Vene partisanid Soome tsivilistide kallal
Venemaa ja venelastest partisanid valetavad, et nad on tunginud Soomes ainult sõjaliste objektide kallale - tegelikult ründasid tsiviilobjekte ja mõrvasid tsiviliste (naisi, lapsi ja vanureid).
Piiloniemi
»Rapordi järgi väeosa kallale tungis 30-mehe rühm, mida juhtisid N.I.Kovalov ja I.I.Buzinin. Partisanid on Kuprijanovi järgi teatanud kohta ühe kasarmu väeosaks, kus kasarmu lähedal oleks olnud mõned teised hooned. "Majast algas tulistamine, kui partisanid lähenesid sellele. lahing jätkus. Partisadid viskasid käsigranaate aknatesse. Oli valju müra. Lõpuks 47 soomlasest sõduri langes. Partisanirühm hävitas lisaks 32 jalgratast, raadiojaama, neli lahingumoonaladu ja teisi hooneid. Rühm sai trofeeks süia millest oli suur vajadus."
Soomlaste versioon sellest on teistsugune. Partisanid ründasid 4.8. Piiloniemes üksikud talu, milles töötas neli vintpüssidega relvastatud meest. Nad tulistasid õue tunginud partisne ja õnnestusid põgenema kahjustamata metsa ilma. Partisanid viskasid maja sisse käsigranaate ning süütasid talu õues olnud majakesed (piharakennukset).»[vi]
Lokka
»Grupi komandör saatis kallaletungist 16. juuli telegrammi Belomorskisse (partisanide staapi - jp): "Loka väeosa hävitamisel on tapetud soomlastest ohvitsere, sõdureid ja teenindajaid 131 isikut, väljaopetatud koeri 5, lehmi 35, hobudeid 6, poletatud elumaju 24, sõdurite kasarmuid 2, staabihooneid 2, ladusid 2, postkontoreid 2, suusaladusid 2, milledes oli üle 200 suusapaari ja 30 ahkio, aite ja teisi majapidamishooneid 4, jalgrattaid 11, püsiraadiojaam 1, õhitud sild üle jõe. Sõjasaagiks saadud posti, kirjavahetust, raha 5100 markka ja palju teisi esemeid. Lahing kestis 1 tund 20 minutit. Meie kaotused 5 langenud, 8 sai haavata, nendest 6 raskelt. Lammutatud viintpüss, püstol Mauser, 2 RPD-kuulipilduja magasinit".
Raadiogrammi originaal, shifreeritud eksemplar on Karjala vabariigi arhiivis.»[vii]
»Lokas langes kümme partisani, nendest kaks sai haavata teiste partisanide kuulidest.»[viii]
» Lokas ei olnud väeosa, seal oli vaid tava soomlane tsiviilküla, milles partisanide kallaletungist sai surma 21 tsivilisti - lapsi, naisi ja mehi, mitte ühte sõjaväelast.»[ix]
»Partisanide vastu võitles kaks meest, teine nendest kehvasti.»[x]
Seitajärvi
»Kallaletungis, mis toimus hommikupool 7.7.1944, suri neliteist küla tsiviilelanikku ja kaks valvejao sõduri. Lisaks partisanid võtsid vangi kolm tsivilisti ja kaks sõdurit.»[xi]
»Eemeli sünnipere kaotas partisanidele mõlemad vanemad ja viis tütart. Ema ja tütred tapeti ning isa võeti vangiks. Üks tütartest, kaheksaaastane Mirja, leiti laibahunnikust elusana, kaks korda täägiga läbistatuna.»[xii]
»Seitajärvi rünnaku jaoks partisanigrupid Poljarnik ja Bolsevik moodustasid ühise rünnakugrupi, millesse kuulus 48 meest ja naist. Suurem osa partisanidest jäi küla lähedale metsa "hävitustöö jaoks". Partisanide poolt jäetud info järgi Seitajärvis oli tugev väeosa.»[xiii] Tegelikult jälle kaitseta tsiviilasula.
»"Mina räägin selle loo", alustas Valentin. "Meil oli kolm vangi, kui põgenime soomlasi. Kui olime juba lähedal piiri ja olime liikunud üle kolm päeva, staabist tuli käsk loobuda vangidest. Meie vangideks olid õed-vennad, tüdruk ja pois ning soomlasest sõdur. Olime leppinud kokku, et meie ei lase õdesid-vendasid üks teise nähtaval. Pois viidi kaugemale, pärast ma näitasin tüdrukule midagi metsas j kui tüdruk vaatas metsa, tulistasin talle kuklasse kaks lasku.»"[xiv]
Lõige STT uudistest: "Meie sõdurid leidsid taigast umbes 6 km kaugusel kõne all olevast külast haavata saanud väikse tüdruku ning ühe sõduri ja 7 tsiviilisikud tapetutena. Nad oli tapetud tagant tulistamal või külmrelvadega tõrkamal. Partisanigrupi jälitamine jätkub."[xvii]
»Maavanem Hillilä palus sidestaab Roi ettepanekust uurijagrupi tegema justiitsmeeditsiinilised lahkamised Seitajärvi ohvritele. Gruppi kutsuti Haaparannast rootslane arst Richard Lindgren. -- Raporti kirjutas politseiprefekt Esko Enojärvi. --
Ohvreid oli tulistatud kas pähe, kuklasse või kaela. Tüdrukudest viieaastane Valma oli tapetud tõrkades noaga kaela ja pool aastat vana Ritva löögiga pähe. Viisteist aastat vanad Martta oli tulistatud kaela ja pussitatud rinda. Ema-Ainot oli tulistatud kaela ja tema kolb oli muserdatud. Tyyne, kes sai surma juba kallaletungi käigus, oli surnud pähe tabanud plahvatava kuulisse.
Uurimuses ei saadud selgeks kas ohvrit oli vägistatud. Laibad oli kahjuks pestud enne uurimist, ja tapmistest oli juba läinud üheksa päeva. Mõned jäljed ainult andsid viidet vägistamisest. -- Vägivalla mõned märgid viitavad ka piinamisele või surnud labse laiba häbistamisele. -- Laibade pesejad olid kindlad sellest, et ohvrid oli vägistatud.»[xviii]
Valetavad "kangelased".
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... ehtelu.htm