www.militaar.net

Minu tõlkeversioon

Rindele saabunud nõukogude sõjamees on mõnes suhtes nende kogukondade liige, kuhu ta oli kuulunud. Kui pealetungi (Karjala maakitsus 1944) algstaadiumis raskeid kaotusi kandnud rügemendid(nõukogude) saavad täiendusreserve, kerkib olulisi asjaolusid üha enam esile. Kuna suurem osa punasõduritest (täiendused) tulevad õppekeskustest, haiglatest ja laialijooksnud, laialisaadetud, ühendatud rahvusüksustest, siis nad pole eliitüksikvõitlejad vaid massiarmee määrusi (ustaav) järgivad püssimehed. Auastmetel puudub selgus võitluse võimalikest variantidest lahinguväljal. Punasõdurid imestavad ja küsivad nõukogude suurtükiväe nõrkuse põhjuseid võrreldes soome suurtükiväega, miks nad peavad tundide viisi seisma rivis enne rünnakule minekut, olles nii kergeks märklauaks soome-saksa õhujõududele. Soomlaste tankide ja lennukite ilmumine mõjub ``hannibali elevantidena``. Need on kiired, võimsa tulejõuga ja raskelt haavatavad. Tankid põhjustavad punasõdurites ümberpiiratuse hirmu. Lahingüksuse Mikkola mõned tankid ajavad peale vastutulnud nõukogude tankide ja liikursuurtükkide põlemasüütamist Porttihoikan(punasõdurite käes olnud koha nimi) kaardiväe eelväe metsadesse, mis samuti on punasõduritele õudustepaigad seal varitsevate kiskjalike venevihkajate (petomaiset ryssänvihaajat) tõttu.
Suurtükivägi, vasturünnakud ja lennukid põhjustavad punasõdurites üle kõige kabuhirmu.
Kui punaväe võitlustahte kaotanud kabuhirmus rindejooksikute, allandjate, enesevigastajate ja hulluksläinute põhjuste üle arutleda, tuleb võtta arvesse selle rindelõigu (Ihantala ja Äyräpää-Vuosalmi) soomlaste suurtükiväe, lennuväe (kuulus saksa junkersite üksus Kuhlmey, soome pommitajad) ja jalaväe kõrge kvaliteet võrreldes nõukogude omaga. Ründelennukite (nõukogude) kaitse kadumine, tankide (nõukogude) jäämine ja varjumine metsaserva, soome lennukite poolt kümnete vene lennukite allatulistamine ühe soome lennuki kohta, oma suurtükiväe ja lennuväe poolne oma tankide ja jalaväe pommitamine paneb punaründajad laiali jooksma, eriti, kui ka soomlased ilmuvad kohale.

Nõukogude üksustes jääb järjest väiksemaks ühtehoidev tuumik, kuna vastutustunne kaob koos parimate meeste langemise või haavatasaamisega. Neid asendavad väljaõppelt ja moraalilt nõrgemad.
Distsipliini puudumine viib kabuhirmu tekkimiseni, kui lahingülesandeks kõlbmatud üksused ei suuda vastutust kanda. Kui hirm ei leia sobivat väljapääsuteed, ta ei kaota oma jõudu vaid muutub soomlaste tugeva vastupanu tõttu apaatiaks või kabuhirmuks .
Soomepoolse pommitamise alates punavägede üksused killustuvad: sõdurid jooksevad igasse suunda või keskenduvad mingile tegevusele, näiteks viinajoomisele. Mehe saatmine iseseisvale ülesandele raskes olukorras pole mitteainult taktikalises mõttes kahjulik vaid sellega kaasnev hirmutunde lisamine teistes nõrgendab mälu ja arusaamisvõimet. Ihantalas üks kapten(nõukogude) kogus oma kätte kõikvõimalikud käsud, jõi end purupurju, ületas ei-kellegi-maa surmakünnise ja loovutas rünnakuks valmistuvatele soomlastele, mille järel ``tema osa selles õudustekeerises on sooritatud``
Jalaväerügemendi nr19 1.kompanii seersant tõdes türgikeelsete vene keelt mittekõnelevate sõdurite kommet minna sinna, kuhu üks neist on läinud. Kui mõni neist saab haavata, kogunevad kõik tema ümber abi andma, seades niimoodi ka ohtu kõik ülejäänud. Vene rahvusest haavatutest nad ei hooli.
Pealetungi alguses punavägede meeleolu säilis soomlastelt hõivatud kaitserajatistes suhteliselt rahulikuna, peale soomlaste tapva tule alla sattumist kõik muutus. Psühholoogiliselt ja füüsiliselt üleväsinud vägesid tabas apaatia: kõik tulevikku suunatud tegevus jääb tegemata, ükskõiksus ja hoolimatus valdas meeled. Stress ja hirm kulutavad vaimse lõdvestumisvõime lõplikult.
Mis see siis oli?
Soome suurtükiväe 21-e patarei kogupaugu 90% mürskudest kukub 6 ha suurusele alale, kus minuti jooksul lõhkeb 950 kerget ja 720 rasket mürsku. Kogu mürsuhulk kaalub 9T ja kildudena lendab laiali 31,3T terast. Minutiga hävib kõik elav ning muutub romuks kõik elutu – ka soomus.
Pealtnägija sõnad: ``Kui mõni võitleja imekombel jäi ellu, ta on vaimselt täielik vare``

Kommentaariks veel – mitteametlikel andmetel olid NL kaotused inimjõus 2-s Soomega peetud sõjas 1,2 – 2 miljonit

Nõukogude Liit Teises maailmasõjas. Patriootlikud faktid.
Veiko Berendsen
ajaloolane

Kas vastab tõele väide, et Teises maailmasõjas hukkus Nõukogude Liidu poolel 42 miljonit inimest?

Nõukogude Liit olevat Teises maailmasõjas kaotanud 42 miljonit inimest. Nii teatas Vene riigiduuma, viidates seni salajasele raportile, mis esitati patriootliku kasvatuse üritusel segases seltskonnas, kus olid saadikud, erusõjaväelased ja neid toetavad eksperdid ning ütles sõna sekka motojõugu Ööhundid juht Kirurg.

Langenuid ei meenutatud, pisarad silmis. Võit olgu patriotismi allikas ja identiteedi nurgakivi!

Faktijärgsel ajastul ei ole eriti olulinegi, kas hukkus 42 miljonit või mustmiljon. Oluline on mis tahes kokkulepitud arvu nimetamine usutunnistuses. Kõik, kes kreedot ei lausu, ei ole seda usku, pole omad.

On halb, et peame endiselt opereerima Eesti umbkaudsete sõjakaotustega – 125 000 inimest. Selgitasin välja, et Eesti elanikkond vähenes juba 1941. aasta 1. detsembril tehtud rahvaloenduse ajaks 116 106 inimese võrra. Kui 1939. aastal oli meid 1,13 miljonit, teeb see 9,5% elanikkonnast.

Nõukogude Liidu kaotuseks võttis Stalin ei tea kust arvu 7 miljonit, mida peeti kohe liiga väikeseks. Üldiselt ei vaidlustata, et NSVL-i sõjavägi kaotas 11,4 miljonit inimest (5,2 miljonit langes vahetult sõjategevuses, 1,1 suri hospidalides ja 0,5 haigustesse, õnnetustesse või lasti maha, 3,4 langes vangi või jäi teadmata kadunuks ning 1,2 „haihtus” sõja alguskuudel). Langenuid oli nende seas siiski vähem – 8,7 miljonit –, sest 1,8 miljonit tuli sõjavangist tagasi ja 0,9 miljonit „haihtunut” elas okupatsiooni all.

Enne perestroikat oli käibel ja õpikutes väide, et Nõukogude Liit kaotas sõjas 20 miljonit inimest. Perestroika ajal hakati kaotusi taas uurima ja Krivošejevi komisjoni (1993) töö tulemusena jõudis see hulk 26,6 miljoni inimeseni (13,5% rahvastikust). Nagu artiklile lisatud tabel näitab, tugineb see arv allikatele, mille tegelikkusele vastavus on tõenäolisim. Seevastu artikli alguses viidatud uus arv – 42 miljonit – ei vasta kindlasti tegelikkusele, salajast üleriigilist arvestustööd teatavasti tol ajal Nõukogude Liidus ei tehtud (salaja teati peagi pärast sõda poole väiksemast hulgast).

Alternatiivne inimkaotuste arv 26,6 miljonit

Parim teadaolev Nõukogude Liidu Teise maailmasõja inimkaotuste arv on 26,6 miljonit, mille arvutas 1992. aastal välja Vene autoriteetsetest demograafidest koosnenud nn Krivošejevi komisjon.

Kõigepealt arvutati Nõukogude Liidu rahvaarv 22. juunil 1941 (päeval, kui Natsi-Saksamaa tungis NSVL-ile kallale). Rahvaarv oli 196,7 miljonit. See saadi, kui 1939. aasta rahvaloenduse tulemustele liideti aastatel 1939–1941 Nõukogude Liiduga liidetud alade rahvaarv.

Sõja lõpu järgne ehk 1945. aasta 31. detsembri rahvaarv saadi, võttes aluseks 1959. aasta rahvaloenduse andmed (208,8 miljonit elanikku) ja arvutades n-ö ajas tagasi.

Enne sõda (22. juunit 1941) sündinud inimeste hulk vähenes 1945. aasta lõpuks (–37,2 miljonit; 196,7–159,5).

Kaotustele liideti sõjaaegne laste suurem suremus (–1,3 miljonit)

Kaotustest lahutati surmade arv, mis oleks tulnud ette ka rahuajal (+11,9 miljonit)

KOKKU üldised inimkaotused: –26,6 miljonit

Väga hea saade kaotustest Suures Isamaasõjas Venemaa juhtiva demograafi Višnevskiga. Soovitan soojalt.

http://echo.msk.ru/programs/victory/1979146-echo/

Ka Mark Solonin on hiljaaegu võtnud sõna kaotuste suuruse kohta, tema interpretatsioonis on viimati väljakäidud 41 miljonit tekkinud kolmepunktilise arhitektuurse valemi rakendamise tulemusena...

Diskussioon Ivljevi artiklis kirjas oleva 42 miljoni teemal (inglise keeles): https://forum.axishistory.com/viewtopic ... 9&t=228833