www.militaar.net

Täpselt sama küsimus deniska, on ka hetkel õhus rippuval monsterkopterite projektil.
Ka seal on analoogsed käärid, kui võrrelda nt Finnairi lendurite palkadega.

Ehk siis selles kontekstis on tugevalt kahtlane kõikide nende projektide jätkusuutlikkus, mis tuginevad põhiliselt palgatud personalile.
Sealhulgas ka palgaarmee idee ise.

Ei saa nüüd aru trummikene sinu avaldusest - minu idee on selles, et tuleb normaalset palga maksta, sina aga tundub vihjad et sunnimaisus armees ruulib?

Huvitav, kuidas siis ajateenijad peaksid lahingulaevat või päästekoptrit juhtima?

Loe siis mitu korda kui aru ei saa.

On olemas kogemus (mida sa värvikalt kirjeldad) miinijahtimise projektiga, miljard klaasplasti ja tont teab mitu miljonit kaide betooni. Tulemuseks see, et asi ikka ei toimi, sest pole meeskondi. Meeskondi pole, sest palgad väikesed ja tööle satub seetõttu igasugu imelikku seltskonda (millele viitab kaebaja).

Kas sa arvad, et kolme NH-90 ostmisega palgaprobleemid kaovad, kui peame igale masinale 3 meeskonda panema? 3-4-5 pilooti me leiame, kes esialgu teevad, aga näiteks 20 pilooti?
Reisilennunduse ja ÕV palkade vahel on samasuured käärid ju! Piirivalve lennusalgas ju elav kogemus olemas, mingit 24/7 valmidust tegelikult pole, sest pole inimesi. Täna on juba probleemid, et Ämarisse neid 700 eurose kuupalgaga spetsialiste ei leita. Ja ei hakatagi leidma! Pealegi arvan mina, et kütusevoolikut võib ka ajateenija hoida.

Paraku ei saa palka maksta nii, et piloodile maksame Finnairi piloodi palka, aga jalaväe leitnandile meie leitnandi palka. Siis tuleb jalaväe leitnant ja kirjutab õiguskantslerile, et lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist ja ....tead isegi edasi mis. Siis tuleb kõigile leitnantidele maksta 50 000+ eeki. Milleks teatavasti raha pole ega tule. Et välistada läbisõiduhoov, tuleb palkasid tõsta vähemalt 2-3 korda. Esialgu. Mis tähendab, et kasarmuid ei ehitata ja relvi ei osteta. Nagu Lätis.

Ja nüüd selle juurde:

Huvitav, kuidas siis ajateenijad peaksid lahingulaevat või päästekoptrit juhtima?

Ei pea. Aga võta lahingulaev ja vaata, mitu % oli seal WWII ajal ohvitsere-allohvitsere (meie mõistes palgalised) ja mitu % mobiliseeritud madruseid (meie mõistes ajateenijad). Võrreldava suurusega sõjalaevadel Vene laevastikus on 3-4 ohvitseri, samapalju mitsmane ning ülejäänud ajateenijad. Mis ma arvan - et me ei peaks panustama suuri rahasid sellistesse personalitundlikesse projektidesse (mis võivad kergelt lõppeda tehnika seisma jäämisega) ja üldse kasutama rohkem ja julgemalt ajateenijaid. Vajadusel pikendama ajateenistust ja mitte tegelema odava populismiga selle lühendamisest.

Toetan Trummi viimast sõnavõttu.

Riigikaitse helgem tulevik (kulutusi märkimisväärselt tõstmata) on võimalik:
- Ajateenijate suurema kaasamisega igapäevateenistusse, mitte ainult reservikutsekooliõppesse.
- Kaadri sõduri- ja nooremallohvitseri kohtade säästmisega ajateenijate kasuks.
- Säästetud ametikohtade läbi palga tõstmise ja osalt ka tegevallüksuste arvu suurendamise kaudu.

Eriti oluline on ajateenijate kaasamine just Mereväes. Kui mereväelased väidavad, et ajateenija väljaõppeks läheb liiga pikk aeg (kahtlen küll ise - küsimus efektiivsuses), tehku ettepanek ajateenistuse pikendamiseks vastavas väeliigis. Las teenivad 11 asemel 17 kuud ja saavad teisel aastal natuke kõrgemat palka (ning rohkem puhkust). 2,5 kuud SBK + 1 kuu MBK + 2 kuud laevakursust õppelaeval (samas ajateenija-maadi õpe tublimatele) + 11 kuud teenistust valmiduslaeval. Sellega seoses likvideerida laevadelt praktiliselt kõik kaadri-madruse ja kaadri-maadi ametikohad ning jääkraha suunata palkade diferentseerimiseks ja lisatasudeks. Laeva meeskonnas ei tohiks kaadri arvukus ületada 50%.

http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=58172590

Ja EPL ongi juba šnitti võtmas käinud...

Kirsberg: kõik mätsitakse kinni

Mitte, et see teema mind kuidagi puudutaks.

Kas teil oligi kavas põletada kaitseväega kõik sillad või see lihtsalt juhtus nii?

See juhtus niimoodi. Mu tagasiside oli mõeldud lugemiseks vaid kaitseväe peastaabile. Mina pole seda ühtegi lehte saatnud ja mina pole seda ka tahtnud ühtegi lehte saata. See oli mõeldud ainult kaitseväe juhtkonnale, et nad saaksid natuke selle asja peale järele mõelda ja võibolla ka midagi ette võtta.

EKV peastaap lekib?

EPL väitel on isand Toomepuu lausa siinse foorumi liige...
http://ajaleht.epl.ee/digi/163?utm_sour ... 472-9.html

Need delfis äratoodud katked annavad juba Hašeki Švejkile ka silmad ette

Isand Roosimägi on avaldanud arvamust.

http://www.postimees.ee/571834/roosimag ... komisjoni/

«Mees, kes seda kirjutas, on küllaltki ekstsentriline, noor mees, kes on endast väga heal arvamusel. Aga välja on toodud küllaltki rängad süüdistused,» ütles Roosimägi. «Minu isiklik arvamus on, et kaitsevägi ei peaks seda ise uurima. Kaitseministeeriumi tasandil tuleks luua sõltumatu komisjon ja fakte uurida.»

"Huvitav, kuidas siis ajateenijad peaksid lahingulaeva või päästekopterit juhtima?"

1983-l aastal Musta mere laevastikus said ajateenijad muideks kopteripiloodi paberid 2 aastaga kätte.
Esimene pool aastat oli teooria ja kaasajõlkumine, teine pool aastat praktika. Oli ka omal võimalus sinna seltskonda sattuda, aga
keelebarjäär ei lasknud aru saada et tegemist on maismaal paikneva eskadrilliga mitte aga laeva peale minekuga, mis teps mitte ei meeldinud.
Kopterid olid need kahe ülestikuse tiivikuga mereväe käsutuses olevad, eks targemad mehed tea ka marki.

Eks vist Ka-25 või Ka-27...

Ka-25


Ka-27

Üks asi, millega me ise aega viidame, on see NAKitamine, VABK-itamine jne jne.
Kui VABK-ist ja SBK-st ning MV mingist basic kursusest saab veel aru, siis milleks on vajalik NAK? Jao kiirrünnak, telkmantli püstitamine jne? Näiteks laeva mehhaanikul? Tema kogu kvaliteet seisneb selles, et laevatöö on korralikult tehtud ja polundra peale leiab ta pimedas oma posti üles ja ei upu vette kukkudes ära. Kui sama aeg kulutada laevapõhiseks õppeks, oleks teenistusaega juba natuke juures.

Milleks?

Lennukipilootide koolitus ajateenistuses on mulle uudiseks, aga ju siis toimis

Mis NAK-i puutub, siis see koosneb teatavasti NABK-s + NAEK-ist (mõlemad normaalselt kokku 12 nädalat), millest esimene annab üldharidust ja teine eriala. esimesed 6 nädalat on siis erinevad baasõppeained sõjaväelisele juhile, aga tegelikult ka üsna palju puhtjalaväelist jama. Ise olen palju mõelnud, et mida siis jalaväelased NAEK-is veel õpivad. Kui jalaväelase oskused NABK-st välja rookida, jääb üldkasulikku temaatikat järele kuni 3 nädalat. Sellest oleks maadile küll. Madruse baaskursus on 4 nädalat. Järele jääb 5 nädalat, mille käigus peaks normaalselt organiseeritud õppetöö tulemusel ja eelneva vastava erialase kogemusega (näiteks mehhaanik, kokk) saama ikka asja küll!

NB! Väikelaevajuhi täiskoolitus (seesama, mille eksamiga kurtja sõnul mereväe ohvitserid toime ei saavat) hõlmab näiteks u 110-120 tundi, mis teeb 3 õppenädalat. Vaevalt ühel mereväe maadil laeval oma sektsioonis palju keerukamaid küsimusi tuleks lahendada...

Mereväelaste jutu järgi pidi asja (maaväepõhise õppe vähendamine mereoma kasuks) usinalt torpedeerima küll KVPS vastav osakond, aga küll annaks seda sealgi läbi suruda, kui oleks ikka väga tahet ja huvi. Kaitseväes loeb otsustamisel tutvus ja isiklik läbisurumisvõime tegelikult mõnikord isegi rohkem, kui põhjendatus või vajadus.
Merevägi on vist aga omas igapäevases mullis edasi. Midagi ei liigu, peale voolava kaadri ja midagi muuta ka ei taheta. Ja pole lõpuks imeks panna, et taolised tigedad artiklid lehtedesse tekivad.

On räägitud, et mõningate vene lennuväes kasutusel olevate pommitajate/luurelennukite/transpordilennuktie pardalaskurid olevat olnud ajateenijad nooremseersandi või seersandi auastmes.

Spets laskuritega masinad on Tu-16 (enam ei kasutata), Tu-95, Tu-142 ja Il-76. Ainult tankuril istus tagumises kahuripostis prapor, kuna ta pidi koordineerima tankimist.

Il-28 oli samuti masin, mille sabalaskur oli ajateenistuja.