2. leht 5-st
Postitatud: 07 Jaan, 2011 13:52
Postitas Some
Sõjaline oht ei pea tingimata otsestelt naabritelt lähtuma... Paljud sõjaliselt üsna tugevad riigid võivad ootamatult agressiivse valitsuse saada. Ntx nii Türgis kui Venemaal on praegu rahva seas üsna natsionalistlikud meeleolud. Praegusi valitsusi tõepoolest eriti kartma ei pea aga kes garanteerib et tulevikus rahva toel keegi neist jälle impeeriumist unistama ei hakka? Kas Euroopas on 10 aasta pärast jõudu mis suudaks tavarelvadega näiteks Türgit lüüa? Veidral kombel jääb Euroopale enesekaitseks heal juhul tuumaheidutus...
Postitatud: 07 Jaan, 2011 13:54
Postitas Lemet
Seda enam, et Türgit on pikalt Euroopasse pääsuga peedistatud ja tundub, et neil hakkab sest vaikselt siiber saama...
Postitatud: 07 Jaan, 2011 14:59
Postitas Some
Türklased miskid paduusklikud küll pole ja šariaadi ohtu sealtpoolt ka karta vast pole. Lisaks on Türgi suutnud hulk rahvusi suutnud kokku sulatada ja identiteed käib pigem mitte rahvuse vaid riigi tasandil. Seda tänu Atatürkile siis. Küll aga on nad väga uhked oma endise Osmani impeeriumi üle, nö nende "golden age" mida mälestada ja nad on siiani nördinud selle kambaka pärast mis neile 1923 aastal organiseeriti. Vennastusin Iisraelis paari türklasega, pisikese õllekese ja viina toel selgus et ntx usukaaslased araabia riikides neile eriti peale ei lähe, nood "araabia koerad" olevat sõja ajal inglasi toetanud. Lisaks olevat Osmani impeerium kaitsnud bulgaarlasi ja teisi väikerahvaid vene impeeriumi eest... Väga uhked olid igatahes oma ajaloo üle.
Mis puutub Saksamaa ründamisse, siis ära seda täht-tähelt võta. Lihtsalt kui hüpoteetiliselt Türgil peaks tuju tulema Euroopasse laieneda, siis keegi teda kümne aasta pärast eriti peatada ei suuda. Serbia ehk? Või Prantsusmaa? Kõik teised riigid on oma relvajõud miinimumini kohitsenud.
Ega tegelt Saksamaagi nii ületamtus kauguses pole - 2000 km tuleb läbida, riikidest ntx Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Austria. Teoorias polegi päris võimatu, pakun et kümne aasta lõikes nende riikide relvajõud pigem kahanevad kui kasvavad. Aga jah, see kõik läheb pigem oleksoloogia valdkonda.
Postitatud: 07 Jaan, 2011 15:52
Postitas Lemet
et Saksamaa kaotab palgalisele armeele üleminnes juskui elanikkonna kaitsetahte.
Mitte tahte, vaid oskuse. Vaks vahet, kas pole? Sealt ka see koerasöötmise jutt. Nagu venelane ütleb- lamat ne stroit.

Ja ei ürita "me" siin midagi tõestada...peale ammutõestatu- Saksamaa kaitsevõime selle otsuse tõttu kohe kindlasti ei suurene.
Postitatud: 07 Jaan, 2011 18:26
Postitas Lemet
Ära aja jama, corvus. Puust ette ja punaseks- kas Eestis puudub soov või õpetajad, et on nagu on? Mõtleva inimesena peaksid aru saama, mida kord lõhutud süsteemi taastamine (tegelikult küll taasrajamine) tähendab.
Postitatud: 07 Jaan, 2011 22:36
Postitas Lemet
Loomulikult ep tule NATO Lääne-Euroopa komponendi nõrgenemine ka meie julgeolekule kasuks...
Postitatud: 07 Jaan, 2011 22:45
Postitas toomas tyrk
Antud kontekstis vaidlust jälgides - kas Türgi on NATO Lääne-Euroopa kontingent, või hoopis Ida-Euroopa oma?
Et ma lihtsalt saaks nagu orientatsiooni õigesti hoida...
Postitatud: 07 Jaan, 2011 23:18
Postitas Lemet
Oot-oot, kas siis sinupoolne interpretatsioon on et "Loomulikult tuleb NATO Lääne-Euroopa komponendi nõrgenemine meie julgeolekule kasuks..."? Selline Karlssoni küsimus...mis Türgisse puutub, siis see asi on minu jaoks puha segane. Ühtepidi ju vana Nato liige ja nii kõva tegija, et teise vana NATO riigiga vastamisi lausa sulgi katkunud, teistpidi lõhnab koledast sedapidi, et va Lääne-Euroopa ei taha Türgi Euroopasse kuulumisest suurt midagi teada. Kaua nad vaesekese on juba EU lävepakku kraapinud on nagu märtsikassid...?
Postitatud: 08 Jaan, 2011 9:38
Postitas Lemet
Corvus, küsimus, millele paluks ühest vastust- jah või ei. Kas Saksamaa kaitsejõudude vähendamine 125 000(oli vistist see number) meheni vähendab riigi kaitsevõimet või ei? Jah või ei?
Postitatud: 08 Jaan, 2011 9:46
Postitas tommy
Lemet kirjutas:Corvus, küsimus, millele paluks ühest vastust- jah või ei. Kas Saksamaa kaitsejõudude vähendamine 125 000(oli vistist see number) meheni vähendab riigi kaitsevõimet või ei? Jah või ei?
Mulle tundub, et sa esitad küsimusi, millele ei saa anda ühest vastust...(võib olla Corvus tõesti oskab)....
Kas see vähendab Saksamaa kaitsevõimet...?? Kelle vastu ja millises kontekstis, konfliktis.., tuleks enne vastata....
Aga lihtsalt isikkooseisu vähendamine kaitsevõimet ei vähenda...
Ei ole see inimfaktori arv sõjapidamises tänapäeval nii määrav, on ka palju muid tegureid...
Samas jälle, mis kehtib Saksamaa puhul, ei pruugi kehtida meie puhul. Ja vastupidi...
Igale juhtumile tuleb ikka läheneda konkreetselt, arvestades just selle konkreetse maa eripärasust.....
Postitatud: 08 Jaan, 2011 11:52
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
toomas tyrk kirjutas:Antud kontekstis vaidlust jälgides - kas Türgi on NATO Lääne-Euroopa kontingent, või hoopis Ida-Euroopa oma?
Et ma lihtsalt saaks nagu orientatsiooni õigesti hoida...
Jupp aega tagasi seletasid ühed n-ö vana NATO maa mehed mulle avameelselt, et üks NATO väärtusi seisnebki juba selles, et Kreekal ja Türgil pole õnnestunud üksteise vastu sõtta pöörata... ehkki küüned kummalgi hullult sügelevad

Postitatud: 08 Jaan, 2011 12:01
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Lemet kirjutas:Corvus, küsimus, millele paluks ühest vastust- jah või ei. Kas Saksamaa kaitsejõudude vähendamine 125 000(oli vistist see number) meheni vähendab riigi kaitsevõimet või ei? Jah või ei?
Eluaegse germanofiilina, suht hea Saksamaa tundjana ning ka Bundeswehri piisavalt seestpoolt näinud mehena vastaks, et ei vähenda.
Saksamaa on terve 20.saj piisavalt näidanud, kuidas vajadusel kiiresti kas siis väikesest armeest või üldse punktist zero suur ja tugev armee teha. Preisi sõjaline koolkond on midagi sellist, mis kuulub suisa maailma kultuuripärandisse, midagi ainulaadset ja surematut...
Saksamaaga ei juhtu midagi, ühesõnaga. Ja kas 200 000 vorsti sõjaväes või 125 000, ei oma tegelt mingit tähtsust.

Postitatud: 08 Jaan, 2011 13:02
Postitas hummel
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=38038589
Ohvitseride põud. Eks ta võib õige olla, et mingi paarituhandese armee jaoks on keeruline head ohvitserkonda valida ja lisaks kodumaal kvaliteetselt koolitada.
Üldiselt on nii, et peaks lätlastele hakkama vist ise õpetama, kuidas on kasulik riigikaitset üles ehitada. Peaaegu nagu Vabadussõjas. Kuigi meil endal pole minu isikliku arvamuse kohaselt kõik teps mitte korras, siis naabrite asjade kordategemisega saaksime hakkama kindlasti

Meil leidub kindlasti ka piisavalt antud keele oskajaid
Bundeswehri asjadest võiks lisada, et Saksa militaartraditsioon on tõepoolest loetav suisa maailma kultuuripärandisse ja me peaksime sealt rohkem eeskuju võtma, kui seda on vb seni tehtud. Meil on ainult USA ja UK "maaniad", mis on meie kodumaisest olukorrast kõvasti kaugemad, kui Bundeswehr.
Näiteks Bundeswehri allohvitseride auastmete-ametikohtade süsteem on 80% sarnane meie omale! Ainult nimed ja tunnused on pisut erinevad.
Eesti mil traditsioon pärinebki minu nägemusel enamuses Tsaari-Venest ja Saksast.
Armee drastiline vähendamine aitab pikemas perspektiivis militaartraditsioonide jms mandumisele ühiskonnas kindlasti kaasa.
Minu nägemus on, et sakslastel võiks traditsioonide ja kaitsetahte paremaks hoiuks olla olemas oma
rahvuskaart Bundeswehri alluvuses. Mingi Volkswehr, Heimwehr või Bürgerwehr. Infrat ja varustust on neil üle ju lademetes ja sellele organisatsioonile saab anda ka teatud "abipolitsei" ülesandeid, mis seoses rahvusvahelise terrorismusega poleks üldse paha.
Bundeswehri koondamine vähendab muidugi järjest meie lootust mingile võimalikule reaalsele NATO sõjalisele abile. Ma ei saa niigi aru, kust need 9 võimekat diviisi Poola ja Baltikumi saatmiseks peaks võetama.
Postitatud: 08 Jaan, 2011 13:48
Postitas Lemet
Selge, corvus, tänud. Teised ka. Ja erinevalt sinu poolt arvatud kiusuajamisest huvitas mind tõepoolest vaid vastus. Vast võtad vaevaks tuua ka näited selle elukutselised vrs mobiliseeritud?
Postitatud: 08 Jaan, 2011 13:52
Postitas TTA
Samas, (see on minu isiklik subjektiivne arvamus muidugi) on tõenäolisem saada abi 125000 profesionaalist koosnevast armeelt kui mobiliseeritud ja ajateenijatest koosnevast armeelt. Elukutselisi saadetakse palju parema meelega üle piiri kuhugi võõrale maale kui nö "omasid poisse" ehk siis ajateenijaid ja reserviste. Seega meile mõnes mõttes abi saamise tõenäosus suureneb.