2. leht 2-st
Postitatud: 26 Okt, 2005 8:51
Postitas Satakas
holt kirjutas:targutaks ka natuke - ammooniumnitraadist on jah tõepoolest enam kui kerge valmistada suure purustusjõuga pommi, kusjuures õige komponendi lisamisega võib segu muutuda nii tundlikuks, et plahvatab kuulitabamusest, viimane on korduvalt kontrollitud. samuti ei ole üleüldse vajalik mingisuguse spetsiaalse detonaatori ega eelpoolmainitud "suure brisantsusega vahelaengu" olemasolu. Kusjuures sedasama õiget komponenti leidub meil meil mitte küll igal pool, kuid kus on, seal on lademes, nägin päris juhuslikult just täna kogust, millest jätkuks paarisaja tonni segu jaoks, sealjuures oli tegu küll asutuse territooriumiga, kuid ilma igasuguse aiata, valve passis päeval ainult sissesõiduteel putkas.
näd, kurram.....nüüd on põnnil teada ja hakkab kohe lähemalt uurima
Postitatud: 26 Okt, 2005 19:42
Postitas Takishi
miks kõik näevad vaeva et midagi ära lõhkuda. ja kui ka ehitavad siis selleks et ikkagi ära lõhkuda. kasvatuse viga ?
Postitatud: 26 Okt, 2005 20:44
Postitas Satakas
ah...lihtsalt pauku teha on ju põnev. eks ma sama mõtte ajel ka ise neil teemadel tegutsenud. kuna ma pauku ega pommi ei karda, siis ei peetud ka sobilikuks eridemineerijana töötama
aga...olgem ausad, kaua peab sel tööl vastu inimene, kes oma tööd pelgab? ok, on sellevõrra ettevaatlikum aga...stress tapab ta enne, kui mingi vova pandud pomm.
Postitatud: 01 Nov, 2005 14:18
Postitas holt
irw - mul sama lugu: vestlesin paari aasta eest mingite eridemineerijate suuremate võllidega, et kuidas oleks väljavaated nende firmas tööd saada ja kui kogemata poetasin, et pauku ei karda ja kõike lõhkeainetega seonduvat liigselt ei müstifitseeri, siis tõmmati kohe märgatavalt tagasi - meil ei ole selliseid vaja, kes ei karda
Postitatud: 01 Nov, 2005 15:00
Postitas Satakas
nei on lokiga kurvad kogemused. see mees kah ei kartnud pauku. trikid, mida ta töö käigus tegi, panid tihti kolleegid hingeldama.
Postitatud: 21 Mai, 2007 0:05
Postitas tere
Mõttekäik: ajalehed lõigata pisikesteks tükkideks, nitraadi vesilahus peale ja mikserdada kõik ilusaks plögaks. seejärel tuleb plögal kuivata lasta ja see ära jahvatada.
Postitatud: 21 Mai, 2007 8:37
Postitas EOD
tere kirjutas:Mõttekäik: ajalehed lõigata pisikesteks tükkideks, nitraadi vesilahus peale ja mikserdada kõik ilusaks plögaks. seejärel tuleb plögal kuivata lasta ja see ära jahvatada.
Selle jahvatamise käigus on suur tõenäosus ka iseennast vähemalt osaliselt "ära jahvatada".
Lolli järjekindlusega jätkan korrutamist, et igast neljast plahvatusel kannatada saanust kolm valmistasid või hankisid vanast lahingumoonast lõhkeainet, valmistasid, transportisid või paigaldasid pommi.
Postitatud: 21 Mai, 2007 15:52
Postitas tere
tähelepanu paluksin pöörata sõnale "mõttekäik".
Ma tean, et, kui ma hakkaks midagi suuremat "meisterdama", oleks 14% võimalus, et meistritöö teeks seda, milleks see mõeldud on: lendaks õhku
------------------------------------------------------------------------------------
Nii, mis siis edasi juhtuks?Tööd, mis nõuavad terveid närve ja käsi oleks kindlasti võimatu teha, (juhul kui jääksin ellu,muidugi).
Just see mõte, et on võimalik lõbutsedes ka ennast deformeerida, lõikab ära "soovi pürotehnika astmelt suuremale astmele minemise".
Kes see ikka tahaks kogu ülejäänud elu läbi ajada ühe pooleldi nägeva silma, põlenud näo või 3-sõrmeliste kätega?
Mina igatahes mitte. Seetõttu rahuldun ohutus konteineris tossupommide valmistamisega, mis ka väga mõistlik tegevus ei ole.
Postitatud: 21 Mai, 2007 15:56
Postitas tere
See oli halva käitlemise näide
Postitatud: 22 Mai, 2007 8:41
Postitas holt
oh jah...need lapsepõlve süütud ja muretud mängud...ohh-ohhh...
Postitatud: 22 Mai, 2007 8:57
Postitas pliiasiid
Teen ettepaneku see teema kustutada. Arutage asja kusagil privas või õlleklaasi taga. Aitab sellestki et poisikesed "Torusiiliga" pulli pärast kärtsutavad.