www.militaar.net

Vast võib olla abi saksa rindekunstnike joonistuste mapist "Kampf und Kunst" 1941, kus mäletamist mööda oli midagi ka otse Põltsamaa kandist. Leidub Tallinna linnaülikooli akadeemilises raamatukogus Baltika osakonnas ( K-1286fol. )

metssiga kirjutas:Vast võib olla abi saksa rindekunstnike joonistuste mapist "Kampf und Kunst" 1941, kus mäletamist mööda oli midagi ka otse Põltsamaa kandist. Leidub Tallinna linnaülikooli akadeemilises raamatukogus Baltika osakonnas ( K-1286fol. )

Suured tänud! Lähen kindlasti uurin.

Palkmaja on tõsine ettevõtmine ja autori ponnistuste ees müts maha.

Kõige ilusa juures tunduvad palgid liiga ühetaolised. Eestiaegsete palkmajade seinad sobitati kokku sarnase läbimööduga puitmaterialist ja vaevalt et freespalki tarvitati. Autentsema tulemuse saavutamiseks võinuks ehtsat oksa kasutada. Supler peos leiaks suvalisest pargist peotäite kaupa vastavas möödus kraami. Kuivanud oksi poleks peale koorimist isegi toonida vaja.

Illustratsiooniks foto, kus lahendus selline on valitud:

Antud taluperemeheks on tulnukate poolt minevikku deporteeritud kaasaegne ehituspuussepp, kellele anti kaasa tänapäeva puidutöötlemis tipptehnoloogia. Kui tähelepanelikult vaadata, on maja taga terve suur saekaater, kust tuleb neid palke ja laudu nagu Vändrast

Ai-ai-ai, et saada rookatusel autentset tulemust peaks järgima ka tolleaegset tehnoloogiat (kasvõi lihtsustatud kujul). Kõigepealt tuleks alustada piirdelauast - räästasse sead liistu sellele piirile, kuhumaani katuse serv ulatuma peab ja kindlasti õige kaldega. "Rookimbukesed" valmistad eelnevalt ette - kinnitad materjali kimbukestesse (läbimõõt = katuse paksus) ja lõikad ühe otsa siledaks, seejärel laod esimese rea tihedalt täis, nii et sirgeks lõigatud otsad toetuvad piirdeliistu peale. Kuna sa kinnitad nagunii liimiga, siis pole esimese rea kimpudele vaja "lõuga" sisse murda ja abilatti asetada. Järgmiste ridade kimbud laod samuti tihedalt peale ja kinnitad ära, kui jääbki turritama, pole miskit - pärast teed hõreda kammi ja juukselõikusmasina abil "soengu" siledaks ja seejärel mattlakk peale. Kui jõuad katuseharjani, murrad otsad kahele poole ära või lõikad lihtsalt ülejäägi harjaga tasa - kahele poole harja tuleb nagunii ristipidi laotud roolasu, mille tasandad ja kinnitad varesjalgadega, unkaotsad lõikad pärast tasaseks. Seejärel võtad räästast piideliistud maha ja peaks hakkama looma.

Paar väikest asja veel maja kohta:

1. Alumine palgi rida on alati pidev - sinna sisse ei ulatu ukseavad ja muu seesugune.
2. Palgikordi on liialt vähe, 19. sajand - piisab 12 kihti, 20. saj 14-16 kihti.
3. Loomuliku tulemuse huvides tee vähemalt palgi otstesse tuule lõhed.

Jõudu pusimisel.

T-62 kirjutas:Paar väikest asja veel maja kohta:

1. Alumine palgi rida on alati pidev - sinna sisse ei ulatu ukseavad ja muu seesugune.
2. Palgikordi on liialt vähe, 19. sajand - piisab 12 kihti, 20. saj 14-16 kihti.
3. Loomuliku tulemuse huvides tee vähemalt palgi otstesse tuule lõhed.

Jõudu pusimisel.

Tänan soovituste eest, kuid palgikordade suhtes vaidleks pisut vastu. Hiljutisel külaskäigul vabaõhumuuseumis pöörasin ka sellele tähelepanu ja üle 12 kihi polnud seal ühtegi ( vähemalt meelde ei jäänud). Enamasti isegi vähem. Ülejäänu suhtes olen igati nõus ja tuulelõhed ehitusplaani sisse kantud.

Paar näidet:

Ega täpset ettekirjutust ei ole, kõik sõltub sellest, kas tahad 20 sajandi tehnika seada 18 sajandi ehitiste kõrvale või soovid natuke uuemad ehitised sinna. Kõrge vundamendiga on harilikult loomapidamis hoone ehk laut, seal on loomulikult palgi kordasid vähem. Ega neid keegi lugema hakka, näe mehed teevad roomikud ka paar-kolm lüli lühemad, sest mudeli valmistaja on asjad nii loonud.
Et poleks vigisemist teistel ja põdemist endal võta mõni konkreetne hoone eeskujuks.

Eks iga ehitaja või peremees tegi ikka ju oma soovide kohaselt ja võttis ainult eeskujuks teiste tehtu. Püüan ehitistega mitte väga täpset tolle aega või konkreetset kohta järgi teha vaid tolleaegset õhustikku tabada. Põhirõhk jääb ikkagi tehnikale ja lahingusituatsioonidele.

Vahepeal jõudis peremees kah kõrtsust tagasi ja popsutab nüüd mõnuga oma piipu

Lihtsalt sõnatu .

Rikka mehe katuse oled teinud, aga töö on ilus.

võimas töö. pühendumust on lausa ninaga tunda

Kahjuks küll rookatust maja ei saanud, kuid uus katse tuleb saunale. Maja katus aga sellegipoolest lihtsamalt kätte ei tule. Hetkel siis üks külg kaetud, kuhu kulus siis 500 laastu üks haaval kleepides. Vahepeal suutsin juba kahetsema hakata, et üldse nii karmilt ette võtsin. Kuid nüüd seda esikülge vaadates hakkab omalegi aina rohkem asi meeldima.
Vahepeal sai alusplaadile maja, teiste hoonete,aia, künka, kaeviku ja teede paigutus ning asukoht maha joonistatud. Puude, põõsaste paigutus jääb esialgu lahtiseks, kuna ka need plaanis omal teha ja nende mõõdud tulevad välja alles tegemise käigus. Eks peab ruumi jääma ka suuremaks improviseerimiseks.

Nii heal järjel maja eeldab ju ka jalgratast seina äärde...ja õmmelusmassinat nimega Singer toaaknast paistma. Koos pommidega käokellaga seinal ja koorelahutajaga seal kuskil...fantastika, millega inimesed hakkama saavad. Müts maha!