www.militaar.net

Mul tekkis tagasihoidlik küsimus, et kuidas, kellel ja kelle loal Mereväes neid infotunde korraldatakse?

Et no kas näiteks Maxima lubaks Rimi tegelased oma töötajatele "infotunde" tegema?

hummel kirjutas:Mul tekkis tagasihoidlik küsimus, et kuidas, kellel ja kelle loal Mereväes neid infotunde korraldatakse?

Et no kas näiteks Maxima lubaks Rimi tegelased oma töötajatele "infotunde" tegema?

Mereväes pole ühtegi sellist infotundi toimunud. Ilmselt on selle väite taga ajakirjaniku elav kujutlusvõime.

Ilmselt on selle väite taga ajakirjaniku elav kujutlusvõime.

Eeldasin seda, kuid kindel ei olnud
Näib, et tegu rohkem reklaamitrikiga.

terv
o

EKV-s on üleajateenija sidrun!

...sidrun...

Ehk selgitaksid lähemalt?

terv
o

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 3&l=fplead

Lisaks 25le lahkunud allohvitserile on lahkunud või lahkumas ka üheksa ohvitseri ehk 12 protsenti mereväe ohvitseridest.

Mereväe personaliülema vanemleitnant Ain Pärna kommenteeris, et avalduse esitanute või juba lahkuvate mereväelaste seas on keskmiselt 5aastase kogemusega oma ala vaieldamatud spetsialistid, kelle asendamine vajab vähemalt 3aastast arendustsüklit. Kaitsevägi on investeerinud allohvitseri ja ohvitseri valjaõppesse ja arengusse, samas piirneb turvafirma kulu kogenud kaitsevae kaadri üle ostmisel kuluga palgale.

"Allohvitseride keskmine palgatase 600 eurot ei võimalda inimväärset toimetulekut Tallinnas, arvestades kasvanud kulutustega eluasemele ja toidule ning palkade langust 2008. aasta tasemega võrdluses," lausus Pärna.

Nähke ka asja positiivseid külgi!

-kamin saab taas jutustada oma progressiivse tähtajalise teenistussuhte hädavajalikkusest

-võibolla jõuab kohale, et kutseline sõdur/madrus pole kõige parem/kindlam võimalus -kujutage näiteks ette, kas ajateenijaist allohvitserid saaksid sedasi massiliselt uttu tõmmata.

-võibolla jõuab kohale, et kutseline sõdur/madrus pole kõige parem/kindlam võimalus -kujutage näiteks ette, kas ajateenijaist allohvitserid saaksid sedasi massiliselt uttu tõmmata.

Ei, kindlasti mitte. Et asjast tulu oleks, peaks ajateenistuse venitama 5 aasta peale. Sest, kodanik tuleb aega teenima ja teeb läbi sõduri baaskursuse, madrusebaaskursuse, NAKi, sidekursuse jms. Paar kuud meresõitu ka ja ongi ajateenistus läbi. Millegipärast eelistatakse laevade peal vanemaid ja kogenenumaid sidemehi, ei tea miks.

Igasugu asju, kus on oluline meeskonnatöö ja varasem kogemuste baas on väga lihtne ühe meeskonna liikme poolt untsu keerata, kellel ei ole piisvalt praktikat.

Enamus äraminejaid on keskmiselt 5aastase teenistuskogemusega. Võiks ju õelda, et inimesed on enda koolitusse panustatu tööga tagasi andnud.

Actual kirjutas:

Seda teemat peaks mõni jurist lahkama. Artiklis on juttu, et meestega sõlmitakse töövõtuleping. Töövõtulepingut käsitleb Võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse järgi

Mis juriidikat puudutab, siis töövõtulepinguga ei ole tegemist, kuna puudub konkreetne resultaat, mida töövõtja peab saavutama. Pigem on tegemist käsunduslepinguga. Aga vahet ei ole, mõlemad on võlaõiguslikud teenuseostuamise lepingu alaliigid...

kashey kirjutas:
Ei, kindlasti mitte. Et asjast tulu oleks, peaks ajateenistuse venitama 5 aasta peale. Sest, kodanik tuleb aega teenima ja teeb läbi sõduri baaskursuse, madrusebaaskursuse, NAKi, sidekursuse jms. Paar kuud meresõitu ka ja ongi ajateenistus läbi.

Vene merevägi ajateenijatest madrustel püsibki. Tõsi, teenistus on pikk, kuid ka laevad on märksa keerukamad kui meie abilaevastik.

Milleks on madrusel vajalik sõduri baaskursus? Algusest peale keskenduda laevaspetsiifilistele asjadele ja saab küll. Selleks, et osata käsitseda Galili või MG-3 pole küll kolm kuud vaja metsas roomata.

illl kirjutas:Mis juriidikat puudutab, siis töövõtulepinguga ei ole tegemist, kuna puudub konkreetne resultaat, mida töövõtja peab saavutama. Pigem on tegemist käsunduslepinguga. Aga vahet ei ole, mõlemad on võlaõiguslikud teenuseostuamise lepingu alaliigid...

Ei ole

Käsundusleping on selline asi, kus sa annad teisele õiguse/voli teha sinu eest mingit tööd (nt maaklerileping).

Kui isik töötab laeval turvamehena, siis esimene töövaidluskomisjon tunnistab selle "töövõtulepingu" töölepinguks. Ilmselt pole Rahumägi ammu reaalse eluga kokku puutunud. Ehk kui teenid turvamehena 3 aastat - on asja nimi meil "tähtajaline tööleping", sõltumata sellest, mis pealkirjaks pandud on.

Trumm, ne utši dedušku jebatsa...Käsundus- ja maaklerleping on mõlemad teenuseosutamislepingu alaliigid, kuid nad on erinevad lepingu liigid, millele seadus sätestab erineva regulatsiooni, vt VÕS § 619 ja 658.

Töövaidluskomisjon pole ka asjakohane viide. Laeval kehtib lipuriigi seadus. Kui USA firma teeb kellegagi teisest riigist lepingu, siis 99% on seal lepingus ka kokku lepitud, mis riigi õigust lepingule kohaldatakse ning milline on kohtualluvus. EV töövaidluskomisjonil pole selles osas mingit pädevust midagi öelda. Aga veelkord, ei ole oluline mis lepingu tüübi USA firma teeb Eesti kodanikuga, ning ka see, mis õigust sellele kohaldatakse.

Täiendust aina tuleb. Sügisest saab Eestis õppida mereväeohvitseriks
Ehk peaks profiili laiendama - mereväeohvitser-turvamees.
See on muidugi selge, et turumajanduses asi just nii käibki: kui on nõudlust, siis on ka pakkumist.

Välismaal on tore tööl käia. Palgad suuremad. Saab kiirnuudlitest toituda. Naine tantsib diskol teisega.

Olen mereväelastega sellest ajateenijate kasutamisest palju vaielnud. Mina olen Mereväe ja ajateenistuse patrioot.

Mereväe probleemiks on, et nad ei ole aastate jooksul suutnud ajateenijaid-allohvitsere integreerida laeva-ajateenistuse süsteemi. Küsimus pole mitte selles, et kas ajateenija-maadil oleks oma koht laeval või ei, vaid selles, et kaadrimereväelased pole sellega harjunud ega oska üldse ette kujutada midagi, mis eristub nende senisest süsteemist (ilmselt Bundesmarinest päritud nägemus).

Võrdlusena tooksin näite, et ka suurtükimeeskonna ülema ametit peeti mõnede isikute poolt 2000ndate algul ikka puha kaadrikaitseväelase ametiks ja ajateenijat liiga lolliks jne. Nüüd ei julge sellist jama enam keegi teiste kuuldes rääkida. Sama teema oli loomulikult tulerühma ülemate ja vanematega, aga selle ületamiseks läks siiski mitu aastat ja halbu vilju maitseme (reservväes vastavate meeste puudus) veel paar aastat. Loomulikult saavad ajateenijad-allohvitserid täiesti rahuldavalt hakkama nii relvameeskonna, kui SA tulerühma juhtimisega. Samuti saavad Soome ajateenijad hakkama Leo 2 meeskonna ja rühma juhtimisega.
Vähe sellest - Soomes saavad ajateenijad-allohvitserid (isegi aspirandid!) ka laevadel 6/9/12 kuuga aja teenitud. http://www.puolustusvoimat.fi/
Kuidas see meie Merevägi ikkagi niipalju viletsam on, et meil ajateenijate-allohvitseride õpetamisega ega laevadel kasutamisega hakkama ei saada, kuigi kõigi teenistus on laeval 11 kuud?

Saan aru, et laeva 98% ajateenijatega ei mehita nagu ei saa ka Maaväe kompanii hakkama ilma kaadriallohvitserideta. Aga olen kindel et laevade koosseisud saab vajadusel korraldada edukalt ka nii, et kaadriallohvitseri ametikohad on alates veeblist. Võimaldab samaaegselt palgaastet tõsta (motivatsioon) ja laevu rohkem mehitada. Võimalik, et väärtustaks rohkem kaadriallohvitseri kutset laeval.
Praegu peaks olema enamasti nii, et laeva mingi valdkonna vastutav allohvitser on veebel, tema asetäitja-spets maat, kellele omakorda alluvad ajateenijad madrused. Enamusel erialadel on raudselt võimalik rakendada selle maadina ajateenijat, kellele omakoda alluvad ajateenijad-mardused. Mereharidusega ajateenija ei ole kindlasti nii loll, kui eeldatakse.

Ajateenija-laevamaadi väljaõpet on samuti võimalik läbi viia täiesti rahuldavalt. Praegu läbivad laevadele minevad ajateenijad peale SBK-d MBK, mis kestab kirjade järgi 4 nädalat. Edasi laevapõhine kursus.
Maaväe NABK kestab 6 nädalat. 2-nädala NABK juhiettevalmistuse osa lisamisega MBK temaatikale on kindlasti võimalik saada kokku MeVNABK. Mereväes maadiks õppima võtmise tingimus peab olema loomulikult eelnev vähemalt poolik mereharidus. Kas täna MBK-sse saadetutel on kõigil mereharidus, ma täpselt ei tea. Pärast baaskursust järgneks laevakursus oma erialal nagu praegustel ajateenija-madrustel.
Navigatsiooniperioodi jääks üle jäävasse teenistuse aega juulis võetutel kuni 10 ja jaanuaris võetutel kuni 25 nädalat.

Täpsemalt ei viitsi siia kirjutada ja pole ka vaja. Kirja olen tegelikult endale pannud veel. Ega mereväelased täna nagunii midagi süsteemi ümberhindamisest teada taha. Loogilisem vist vireleda eksole.
Üht võib öelda - oleks Maaväes ka sama suhtumine ja arusaamad ajateenistusest (teoorias täiesti võimalik), oleks EKV ammu lukku pandud. Umbes nagu Lätis.