www.militaar.net

metsaline kirjutas:Siukse kalli pilliga pole S-gi teha... Madalas vees sellega ju ei opereeri... Ranniku kaitseks on vaja 3-sillalisi ja a la EXOCET peale ja pasta...

Just selle pärast ongi jutt miniallveelaevadest, mille süvis võiks olla maks 3m. Raketi lõhkepea peab olema torpeedost 2-3 korda suurem, et võrreldavaid purustusi tekitada. Seda vee ekraniseeriva ja kumuleeriva mõju tõttu.

planet64 kirjutas:50 km tegevusraadiusega torpeedo puhul pole nagu mõtet allveelaevaga mängida. Meie akvatoorium on nii väike , et lase või kalda pealt. Vahest keegi targem teab öelda, kas mõnes vaesemas riigis ka seda varianti kasutatakse.

Torpeedode kaldalt laskmine on võimalik aga see eeldab ka vastavalt programmeeritud sügavusprofiili, mis:
1. Tähendab, et me peaksime ehitama või programmeerima torpeedod ise.
2. Madalalt laskmine muudab selle sündmuse kergesti märgatavaks, mistõttu sihtmärk saab kasutada decoy-sid ja pettemanöövreid.

Muidugi on olemas variant muuta need torpeedod mingiteks Malafon-i laadseteks segakonstruktsioonideks aga kas see äkki mitte kallim ei tule kui miniallveelaevadega opereerimine.

Mida kaldalt lastavate torpeedodega teha ei saa on opereerimine vaenlase sadamates, torpeedo laskeulatusest väljapoole pargitud laevade ründamine ning parimale laskepositsioonile manööverdamine.

Programmeerida võiksime ju osata.See ei tohiks ka nii meeletult maksta. Ka võiks eeldada, et oma akvatooriumi profiili teame paremini kui keegi teine. Parim oleks selline torpeedo mootor, mida saab ka vaikselt liigutada ja seisma jätta. Põhjast üles tõsta ja uuesti liikuma hakata ei tohiks ka suur tehniline probleem olla. Kui valguskaabli näol on häirekindel side tagatud, siis inimene pardal muutub täiesti üleliigseks koormaks. 50km tegevusraadius peaks oma ranniku kaitseks piisama. Kui ka kuldkalake sellise hästi töötava katseeksemplari välja käiks on raske uskuda, et see oleksoloogiast kaugemale jõuab. Selleks peab ikka kogu kompott tervikuna kusagilt lääne köökidest pärit olema.

Tegevusraadius võiks olla vabalt 20-40ne km ringis. Programmeerimisel on vaja ainult koostada eelnevalt vastav sügavuskaart. Muu on imeväike osa. Ega muud pole vajagi kui torpeedot, paaditreilerit ja läptopi (rannalt viimase infoga varustatud tegevuskava etc). Kõige mõistlikum lahendus oleks kuskilt osta enam-vähem metalli raha eest torpeedod, teha nendega pool aastat ülevaatustöid ja kogu case. Järgnevalt KLi või KV jeebi taha ja demole.

P.S. näiteks 36 sellist torpeedot (näit 12 treileril) hoiaks tõrksa juba taltsana, kuid oluline oleks tegeliku võimekuse linnuke rannakaitse plaanides. Lisaks sobiks lahendus meie maastikuga, kui põhjanaabrid on hädas oma graniitrannaribaga, kus mõistlik vaid raketti kasutada, siis lõuna poolelt vaadatuna on enamus jeebiga sõidetavat kallast. Tõeline low-end lahendus vähese raha eest ja väga vajalik siiani hõreda ja häguse rannakaitse teemal.

P.P.S. Kilo, asenda sõna jeep DAFiga

setu kirjutas:Tegevusraadius võiks olla vabalt 20-40ne km ringis. Programmeerimisel on vaja ainult koostada eelnevalt vastav sügavuskaart. Muu on imeväike osa. Ega muud pole vajagi kui torpeedot, paaditreilerit ja läptopi (rannalt viimase infoga varustatud tegevuskava etc). Kõige mõistlikum lahendus oleks kuskilt osta enam-vähem metalli raha eest torpeedod, teha nendega pool aastat ülevaatustöid ja kogu case. Järgnevalt KLi või KV jeebi taha ja demole.

Ära unusta, et 1 torpeedo kaalub 1,5-2 tonni kui tegemist on suure laevatõrjetorpeedoga. Allveelaevavastased torpeedod on märksa väiksemad ja kergemad aga need pole meile eriti olulised.

Kilo Tango kirjutas:

setu kirjutas:Tegevusraadius võiks olla vabalt 20-40ne km ringis. Programmeerimisel on vaja ainult koostada eelnevalt vastav sügavuskaart. Muu on imeväike osa. Ega muud pole vajagi kui torpeedot, paaditreilerit ja läptopi (rannalt viimase infoga varustatud tegevuskava etc). Kõige mõistlikum lahendus oleks kuskilt osta enam-vähem metalli raha eest torpeedod, teha nendega pool aastat ülevaatustöid ja kogu case. Järgnevalt KLi või KV jeebi taha ja demole.

Ära unusta, et 1 torpeedo kaalub 1,5-2 tonni kui tegemist on suure laevatõrjetorpeedoga. Allveelaevavastased torpeedod on märksa väiksemad ja kergemad aga need pole meile eriti olulised.

Jeep jääb jah väikseks torpeedo kaal tõesti nii 1,5 tonni millest lõhkeainet 300-500 kg ja lisaks peaks treila peal olema ka mingi mehhanism millega torpeedo vette lased.Kõige levinum nendest toru millest torpeedo suruõhuga välja lastakse.

Kui vaadata Eesti kaitse-eelarvet 30ndatel, siis samasuure % korral riigieelavest oleks me juba militaarriigi staatuses. Praegu saab raha kaugelt-kaugelt vähem. Ma kuskilt uduselt mäletan, et 20% eelarvest läks riigikaitsele. 2008. a seisuga pidanuks meil siis minema riigikaitsele ca 15 miljardit krooni aga läks neli millegagi.

Järk-järgult see kasvas EW aeg . 1940/41 kaitse-eelarve oli ligi 30% riigieelarvest.

Huvitav lääneliitlaste materjal III Reichi ja Itaalia merejõudude diversioonitehnikast, miniallveelaevadest ja torpeedokaatritest.
"German and Italian Sneak Craft", Oct. 1945. MN-5132
http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... Rb1U18CJ20

"Vene kalapüügi eripäras" oli näha ka miskeid väikseid allveealevu.

Muidu praegu vist häid ründevõimelisi miniaalveelaeva mudeleid saada väga ei ole, aga Saksa kasutatud allveelaevad oleks meile olnud isegi taskukohased küll...

Kui rääkida mingite laevade ostmisest - eeldusel, et nt rannikuvetes naftat leitakse - siis allveelaevade asemel tasuks vaadata selliseid asju nagu õhkpadjal laevad. Jah, need on kulukad pidada jne, kuid on ka päris kriitilisi plusse:
1. neid on vastase eest lihtsam peita (tavalaeva peidukohad piirduvad sadamatega) - tasasemas rannas võib ajada lihtsalt rannamändide alla ja maskeerida.
2. neid ei häiri jäätunud meri (probleemid on eelkõige lahtises vees miinuskraadidega sõitmisel)
3. suur sõidukiirus (kaugelt suurem allveelaevadest- võimalik piiratud arvuga vajalikus kohas olla) - võib olla üle 100 kmh.
4. meie madalates randades on kasu maavägede rannikuoperatsioonides (kus täna tuleks meil WWII kombel paatides kaldale võita või lausa vees kahlata).
5. mingi ajaperioodi jooksul ei vaja seadmestatud sadamat - sobivas kohas saab lihtsalt kaldale sõita ja nt seal tankida-hooldada.

Taoliste meredessantide tegemine, nagu KT2013'l näha oli, on võimalik ainult vastasest "asustamata" randa, otse laevalt maabuda saab ainult sadamakaile (süvislaeva ja Eesti rannikuvee sügavuse üldine probleem) või sadama puudumisel toimub aeganõudev ümberlaadimine paatidele (selles sügavuses, kus tänased MV laevad opereerida saavad, kaldale ei sumpa - vajalik on ümberlaadimine paatidele) - kogu see kohmitsemine saab vastasel kohalolekul toimuma mõistagi turmtule all ja oma tehnikalt ei erine suurt WWI maabumistest (ainult selle vahega, et tollal toetasid maabumist suured sõjalaevad oma raske tulejõuga - mida meil täna pole).

Meie rahaliste võimaluste juures saaks jutt käia ainult torpeedoallveelaevadest, st tegu on küll varjatud, kuid piiratud mobiilsusega (väike kiirus vee all) ja suhteliselt väikese efektiivse tule ulatusega alustest. Seda siis olukorras, kus vastasel on manöövrivabadus mitmesaja kilomeetri ulatuses (sa ei tea, kus ta randa tuleb, kas Pärnu lahes või Paldiskis) - taoliste puudustega relvastuse risk vastase jaoks on lihtsasti maandatav piisavalt kiire operatsioonitempoga, kus allveelaev lihtsalt ei jõuaks kohale (analoogne strateegia ohtliku, kuid aeganõudvat mobilisatsiooni nõudva armee vastu).

Kuna drooni teema on popp siis miniallveelaeva asemel võiks hoopis leiutada alveedrooni mis kannab kahte torpeedot.
Poleks vaja elavjõuga riskida ja tuleks ka odavam ja väiksem.
Liigub iseseisvalt oma patrullalal ja analüüsib seal andmeid mida saab mõõduvatelt laevadelt ja kui tuvastab vastase siis ründab.
Võib vegeteerida niimodi nädalaid või kuid.
Peale torpeedode välja laskmist liigub mingi aja jooksul jälle tagasi oma "baasi" kus saab uue koorma ja uue ülessande.
Selline putukas saaks madalas rannikuvees patrullida.
Rünnata vastase sadamaid jne.
Kõik alveelaevad on silindrid.
Äkki lesta kuju oleks madalas vees tegelikult parem ja samas raskesti märgatav?

Mamba kirjutas:Kuna drooni teema on popp siis miniallveelaeva asemel võiks hoopis leiutada alveedrooni mis kannab kahte torpeedot.
Poleks vaja elavjõuga riskida ja tuleks ka odavam ja väiksem.
Liigub iseseisvalt oma patrullalal ja analüüsib seal andmeid mida saab mõõduvatelt laevadelt ja kui tuvastab vastase siis ründab.
Võib vegeteerida niimodi nädalaid või kuid.
Peale torpeedode välja laskmist liigub mingi aja jooksul jälle tagasi oma "baasi" kus saab uue koorma ja uue ülessande.
Selline putukas saaks madalas rannikuvees patrullida.
Rünnata vastase sadamaid jne.
Kõik alveelaevad on silindrid.
Äkki lesta kuju oleks madalas vees tegelikult parem ja samas raskesti märgatav?

Päris autonoomne ei saa see süsteem olla (mitmetel põhjustel - mitte vähe tähtis sealjuures seadusandlus), kuid see võiks töötada näiteks ca. 3-40 km pikkuse optilise kaabli otsas ja istuda põhjas seni kuni mingi sobiv märklaud tekib. Ka moodsad torpeedod on optilise kaabliga juhitavad, kuid nende autonoomsus ei ole ajaliselt piisava kestusega (nädalaid), et neid selliselt kasutada.

Et massiliselt juhitavaid allveedroone ei kasutada, on süüdi vee milline omadus.....?

Kapten Trumm kirjutas:Et massiliselt juhitavaid allveedroone ei kasutada, on süüdi vee milline omadus.....?

Selle pärast pakkusingi välja nimelt selle optilise kaabli otsas lebotamise ja ringi ujumise idee. Samuti saab seda vee "omadust" vältida ajutiselt välja lastava raadiopoiga. Aga see reedaks laeva asukoha, nii et optiline kaabel on sidepidamiseks siinkohal parim.

Muidugi saab kasutada ühepoolseks sidepidamiseks (näiteks - "laev piirkonnas x,y on sihtmärk ja võib avada tule") ka väga madalal sagedusel toimuvat raadiosidet (kuni 20 m sügavuseni) ja akustilist sidet, kuid selle infomahukus on madal.

Ma ei ole sugugi nii kindel, et mitte kasutamise põhjuseks side on. Vees liikumiseks kulub kuramuse palju energiat.

2korda2 kirjutas:Ma ei ole sugugi nii kindel, et mitte kasutamise põhjuseks side on. Vees liikumiseks kulub kuramuse palju energiat.

Inimese pardale võtmine ei paranda seda energiakulukuse probleemi küll kohe kuidagi. Pigem vastupidi.