www.militaar.net

Oleeg juba tegelikult vastas: on kaasaegne, aga mineviku ja idanaabri osa on soiku jäetud.

Ja kui võtta laiemalt - teistes valdkondades tuleb konkreetse oskussõnastiku puudusel ette pidevalt olukordi, kus tõlkija on valiku ees, kas hakata midagi leiutama, rääkida ümmarguselt ning ümber nurga või kasutada võõrkeelset terminoloogiat (loomariigi puhul ladina keel, majanduses inglise keel), mispuhul muutub tekst lisaks kursiivile, mis häirib ühtlast tekstikuju, ka sulgude ja joonealuste märkustega koormatuks, mida omakorda tõlkimistava taunib.

Nojah, see teema on pikk ja lai, võikski heietama jääda ning näidata näpuga kõigile peale tõlkijate )

Tõlkijad – ärge enam nii tehke )
Ja lugejad – oodake ära kuni raamatust on ilmunud arvustus või sirvige see raamatupoes või -kogus hoolikamalt läbi ning alles siis langetage ostuotsus.
Toimetajad – nemad on niigi tänamatu töö peal, kolme tule (kirjastus, tõlkija, lugejad) vahel. Pidage vastu.
Kirjastajad – aga teie teate niigi, mida saaks paremini teha. Te kas juba teetegi seda või vaatate ärikaalutlustel sellele lihtsalt läbi sõrmede.

oleeg kirjutas: Samas on viidatud MILITERM küllaltki kaasaegne ega sobi kõigi raamatute tõlkimiseks...

Seda kindlasti, et ajaloolisi termineid seal ei ole. Samas on nende tõlkimisel Eestis välja arenenud teatud traditsioonid, mida ei ole üldse raske tuvastada. Ainult viitsimist peab olema. Sellest kõige sagedamini just vajaka jääbki:(

Vene keelt ei ole millegipärast MILITERMis tõesti. See on nimetet keskkonna kõige suurem puudus. Sõnavärdjaid leidub ka, aga nende parandamisega minu teada tegeletakse ja eks tehes ikka juhtub. Oluline on, et "seletav sõnaraamat" on täiesti olemas ja lausa veebipõhine. Igasugune vigin teemal, et militaristid on laisad, ei ole tõlkijatele sõnaraamatut teinud, on küll pehmelt öeldes jama.

B2 Spirit sõnastas üsna täpselt ka minu seisukoha

Igasugune vigin teemal, et militaristid on laisad, ei ole tõlkijatele sõnaraamatut teinud, on küll pehmelt öeldes jama.

terv
o

ma isiklikult arvan, et laias laastus tuleks tõlkida ikkagi respektiga ajaloolise konteksti vastu: kui räägitakse tänapäevast, siis olgu rühmaülemad, kompaniiülemad, brigaadiülemad jne. Kui on tegemist ajaloolise raamistikuga, siis võivad olla ka polgukomandörid, polkovikud, oberstid jt. Aga kirjutada kompanii komandöridest jms on ikka valus ämber. Milterm on muidu hea allikas, aga täis risuseid uudiskeelendeid (õhuk, pillupakk, sihtjõud jt), millel igapäevakasutuses erilist kandepinda pole. Kõige paremini aitab tõlkijat ja toimetajat ikka suur lugemus, lai silmaring ja entsüklopeedilised teadmised... või siis osav guugeldamine. Kui aga hakata vabandusi otsima, et ei maksta piisavalt ja tahetakse jumala muidu palju tööd, on ju alati võimalik keelduda, selle asemel et mingi jama valmis nikerdada.

MILITERM on täis igasuguseid "põnevaid" ja totakaid anglo-laene, mida on kuvaldaga eesti keelde üritatud lüüa, kusjuures mitmed sõnad peaks olema aktsepteeritavad ja arusaadavad ka väljaspool kaitseväge.
Kohati on Google tõlge ka asjalikum. Igausgu "õhukid" ja muu saast, mille üle kord isegi "Sõdurileht" läbi lillede õigusega irvitas.

Tuletab meelde, kuidas EW ajal toimis ka mingi samasuguste tarkpeade punt, kus soovitati tanki asemel tõsimeeli kasutusele võtta "rünnuk".

Sõnad mis mulle aga teevad "muret" tänapäevases igapäevases militaarkeeleksutuses kõikse enam:
1) Formatsioon - peaks olema rivi. Inglise laen. Meil lendavad juba lennukid "formatsioonis", laevad sõidavad ja juba ka allüksused maastikul. Varsti nimetatakse riviplatsid ka "formatsiooniplatsideks"?? Mis on viga eesti keelel ja eestikeelsel lihtsal sõnal rivi/rivistus?
2) Rühmitus - peaks olema paiknemine, lahingrivistus. Soome laen. Eesti sõjanduskeeles (ja ka osalt tsiviilkeeles) on rühmitamine üksuse koosseisuline jaotamine.
3) Patrull - seda kasutatakse vist absoluutselt kõige kohta peale kaitse ja rünnaku, mis on Eesti sõjandustraditsioonist natuke kauge. Inglise laen. Patrull on rahvakeeli mingit kindlat marssruuti pidi liikuv ja sellega oma julgestus- või vaatlusülesannet täitev võitleja või allüksus. Muudele tegevustele tuleks leida rahvakeelne vaste.

Varasemat kogemust

Peäro Pitka Sõjamehe sõnastik:


http://s42.photobucket.com/albums/e308/ ... g&newest=1

70% eestikeelsetest sõnadest on laenud, hummel. Kõiki neid on mingil ajahetkel naeruvääristatud kui "põnevaid" ja totakaid, uus asi kutsub ikka võõristust esile. Keel areneb ja ei võta kaua, kui "sõnavärdjatest" saavad igapäevakasutuses ja kõigile arusaadavad terminid.

Minu isiklik lemmiksõna on missioonik. Veel poolteist aastat tagasi ei kasutatud seda vist üldse mitte kuskil mujal kui militaarpsühholoogia ringkondades. Nüüd kostab seda üha enam juba nii asjaosaliste kui lähedaste suust, kuigi enamuse kaadri suhtumine on, et "sõnavärdjas". Aasta veel ja on KV spetsiifiline termin, kaks aastat ja tavakeelend

Missioonik on sõna, mille tähendus peaks olema ju vähegi sädet silmas omavale suht-koht mõistetav. Militermis on aga ka üpris palju väljendeid, mis tunduvad ikka päris jõhkra keelevägistamisena. Loodetavasti roogitakse need sealt välja.

Hehee... "ahvid", "põrkamine", "säbelemine" jms on ka kaadri kõnekeeles kasutusel, ent see ei muuda neid veel kirjakeelseteks terminiteks
Ametlikesse dokumentidesse ei ole "missioonikul" küll lootustki jõuda. Igatahes mitte sellel sajandil. Parem keskenduks tõisele sõnavarale. Oskuskeel sõjanduse valdkonnas on ammu olemas. Häda on selles, et suurem osa inimestest pole seda kuulnud, raamaytuid ei loeta, nii tekibki arvamus, et kui mina ei tea, siis polegi sõnu ja termineid olemas.

Ametlikes dokumentides on missioonik juba vähemalt paar aastat kasutusel.

Tuleb vahet teha militaarkeele edasiarengul ja sulaselgel rumalusel ja ebaintelligentsusel. Keelt tuleb hoida, mitte risustada!
Keel on väga püha asi ja selle kasutamisel või vormimisel tuleb alati arvestada kõikide võimalike asjaoludega, mitte lihtsalt tõlkida/laenata mingi lambisõna, panna kuhugi materjali kirja ja JOKK. Et puhteestikeelse traditsioonilise "rivi" asemel kirjutatakse õppematerjali süüdimatult sõna "formatsioon", näitab lihtsalt kasutaja kitsast silmaringi, saamatust ning ebaintelligentsust. X tainas luges innukalt kuskilt inglise/saksa õppematerjalist uhke sõna formation ja kesine ajumaht ning vilets silmaring ei võimaldanud seda eesti keelde panna - võttiski võõrast keelest otse.

Olen ise ka mõningaid eestikeelseid termineid pidanud välja mõtlema oma erialal aastaid tagasi. Enne said ikka emakeelsed võimalused läbi kaalutud-arutatud ja mõeldud lisaks sellele, et uus väljend oleks arusaadav, loogiline ja hõlpsalt või suupäraselt kasutatav. Otseseid võõrlaene eriti üle võtta ei tulnudki. Toimib.
Selline väljendite ja sõnade "leiutamine" on päris suur moraalne vastutus ja asjasse peab suhtuma tõsisemalt, kui lihtsalt "homseks on vaja" ning "tehtud".

B2 Spirit kirjutas:Ametlikes dokumentides on missioonik juba vähemalt paar aastat kasutusel.

Millistes dokumentides? Kes neid kirjutab/allkirjastab?
Toetan igati Hummeli seisukohti keele hoidmisest. Liigagi sageli kuuleb ka ametlikus pruugis ajulaiskuse või kitsa silmaringi põhjustatud anglitsisme "treening" (väljaõppe, õppuse jms tähenduses) - üks paremaid on isegi "teatritreening" (Theatre Training - missioonipiirkonda tutvustav õpe) - ilmselt Panso koolkond möllab; siis veel selline ajupeer nagu "praktikal laskmine" (practical shooting). Ma ei ole purist, kuid ilma teadmistepagasita läheb kirjasõnapõlguritest võhikutel asi raskeks.

Hummeli postitus ei saa nüüd küll kuidagi MILITERMi kohta käia?

formation:
1)1. an ordered arrangement of troops and/or vehicles for a specific purpose [AAP-6] 2. the orderly arrangement of a unit's elements [ADDR-ENEN]
rivi
1. vägede ja/või sõidukite korrastatud paigutus teatud kindlal eesmärgil [AAP-6 tõlge] 2. sõjaväelaste, allüksuste või väeosade määrustikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks [SÕJA-MAPR]
rivistus
Keelenditüüp: sünonüüm

Sobimatu: ülesrivistus


2)an ordered arrangement of two or more ships, units, or aircraft proceeding together under a commander [AAP-6]
formeering
ühe ülema juhtimisele alluva kahe või enama laeva, üksuse või õhusõiduki korrastatud paigutus [AAP-6 tõlge]

Sobimatu: formatsioon


Tõlkijate asi ei olegi uusi termineid välja mõelda, las sellega tegelevad filoloogid ja erialaspetsialistid.

Ma üldse ei vaidle, et MILITERMil on puudusi, aga käia ringi ja neid afiššeerida tähendabki seda, et tõlkijad ei kasuta seda, sest "see on ju sõnavärdjaid täis" ja leiutavad parem ise.

Just plain mean: kui ei tea, ei ole vaja teada. Sõna on erialaterminina kasutusel ja täiesti ametlik, lihtsalt kaadri harjumine on alles nüüd nii kaugele jõudnud, et esimene reaktsioon ei ole 100% juhtudest ninakirtsutamine.

Keel on elav organism, mis hingab ja areneb. Seda kuidagi mingites kindlates sängides hoida ei ole pikas perspektiivis lihtsalt võimalik. Milleks minna endast välja asjade peale, mille muutmine ei ole inimese võimuses?

... Keelt tuleb hoida, mitte risustada!
Keel on väga püha asi ja selle kasutamisel või vormimisel tuleb alati arvestada kõikide võimalike asjaoludega...

Ei vaidle vastu aga vägisi tuleb meelde vestlus ühe eesti keele filoloogiga kellega tõdesime, et lihtsustatult võttes muutub õigekeel vastavalt sellele kui valesti inimesed seda räägivad. Nt kui 20 sajandi esimesel poolel olid filoloogid ägedalt vastu terminile "tänaval elama", naeruvääristades et tänaval elavad ainult koerad siis tänapäeval ei tee keegi sellest numbrit kui ütlen, et elan Viru tänaval, mitte Viru tänavas (mida peeti ennem ainuõigeks). Samas kui nt saaks ajas tagasi minna ja mõne 13 sajandi hõimuvellega juttu ajada siis ma ei usu, et ma tast aru saaks kuna vahepealsetel sajanditel on lihtsalt igat masti laensõnasid keelde juurde tulnud (koos grammatiliste reeglite jne muutustega). Ehk siis nagu B2 Spirit kirjutas:

Keel on elav organism, mis hingab ja areneb. Seda kuidagi mingites kindlates sängides hoida ei ole pikas perspektiivis lihtsalt võimalik. Milleks minna endast välja asjade peale, mille muutmine ei ole inimese võimuses?