Siis tuled ise ka samale järeldusele - selle paralleelse süsteemi ja ühe sihiku põhjuseks võib olla lihtsalt vähene ruum ja piiratud meeskonna suurus. Ei mahu iga relva taha meest. Ja trasseerivate jälgimiseks pole lihtsalt aega, ainus, kes sellega võiks tegeleda on komandör, aga tal niigi palju tegemist. 
Suht keerulineLupus kirjutas: Korraga samasse punkti lasta on muidugi suht keeruline kui mitte võimatu
Hea mõte igal juhul ja kasulik pealekauba - hülsside hinnavahe on igal juhul üüratu (kas keegi teab äkki täpsemalt?) ja tükiarv loetud - mis siis teed, kui hakkavad lõppema? Pealegi tundub, et sihik valetab, kui tank loodist väljas on - või mulle ainult tundub? Muidugi pole alati aegagi 1:1`le lahinguolukorras mingi jamaga tegeleda, kui on vaja lihtsalt kiirelt pihta saada, maksku palju maksabUR kirjutas:Tere
Kas coaxial Kp ka mitte kuguste määramiseks ei kasutatud- lasi kulkaga märgi sisse - ahaa 1400 ja lajatas 88mm järgi.. lollikindel tehnika igal juhul
Täiesti jabur idee. Välisballistika on ju totaalselt erinev.Svejk kirjutas:Hea mõte igal juhul ja kasulik pealekauba - hülsside hinnavahe on igal juhul üüratu (kas keegi teab äkki täpsemalt?) ja tükiarv loetud - mis siis teed, kui hakkavad lõppema? Pealegi tundub, et sihik valetab, kui tank loodist väljas on - või mulle ainult tundub? Muidugi pole alati aegagi 1:1`le lahinguolukorras mingi jamaga tegeleda, kui on vaja lihtsalt kiirelt pihta saada, maksku palju maksabUR kirjutas:Tere
Kas coaxial Kp ka mitte kuguste määramiseks ei kasutatud- lasi kulkaga märgi sisse - ahaa 1400 ja lajatas 88mm järgi.. lollikindel tehnika igal juhul
Aga kes vajutab kp. päästikule, kes krutib sihikut ja kes keerutab torni? Kas tõesti ainult kahurit lasti sihtides, ja MG laulis niisama duetti kaasa? Ja trasseerivaid kasutati lihtsalt selleks, et vastasmängija ka ikka näeks, kust põõsast lastakse? Vabandust väljenduslaadi pärast, mõte jääb samaks.T-62 kirjutas: Ja trasseerivate jälgimiseks pole lihtsalt aega, ainus, kes sellega võiks tegeleda on komandör, aga tal niigi palju tegemist.
Läksin siis otsimaie ja leidsin sellise huvitava infopaketi ballistikast: http://valgamaa.kaitseliit.ee/oppem/SBK ... allist.pdfTäiesti jabur idee. Välisballistika on ju totaalselt erinev.
Tõepoolest, mis väärtus? Ja ma vaatasin ka, et on võimalik kuni 4 km. Eriti vaatasin pärast seda, kui lugesin, et päris elus Shermaneid võetigi maha kuni 3km...aga mismoodi - kas tunde järgi v? Juba varem kirjutasin, et suht juhuse asi on selles mängus pärast 1700`t millelegi pihta saada.Kriips sihikul kella 2 suunas om mingi MG väärtus . Ma vaatan ,et kahurit on võimalik sihtida kuni 4000m !?
Ok, ise küsin ise vastanGideonic kirjutas: Huvi pärast küsiksin, et miks mitte ? Küsin sellepärast, et peale sõda Inglased Centurioni puhul näiteks kasutasid. Isegi selles Discovery top-10 tanks saates mainiti seda.
See nagu vähe usutavam ka.The Centurion did not use the coax to aim the main but rather a second, dedicated 12.7mm ranging machine gun calibrated to the ballistics of the 20-pounder. The Centurion introduced this technique and was one of only a very small handful to use it.
Tõepoolest tuleb natukene vasakule sihtida.. aga kuidas oleks 3000m ?Lupus kirjutas:Juba varem kirjutasin, et suht juhuse asi on selles mängus pärast 1700`t millelegi pihta saada`? MIks juhuse asi? Säti sihik näit 2000 peale vii kolmnurk märgist natuke vasakule ja tabamus on kindel!
Kaugemale lastes tuleb lihtsalt rohkem vasakule kompenseerida (mürsu vasakule kõrvalekaldumine on tingitud sellest et vintraud paneb mürsu ümber oma telje pöörlema ja sellest tingituna tekib kõrvalekalle, mida kaugemale lasta, seda suurem).Svejk kirjutas:Tõepoolest tuleb natukene vasakule sihtida.. aga kuidas oleks 3000m ?
Kirjade järgi olevat päriselt saanud.....Ja mulle tundub et distantsimääraja valetab, kui tank on näit. ettepoole kaldus..?
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
