Minuarust on attitude vale. See, et "vend" pole läbinud ajateenistust on samapalju KV/riigi probleem kui "venna" enda probleem, sest mäletatavasti käib meil ainult 1/3 ja ma kahtlen väga, kas ülejäänud 2/3 on ikka kindlasti kõlbmatud või kõrvalehoidjad. See, et kellelgi silmanägemine kehvem on või jalad kõverad, ei tähenda, et ta kõlbmatu oleks. Küsimus on lihtsalt võimetekohase töö leidmises ja selles ilmutab me riigikaitsesüsteem ikka masendavat paindumatust.soesilm kirjutas: Vale küsimus ja vale vastus. Kui mingi vend ei ole läbinud ajateenistust, siis miks peaks ta sobima "maakaitsesse"? Need kes püssi ei ole sobinud hoidma või pole tahtnud hoida, nendest võiks paremal juhul teha mingid relvastamata "abiüksused". Sõja ajal tuleb ka töö tegemist jätkata, nii et kuni võimalik, jätkaku tootva tööga.
Kuidas saab minister vastata "... võib mõtelda" on muidugi omaette küsimus.
Olen väljaõppeüritustel näinud neid vendasid, kes läbisid ajateenistuse KV esimestel aastatel (või lausa veel N. armees viimastel aastatel) - need ei ole teps mitte parem materjal kui enamvähem õppimisvõimeline praeguse aja 20ne. Eriti kehva on lugu N. armee meestega, ka nõuka seersandist on ikka rahuldava EKV reameheni pikk tee minna. KL-s on taolisi palju. Tänaseks on nad juba 40ndates, parajalt vormist väljas, lorud ja lohakad (eriti N. armee kooliga). Samas mõni 17. a noorliige õpib nädala ajaga rohkem kui sellised keskealised lontkõrvad ja väikese utsina järel ei jää millegi poolest alla neile, kel 20 aastat möödas on.
Muide, personalitöö peamine reegel on - värba inimesi, kelle parimad ajad on alles ees (et need saabuks sinu asutuses). Ajateenistuses käimata asjasthuvitatud noored on vähemalt aktiivsed ja tahavad õppida ja teha, aga vanale koerale enam uusi trikke (nt postil mittesuitsetamist või mittemölisemist (et mets ei kajaks) enam ei õpeta.
