www.militaar.net

Kusjuures! Vietnamis teenis kokku üle 3 miljoni ameeriklase, u. 50 tuhat austraallast, 320 tuhat lõunakorrealast ja päris paras hulk muid tegelasi. Tollal oli kombeks, et "missioon" kestis aasta. Seega me räägime 3,4st miljonist inimaastast. Neile lisanduvad Lõuna-Vieatnami väed kes moodustasid põhijõud ka jänkide tegevuse kõrgajal 68 aastal. Oletame nende keskmise arvukuse poole väiksemaks tolle 68 aasta 850 tuhandest. see teeb 20 aastase sõja vältel 8.5 miljonit inimaastat.
Ütleme keskmine pataljon oli 800 meest, keskmine poole miljoni padruni kulumise aeg 1.5 kuud. Kokku kulutati seega mingi 11900000/800*0.5/1.5*12=59.5 miljardit padrunit. 59.5 miljardit /50 tuhat on u. 1,19 miljonit.

Wikipedia järgi on suurim eeldatav punaste poolel hukkunute arv 1.177.462. Statistilistel näitajatel on rumal kalduvus klappida. Eks neid klapitatakse muidugi ka ...

Lugesin ja mõtlesin välja, kuidas jagunevad need pikalt arutletud tuletsoonid kauguste järgi:

Lähikontaktist kuni käsirelva sihikulise laskekauguseni - lähituli.
Snaiperrelvade või kullade sihikulise laskekauguse piirist kuni raskerelvade jne laskekaugus - kaugtuli.
Vahepeale jäävad kaugused - udutuli.
Tulekäsu järgi koordinaatidele antav kaudtuli - numbrituli.
Enesekaitse üks-ühe vastu Tallinna haljasalal - parktuli.

Sihtmärgi osutamiseks kasutatav trasserite valang - suunatuli!
Vastase rünnaku peatamine tuletegevusega - pidurituli!

oot, kes ütles, et kaitseväelased ei oska riigikaitse teemat näha läbi kerge huumoriprisma?

tuleavamine tunnimehe poolt vaenlase üksuse lähenemisel - ohutuli. (kahelt positsioonilt antav flankeeriv tuli on ohukolmnurk)
Rünnakueelne kaudtuli - töötuli
Ja valgel ajal saab sõidukite pardarelvadest anda päevasõidutuld.

...

Tuletegevus hoonestatud alal toatingimustes - salongituli!

Madis22, no arvud klapivad vägagi hästi

Kuid samas on meelde jäänud, et nö. liitlased või USA väed hävitasid kokku ca. 2mln või enam vietnamlast, kuid jah, eks siin on ka tsivilistide osa päris suur ja kindlasti sai suur osa hukka läbi erinevate pommide,miinide jne.
Aga üllatav jah,et arvud sellisel meetodil klapivad!

Eks see 50 tuhat käis vist ikka sihipäraselt tapetud vaenlaste kohta jah. Ses mõttes, et kogemata tulealla jäänud naisi, lapsi ja vanurite surmasaamist ilmselt edukate kill'ide hulka ei loetud ning need kuulid olid siiski raisatud. Samas - kuigi ma väitsin, et keskmine moonakulu oli 0,5 miljonit padrunit pataljonil ühe-kahe kuu kohta, ma siiski möönan (nii nagu VG teemaski), et pikalevenivas lahingus võib see sama pataljon kogu oma moona ühe päevaga läbi lasta ja brigaadist/diviisist veel 1-2 korda täiendustki saada. Muidugi neid pikaleveninud lahinguid kus pataljon või rohkemgi päev või mitugi järjest tule all on ja pidevalt vastu peab tulistama, tolles sõjas nii väga palju ei olnudki.

Kolmandast küljest sellele tuhandele padrunile mehe kohta tunnis lähenedes - kui ma ajateenija olin, siis minu lahingkomplekt (salvekott 4 salvega + üks relva küljes) kaalus üsna täpselt kolm kilo. Selles oli ainult 150 padrunit (relvaks oli AK74). Tuhat padrunit salvedesse laetuna kaalub 20 kg, jagu vajaks tunniseks tuletegevuseks 160kg automaadimoona + granaadid, moon kuulipildujale ja TT-relvale. Kompanii laskemoonakulu oleks poolteist Unimogi koormat tunnis. Selle ühe tunniga positsioonidele laialivedamiseks käsikäruga oleks vaja 18 meest (ehituses kasutataks ajanormi 2 inimtundi 1 tonni 50 meetri kaugusele nihutamiseks; kompanii positsiooni laius ütleme 600m). On meil käsikärusid varustuses? Aga mis siis kui kompaniile antakse käsk positsiooni hoida 6 tundi? 9-10 koormat moona. Iga positsiooni kõrval riidas kakssada salve. Ok mehe kohta on kaks-kolm positsiooni - 60-100 salve. Pikemaajaline kaitse nõuab korralikult sissekaevumist, et kaitsta end kaudtule eest ning seega enam kui tavapäraste põhi-, varu- ja vahetuspositsioonide rajamine ei ole mõeldav. Iga mees peaks vedama oma positsioonidele 100-150 kilo moona + relvad. Ja seda vaid 6 tunniseks vaenlase pealetungi pidurdamiseks.

Kui jutt tulede peale läks, siis kas staabid on nendel aadressidel

http://www.ark.ee/atp/index.php?id=199

Wrangel kirjutas:Meil on Eestis umbes 20 000 Venemaale lojaalsel kodanikul relvaluba. .

Kas mingile allikale saad viidata?

Möödunud aasta mais oli Eestis üldse kokku u. 29 tuhat ametlikku relvaomanikku (allikas: http://www.postimees.ee/?id=116087).

Meil olla riigis täna ligi 100 tuhat ametlikku venemaa kodanikku, lisaks teist samapalju endisi Nõukogude Liidu kodanike, kes pole suutnud viimase 18 aasta jooksul otsustada, kellele nende lojaalsus kuulub. Kas need 20 tuhat venemaale lojaalset kodanikku on ametlikult siis Eesti kodanikud? Kas eestlastest Eestile lojaalseid relvaloa omanikke on tõesti ainult kolmandik? Kas pahale potensiaalsele diversandile on üldse ametlikku relvaluba vaja? Või piisab tal tulla kaitseliitu, oma paberid korda ajada ja mitte liigse aktiivsusega silma paista aga ikkagi relvakapp relva ning laskemoonaga koju nõutada ...

Paranoia on tore asi - päästab tihtipeale omaniku elu. Aga see töötab (ja nakkab) paremini, kui on usutavamates mõõtmetes.

Madis22, samas teisalt jälle võttes, tuues nt. II MS, siis sõja lõpul vähemalt Euroopas olevat olnud USA sõduritega nii, et 1/16+ (ei viitsi täpselt raamatust Fergussoni "Maailmasõda" välja otsida, aga vist oli 17-18), so. 1 mees otseses sõjategevuses ja ülejäänud 16 puhkavad,treenivad jne ehk on sõjategevusest eemal. Kuigi sõdurite arv oli ka juba suurem, siis ikkagi 1,5mln mehe kohta osales reaalselt max. 100 000 meest otseselt konfliktis ja raiskas moona.
Vietnamis arvan,et see suhtarv võis olla enamvähem sarnane või vähemalt üle 10 kui me siinkohal üldse võrdlust saame tuua.

Kärude kohta niipalju, et meil on ju iga sõduri varustuses olemas lebomatid! Eesti sõduri elu pole kerge:)

Miks ma rääkisin, et korralikult ettevalmistatud kaitses olles ongi kaitsjatel eelis. Justnimelt ründaja peab kohale tassima moona. Kaitsja võtab seda positsiooni ladudest või tagavaradest, mis on paarsada meetrit tagapool. Sinna tuuakse lisa veokitega.

Selleks ongi oluline kaitse eelnevalt ette valmistada parimal juhul juba rahuajal ning vedada moon juba siis võimalikult lähedale tulevase kaitse piirkonda. Minu Suur-Tallinna 4 brigaadi 16 pataljoni kaitsepiirkonna keskel peaks asuma ladude kompleks, mis oleks moonaga varustatud juba rahuajal. Igaühes neis peaks muuhulgas olema varuks paarkümmend miljonit (täiskomplekteeritult) käsirelva padrunit. See moodustaks moona mahust ainult väikese osa. Sõja korral veetaks osa moona kiirelt laiali vaheladudesse, kust saavad oma varusid täiendada positsioonidel olevad üksused. Kesklaost vahelattu mehhaniseeritud (euroalustel) 2 ... 3 km sealt edasi inimjõul 200 ... 400 m.

Wrangel kirjutas:Miks ma rääkisin, et korralikult ettevalmistatud kaitses olles ongi kaitsjatel eelis. Justnimelt ründaja peab kohale tassima moona. Kaitsja võtab seda positsiooni ladudest või tagavaradest, mis on paarsada meetrit tagapool. Sinna tuuakse ka lisa veokitega.

Selleks ongi oluline kaitse eelnevalt ette valmistada parimal juhul juba rahuajal ning vedada moon juba siis võimalikult lähedale tulevase kaitse piirkonda. Minu Suur-Tallinna 4 brigaadi 16 pataljoni kaitsepiirkonna keskel peaks asuma ladude kompleks, mis oleks moonaga varustatud juba rahuajal. Igaühes neis peaks olema varuks paarkümmend miljonit (täiskomplekteeritult) käsirelva padrunit. See moodustaks moona mahust ainult väikese osa. Sõja korral veetaks osa moona kiirelt laiali vaheladudesse, kust saavad oma varusid täiendada positsioonidel olevad üksused. Kesklaost vahelattu mehhaniseeritud (euroalustel) 2 ... 3 km sealt edasi inimjõul 200 ... 400 m.

1. Arvad, et su keskladu jääb vaindlase kaartidele märkimata?
2. Kuidas varjad laskemoonatransporti kesklaost vahelattu õhuluure ja sellelt infot saava õhurünnaku või kaudtulelöögi eest?
3. Tegelikult ma ei saa su eesti keelest aru. Kirjutad "ladude kompleks" - ainsuses. Järgmises lauses: "igaühes neis" - kas siis on ikkagi mitu kompleksi? Kui mitu? Ühes laos on jah sul 20mio padrunit, aga kokku ladude peale?
4. Mille pooles antud lahendus on parem sellest, et üksus tuleb tagalast puhkamast-ümberformeerimiselt tagasi otsesesse lahingtegevusse (eesliinile) igal mehel lahingukomplekt moona omal kaasas pluss siis üksuse varud. Vajadusel siis rv jagab moona juurde või tehakse tasajagamist. Ma täpselt ei ole teemat uurinud, aga lahingkomplekti laskemoonakogused pole vist ometi laest võetud?