www.militaar.net

Lemet kirjutas:....Tänapäevases mõttes harimatu talutaat jääks talvises metsas ilma mobiiltelefoni ja päästeteenistuseta ilmselt ellu, "nutikate" noorte osas aga pole nii kindel....

Kehtib nende kohta see Mark Twaini tõdemine, et kui ta oli noor, tundus ta isa talle üpris tuhmi inimesena. Kolm-neli aastat hiljem imestas ta siiralt, kuidas küll see tuhm inimene on nende väheste aastate jooksul nii palju targemaks on muutunud...

Alahindad, härra Lemet. Ma ei ole küll 20 aga viimane aasta veel nendes aastates. Üldiselt ei ole nagu vaja liiga palju üle pakkuda aga selge on teatud tase.
Raske tundub uskuda tõesti, sest "meie ajal ju meie olime ainult tegijad ja teie nüüd olete ainult tatikad"

Võrreldes tänapäeva noorusega, sai omal ajal vähemalt sama aktiivselt õue-asju teha, nii koduhoovis kui kaugemal. Valdavaks teemaks oli sport: suvel jalgpall, mitmed kurikamängud, talvel hoki ja niisama uisutamine. Sai hoogsalt ka lihtsalt niisama 'hängitud'.
Ometi, millalgi jõudsin lugeda läbi ka kõikvõimalikud seiklusjutud maalt ja merelt ning sporditeemalised autob. raamatud või järjejutud 'Spordilehest'.
Sellega seoses olid suurimad lapsepõlve kangelased: Tšingis khaan, Meelis, Välek Vibulane , lendurid Kožedub-Meresjev (midagi vastaspoole tegemistest sellal saadaval ju ei olnud), hokilegendid Tretjak ja Maltsev.
Viimased on oma suhtumise ja olemuse poolest ka siiani suured eeskujud, ehkki hokilemmikud vahetusid pisut hiljem oluliselt suuremate iidolitega, nagu nt tšehhid Hlinka-Ebermann ja kanadalased Esposito-Cournoyer.

Hauptmann Hans KLOSS

"Kaalul on rohkem kui elu" (Poola TV)

Oli minulgi väike unistus,nimelt saada linnaliini bussiks.Eriti veel,kui
vihma sajab on kõigil hea meel kui tuled.
Bussiks küll ei saanud aga juhiks küll...

Lapsepõlves lugesin väga palju, seega peamised kangelased raamatute maailmast.

Jules Verne'ilt: Kapten Nemo, Cyrus Smith ja co, Hatteras
Francis Chicester ka juba ülal ära mainitud. Neid raamatuid sai vist kümneid kordi loetud. Sergolt: Meremees Peeter Murd romaanidest "Meri kutsub" ja "Kajakalaid". Viimane ots läks küll punaseks kätte, kuid eriti "Meri kutsub" kirjeldas ehedalt purjelaevaelu.
Kožedub. Ei teagi miks just tema.
Nelja Tankisti mäletan pigem raamatu kui filmina.

Saksa poole kangelasi lapsepõlvest ei ole, aga vastavat kirjandust ka ei liikunud minu lapsepõlves. Müller oli karikatuur

Kindlasti kuulusid suurimate lemmikute hulka nii mõnelgi meist Tecumseh, Winnetou, Tokai-iito ("Suure Karu pojad") jts vaprad indiaanlased.

Filmikangelased olid Kapten Tenkesh ja Neli tankisti koeraga.
Raamatutest meeldisid millegipärast välismaa agendid "Tisza kaldal" ja nagu eespool juba mainitud indiaanlaste raamatud.

Some kirjutas:Ojaa, "Üksinda ümber maailma". Minu lemmik ka.

Minu lemmik ka. Õige mitu korda läbi loetud. Samuti Enn Kreemi "Antarktika läbi aegade". Scott'i ekspeditsiooni üsna täpselt kirjeldatud traagiline lõpp ja see, kuidas dr. Rogozov omal ise pimesoole välja opereeris. Muidugi ka Heino Väli "Rajad soos" (huvitav, kas seal kirjutatu on kõik puhas autori fantaasia või on lool siiski ka natuke tõepõhja all?) ja Jorma Kurvineni "Hundikoer Roi".

Pealkiri ei tule praegu meelde, aga pikka aega meeldis üks raamat, mida ka korduvalt lugesin. Teemaks oli seal Venemaa ja USA marsimissioon. Raamat pani fantaasia elama ja no millisele poisile siis kosmoselaevad ja taoline värk ei meeldiks. Muidugimõista päästsid lõpuks venelased oma tehniliselt palju parema laevaga ainsa ellujäänud joodikust jänki. Too jänki oli nimelt oma meeskonnakaaslase tapnud ning hapniku asemel oli ta missioonile hoopiski alkoholi kaasa võtnud

Esimene Maailm ja mõnda raamat oli tol hetkel värske "Silmast silma arktikaga" Naoumi Uemura kirjutatud.

Et siis professor Hapgood, tema joodikust piloot Benson ja piiritusega täidetud hapnikutank...mis lõpuks tänu kangelaslikule nõukogude inimesele kapten Kamovile ikkagi Maale tagasi jõudis. Aga vaat nime ei mäleta mina ka. 220 päeva tähelaevas?? Lend Marsile...??? Venelastel oli sellele veel ka kaks järge, üks oli vist "Maa õde" ja teine "Faetonlaste pärandus" kus needsamad Paidsatže, Melnikov ja Belopolski ringi seiklevad.

220 päeva tähelaevas oli too, kui õigesti meeles on.

Õieti mäletad, autoriks Georgi Martõnov.

Jajah, nii ta oli.
Kui teleseriaalidest rääkida, siis hiljuti tuli ETV pealt sari, mida näidati ka siis kui ma veel päris väike olin (ehk nii 90ndate algus).

Kelmid ja pühakud (The Persuaders) on selle nimi. Stiili poolest võiks vast sealt iidoleid otsida.

vanasti oli ka kass Artur

Et siis professor Hapgood, tema joodikust piloot Benson ja piiritusega täidetud hapnikutank...mis lõpuks tänu kangelaslikule nõukogude inimesele kapten Kamovile ikkagi Maale tagasi jõudis. Aga vaat nime ei mäleta mina ka. 220 päeva tähelaevas?? Lend Marsile...??? Venelastel oli sellele veel ka kaks järge, üks oli vist "Maa õde" ja teine "Faetonlaste pärandus" kus needsamad Paidsatže, Melnikov ja Belopolski ringi seiklevad.
_________________

''

Aleksei Tolstoi " Aeliita"