valmistada. (kui kogu rahvas nagu üks mees jne...) Kui mina koolis käisin (70-80) oli kogu selleteemaline jutt õpikutest välja roogitud (paremal juhul olid lõppvalemid alles)
Ei teagi , mida praegusel ajal 9 klassi keemiatunnis õpetatakse.

See-eest on terroristi käsiraamat netis täiesti olemas . P.S. Enne selles leiduvate teadmiste praktilist rakendamist seo silmad kinni ja proovi, kui mugav on varvastega klaviatuuril tippida.

Ma tõmbasin ka aastat 6-7 tagasi omale netist eestikeelse "Terroristi käsiraamatu". Proovinud seal sisalduvat pole, aga peale vaadates jäi küll mulje, et osa asju ei tohiks tööle hakatagi ja teistel on mingid olulised protseduurid vahepealt puudu. Võib-olla sattus mulle mingi kohitsetud ja "organite" poolt redigeeritud variant. Või teine asi - igasugust jama võib atraktiivsete pealkirjade all netti riputada. Sellepärast on raamatusse raiutud koolitarkused ikka usaldusväärsemad.

Kurjam kirjutas:Ammooniumnitraadist niipalju, et see imab intensiivselt õhuniiskust nagu ka naatriumsalpeeter. Sellepärast nad ei kõlbagi.

jaah, see on põmst õige - tegelt kõik soolad seovad niiskust ja ammooniumsalpeeter veel eriti hästi, aga ma rääkisin olukorrast, kust lõpp-produkt oli siiski täiesti kuiv, ilma mingi märgatavat niiskuseta.

vanahalb kirjutas:Väävlit külvati raudteele minuteada umbrohutõrjeks.

teooria on pädev sinnamaale, et seesinatne väävel ei toimi umbrohutõrjes kuigi hästi mitmekuupsentimeetriste kamakatena.

Ammooniumnitraat on natuke kõvemate asjade tegemiseks kõlbulik. Mälu järgi oli vist korraliku põlemise jaoks mingit korralikumat sütikut vaja.

Tänud härra satakale. Sai nüüd kah natuke targemaks. Termiitsegud termiitsegudeks, aga põhimõtteliselt oleks siis vaja natuke reaktiivsema metalli oksiidi. Süsinik on vajalik just küttes, et tekiks CO2-te palju-palju.
Seetõttu toimivadki kütustena hästi just CH koostisega ained.

Lisaks, et kui tahetakse vormida püssirohtu või midagi taolist, siis peaks selleks sobima küünlavahaga segamine, katsetada võib ka vaseliiniga.
Pead ei anna, pole ise proovind.

Natuke infot neile, kes ise musta püssirohtu kokku segada proovivad:
1) parem ära proovi;
2) kui siiski üritad, siis igatahes ära kasuta segamisanumana plastmassanumat ega plastmassspaatlit (mida üks väike staatilise elektri säde teha võib, kujutab igaüks ilmselt isegi ette). Savi- või puukauss ja puupulk on sellise tegevuse juures tervisele märksa kasulikumad .

Satakas kirjutas:

Kurjam kirjutas:Ammooniumnitraadist niipalju, et see imab intensiivselt õhuniiskust nagu ka naatriumsalpeeter. Sellepärast nad ei kõlbagi.

jaah, see on põmst õige - tegelt kõik soolad seovad niiskust ja ammooniumsalpeeter veel eriti hästi, aga ma rääkisin olukorrast, kust lõpp-produkt oli siiski täiesti kuiv, ilma mingi märgatavat niiskuseta.

Käega katsudes võib ju kuiv olla, võtab lihtsalt kristallvee sisse ja sellest piisab

Kurjam kirjutas: Käega katsudes võib ju kuiv olla, võtab lihtsalt kristallvee sisse ja sellest piisab

saan aru küll, mida sa mõtled, aga mul oli tegemist ikka sellise korraliku ahjukuiva tootega, kus tõesti mingit niiskust olla ei saanud.

Ehk see polnud hoopis puhas salpeeter millega sa katsetasid?

Lapsepõlves sai ka ise musta püssirohtu tehtud. Kusagilt võlusin ka õige salpeetri välja. Tuli välja küll ja täitsa hästi. Jahimeeste kaudu oli võimalik ka "päris" püssirohtu hankida. Imestan, et end sandiks ei lasknud või tervet talu maha ei põletanud. Ju siis lollil vedas. Aga kõigil ei vedanud ja nüüd, targemana, ei soovita ka teistel selliseid katseid teha.
Samas on netis vabalt saadaval hulk vene- ja inglisekeelset kirjandust igasugu isetehtud pürotehnilise kraami kohta. Aga neid linke ja raamatute nimesid ma ei jaga. Mitte mingil tingimusel, sest ma olen näinud, millega see võib lõppeda. Kes kangesti tahab ja käsi-silmi ülearu, leiab ise üles.

Pigem anda mingi usaldusväärsem link. Muidu otsivad ei tea kurat mida üles.

http://www.pyroguide.com

Leht tegeleb siis ainult ja ainult ilutulestikuga. Ja see on hea.

Kole kohe lugeda, kuidas siin kodus valmistatud püssirohi lausa nirtoglütseriiniga samale pulgale pannakse
Huvitav oleks teada, et paljud teist (kes seda ning ka selle valmistamisprotsessi siin üliohtlikuks nimetavad) seda ka ise valmistad on? Ning mõned kes on proovinud, kas olete ka kiiremini põleva asja saanud, kui kasvõi siin videos: http://www.youtube.com/watch?v=IlzCVFzX ... re=related
Antud videos olev BP on paraku väga aeglane ning mingit viga sellega kellelegi tekitada ei saa, isegi parema tahtmise juures.
Kes on midagi sellist valmis teinud: http://www.youtube.com/watch?v=Z1V7x5U9Wn0 teab, et seda ei tehta 'puulisika abil' segades ning ma usun, et ei käi siin foorumis ka püssirohu ülimast ohtlikkusest rääkimas ning poisikesi selle valmistamise eest manitsemas, kuna teab, et õige BP valmistamine on aega ning teadmisi nõudev protsess milleni üks harju keskmine nooruk ei küündi. Ning need kes ajapikku sinna jõuavad oskavad ka sellega ümber käia.

Sülita kolm korda üle vasemba õla.

Kui sul on ained õiges vahekorras, siis on asi lihtsalt püssirohu vormimises. Kõige kavalam on õhukesteks ruutudeks teha, siis on pinda palju ja põleb paremini.

Kui sa kunagi teooriast praktikasse jõuad, siis vast muudad oma seniseid tõekspidamisi. Kui aga ikka peale käid, et hakklihamasina ja puulusikaga (peaasi, et vahekord õige) saab teha sellist BP'd nagu teises videos, siis paluks demonstratsiooni omapoolse video alusel.