www.militaar.net

Meenutan hea sõnaga ammust manalameest sõpra-kursusekaaslast Harry Metsa, kes oli haaratud vapra saarlasena-koolipoisina ka sellesse suurde sõtta "valel" poolel. Mees oli unustamatult hea sõber ja läbilõhki aus inimene. Sind mälestavad Su ülikoolikaaslased.Puhka rahus oma saare kodumullas! Taadu

Suurt toetust Saksa üksustele Sõrves osutasid ristlejad Lützow ja Prinz Eugen. 24. oktoobril, kui Leo liini asusid kogu rinde pikkusel ründama kaks värsket nõukogude laskurdiviisi ja murdsid rinde keskosas mitmes kohas sakslaste kaevikutesse sisse, olid sakslased sunnitud tõmbuma Lõpe-Kaimre joonele, kus vaid ristleja Lützow laevakahurite tulega suudeti venelaste rünnakud peatada.

19. novembrist kuni 21. novembrini toetas sakslaste rinnet oma kahurite tulega Prinz Eugen. Viimane asus Sõrve lõunatipu kohal merel. Selle 11 tolliste mürskude lõhkemisest põrus kogu poolsaar, mida siinkirjutaja ka ise tunda sai. Selle ristleja laevakahurite võimsa tulelöögiga löödi tagasi Punaarmee rünnak Türju-Laadla joonel.

23. novembri hommikul, kui algas üks ägedamaid lahinguid Sõrve lahingute ajaloos ja eesliinile saadeti viimane kui üks tagalas olnud sõdur, toetas sakslaste kaitselahinguid raskeristleja Lützow, mis 23. novembri varahommikul oli Gotenhafenist Sõrve jõudnud. Ristleja saabudes Sõrve ründasid seda pidevalt venelaste ründe- ja pommilennukid IL-2ed ja JAG-4ad ning Boston tüüpi torpeedolennukid, mis aga laevale nimetamisväärseid kahjustusi ei tekitanud. 23. novembril toimunud õhulahingus tulistasid IL-2-ed alla ühe Lützowi pardalennuki.

Loomulikult võttis Sõrve lahingutest osa ka sakslaste laevastik.
Suured lahingulaevad tavaliselt üksi kusagile välja ei sõitnud. Neid ümbritses alati kattelaevastik, mis koosnes väiksematest alustest.
Panen siia ühe pildi, millel Balti laevastiku lahingugrupp, mis saatis "Admiral Scheer"-i.


Olen leidnud andmeid selle kohta, et 22. kuni 24. november 1944 andis suurtükituld Sõrve poolsaare pihta ka "Admiral Scheer".

Admiral Scheer

"Lützow"-i ja "Prinz Eugen"-i saategruppi Sõrve rannikul kuulusid hävitajad (Zerstörer) Z25, Z35 ja Z36 and torpeedo kaatrid(laevad) T13, T16 ja T20.


Lützow


Prinz Eugen

Pilt on tehtud 23.11.1944 Sõrve ranniku lähedal ristleja "Prinz Eugen" pardal. Pildile on jäädvustatud hetk, kus "Prinz Eugen"-it tuleb tulejoonelt välja vahetama ristleja "Admiral Scheer".

Mingeid lennuväe Hiv'isid Saaremaal ega Sõrves ei olnud. Sõrves olid Pärnumaalt mobiliseeritud lennuväe abiteenistuse poisid, kes olid saanud väljaõppe ja kuulusid 6. õhutõrjediviisi 127. õhutõrjepataljoni kahurimeeskondadesse. Vaata vormi:
http://www.hot.ee/lvpfoto/foto-1.jpg

Väite kohaselt olid Sõrves vene keelt kõnelevad sõjaväelased sakslaste poolel. Vene keele oskus tollastel Pärnu poistel oli tõenäoliselt kehvem kui tänastel. Nii, et ma olen veendunud, et Pärnu venelased need ei olnud!!!

Muidugi olid seal eestlastest lennuväe abiteenistuslased. Aga väidetavalt ka mingid punaste kraenurkadega venelased.

SAAREMAA JA SÕRVE ÜMBRUSES 1944 SÜGISEL OPEREERINUD SAKSA LAEVASTIKU ÜKSUSED

2. S-Schulflottille (Kptlt. Klose) 1. Grupp (S 135, S 64, S 76, S 81)
5. S-Flottille (Schnellboot-Flottille Kptlt. Holzapfel) S 116, S 65, S 68, S 69
Näitena pilt "Schnellboot S 62"


2. T-Flottille (Torpedoboot-Flottille KKpt. Paul) T 3, T 12, T 5, T 9, T 13 ja T 16
3. T-Flottille (KKpt. Verlohr) mit T 21, T 13, T 16 und T 19 (T18 uputati Tallinna lähedal)
Joonistus T-Boot T-18 võitlusest punase lennuväega

Näited T-boot-idest
T13 (Laid down:Schichau Elbing, 1939; Launched:15.06.1939; Commissioned:31.05.1941; Fate:sunk 10.04.1945; Costs:9,3 Mio Reichsmark.)

T16 (Laid down:Schichau Elbing, 1939; Launched:23.11.1938; Commissioned:24.07.1941; Fate:decommissioned 13.04.1945; Costs:9,3 Mio Reichsmark)

T20 (Laid down:Schichau Elbing, 1939; Launched:12.09.1940; Commissioned:05.06.1942; Fate:scrapped 1951; Costs:9,3 Mio Reichsmark)


6. Z-Flottille (Zerstörern Flottille)Z 25, Z 35, Z 36 ja Z 43 lisaks oli seal veel Z 28

Näited Z-Boot-idest (hävitajad)
Z25 (Laid down: Deschimag Bremen, 15.02.1939; Launched:16.03.1940; Commissioned: 30.11.1940; Fate:scrapped 1958; Costs:13,18 Mio Reichsmark.)


Z36 Laid down: Deschimag Bremen, 15.09.1941; Launched: 15.05.1943; Commissioned: 19.02.1944; Fate: sunk 12.12 1944


Z35 Laid down: Deschimag Bremen, 06.06.1941; Launched: 02.10.1942; Commissioned: 22.09.1943; Fate: sunk 12.12 1944


24. L-Flottille (Landnung ehk maabumisflotill koosnes põhiliselt erinevatest praamidest)
Toon näiteks Artilleriefährprähme


Näiteks Artilleriefährprähme AF 22 ja AF 26 lasti venelaste poolt 16.11.44 Irbeni väinas põhja ja AF 18 sai Sõrve idarannikul venelaste lennurünnakus 19.11.44 tõsiseid vigastusi.

7. AT-Flottille (Artillerieträgerflottille KKpt. Sonnemann) Gruppe A: AF 33 AF 19 AF 26 Gruppe B:AF 38 AF 34 AF 21 Gruppe C:AF 46 AF 49 AF 37 AF 30 Gruppe D:AF 50 AF 2 AF 3 AF 23 Gruppe E:AF 5 AF 9 AF 29

Miinilaevadest olid tegevad Minenschiffe Linz (KKpt. Abel) ja Brummer (FKpt. Kolster)
Nendega koos ka Minensuchern M 17, M 155 ja M 203 ning Hilfsminensucher M 3117

Näited:
Brummer (Minenleger) Laid down: Marinen Hovedverft Horten, 1931; Launched: 21.12.1934; Commissioned: 21.06.1934 (11.04.1940 in German services); Fate: scrapped 1945-1948


M-206 02.07.44


Muidugi tuleb ära mainida ka juba eelmistes postitustes ära nimetatud Kreuzer Prinz Eugen (Kpt.z.S. Reinicke), Kreuzer Admiral Scheer (Kpt.z.S. Thienemann) ja Kreuzer Lützow (Kpt.z.S. Knoke)

Toon siin ära pildid õnnetusest, mis juhtus 15.10.44, mille käigus Prinz Eugen rammis küljelt ristlejat Leipzig (Kreuzer Leipzig Kpt.z.S. Spörel)



Peale eelpool loetletute oli Sakslastel selles piirkonnas kasutusel ka hulgaliselt transpordilaevu. Tihti olid need ennesõjaaegsed tsiviillaevad.
Näitena toon pildi oktoobrist 1944, millel kujutatud 218. Jalaväediviisi üksuste laevast mahalaadimist Mõntu sadamas Sõrves.

S-Boot



S 19


S-Boot Saaremaa ranniku lähedal 7. juulil 1941

mõistlik artikkel nõukogude lennuväe tegevusest saksa laevade vastu Sõrve lahingute ajal:

http://navycollection.narod.ru/battles/ ... /Sheer.htm

Härra Arensburger,

Teie Saaremaa II Maailmasõja jutus oli järgmine avaldus:

"Ainsaks okupatsioonijõuks olid väikesed Tolli- Piirivalve (Zollgrenzschutz) üksused."

Kas on teil (või kelleki teisel) teada kes oli Saksa ülem Muhu Kuivastu satamaa piirivalerite osas 1943-1944 või kuidas seda informatsiooni leida Tema on minu isa kellest ma otsin täpsed nime ja juhatus osa et leida rohkem tema Saksa pere sugu. Mul on teada et ta oli kõrgem leitnant ja nimi on umbes "August või Gustav Putselovski" aga võib olla trükitut mingi teist moodi. Tema ülem on aravatud ollema kommandant Münter Orissasre, Saaremaas.

Ma vabandan oma Eesti keele kirjutamises sest ma sündisin Saksamaal Martsis 1945 ja põle kunagi Eesti koolis olnud.

Tänan ette vastuste eest, Peter (Vaga) Feldmann - Arizonast

Härra Arensburger,

Teie Saaremaa II Maailmasõja jutus oli järgmine avaldus:

"Ainsaks okupatsioonijõuks olid väikesed Tolli- Piirivalve (Zollgrenzschutz) üksused."

Kas on teil (või kelleki teisel) teada kes oli Saksa ülem Muhu Kuivastu satamaa piirivalerite osas 1943-1944 või kuidas seda informatsiooni leida Tema on minu isa kellest ma otsin täpsed nime ja juhatus osa et leida rohkem tema Saksa pere sugu. Mul on teada et ta oli kõrgem leitnant ja nimi on umbes "August või Gustav Putselovski" aga võib olla trükitut mingi teist moodi. Tema ülem on aravatud ollema kommandant Münter Orissasre, Saaremaas.

Ma vabandan oma Eesti keele kirjutamises sest ma sündisin Saksamaal Martsis 1945 ja põle kunagi Eesti koolis olnud.

Tänan ette vastuste eest, Peter (Vaga) Feldmann - Arizonast
_________________

Peter Feldmann kirjutas:Kas on teil (või kelleki teisel) teada kes oli Saksa ülem Muhu Kuivastu satamaa piirivalerite osas 1943-1944 või kuidas seda informatsiooni leida

Täpset vastust teie küsimusele anda ei oska. Kuid võin loetleda mõned nimed Zollgrenzschutz-i meestest, kes sõja ajal Kuivastus teenisid: Arved Kõiv, Arnold Piirsalu, Lembit Sugul, Lembit Kaljur, Markvart, Peter Koltz, Fritz Volker, Senkowski, Senselski ja nende ülemuseks Orissaares oli tõesti Münter.
Ehk see info tuleb kasuks?

Arensburger kirjutas: Seoses Sõrve lahingutega liigub Saaremaal ringi erinevaid legende (või kunagisi kuulujutte) siin sõdinud sakslaste kohta.
Räägitakse ka sakslaste tankide suurest arvust. Kunagi oli Kuressaare lossis isegi välja pandud üks lõhkine Paki või siis Stug-i toru. Kiri juure ütles selle aga kuulunud olevat saksa tankile.
See toru on lossis siiamaani alles.
Nägin seda mõni kuu tagasi mingi näituse külastamise ajal puidust tornitrepi kõrval vedelemas. Kahjuks polnud mahti rohkem uurida.

44. aasta augustis formeeriti Viljandis paari kompanii jagu mehi, kes saadeti Petseri Lõunalaagrisse. Seal anti nad üle XII Luftwaffe Felddivisionile. Mehed kandsid tumesinist lennuväevormi, mille peal oli lahingus telgiriie, et ei paistaks välja. Petserist taganeti läbi Otepää Roobele, kus oldi kaitses. Samad mehed olid hiljem ka Sõrves. Seega veel üks omalaadne mundritüüp ja veel eesti meeste seljas.

Huvigrupp "Saaremaa 1941-1944" ("Interessengemeinschaft Ösel 1941-1944") on oktoobris 2004 välja andnud Saksa veteranide mälestuste raamatu "Halten bis zum letzten Mann. Der Kampf um Ösel" ("Vastu pidada viimase meheni. Võitlus Saaremaa pärast").

http://www.kurland-kessel.de/default.html , sealt
link Interessengem. Ösel 1941-1944, ja edasi Titelbild.

Loeks huviga; kahjuks meie Rahvusraamatukogus Estica tellimine ei ole vist nii süstemaatiline.