www.militaar.net

Ich komm auch, wie immer und alles klaar!
Iskatel i lopat saboi!
Ahoi-hurraaa!

Pole "Tiigrid poris" käepärast aga mis seal punktis 33,9 toimus?

oliver kirjutas:Pole "Tiigrid poris" käepärast aga mis seal punktis 33,9 toimus?

--- „hambaharja-metsas" on üles seatud neli Vene iseliikuvat suurtükki ja et ülesõidukohast paremale on sõitnud kaks Vene tanki. Saabusime koos veebel Kerscheriga täpselt õigeks ajaks. Jalaväelaste hulgas valitses juba paanikameeleolu, sest peale meie «Tiigrite" ei leidunud ühtegi tankitõrjerelva. Suutsime vaenlase tankid puruks lasta, enne kui need ründama asusid, ning jõudsime veel õigeaegselt tagasi, et meie jalaväe vasturünnakut punktist 33,9 (Lastekodumäe-„saapatalla" teel) lõunasse tõhusalt toetada. Soomaastik tekitas siin meile suuri raskusi - teelt ei olnud lihtsalt võimalik kõrvale sõita. Nii saime kamraade-jalaväelasi ainult tulega aidata ja vaenlast maha suruda. Lahingutegevus soos on igale tankistile ebameeldiv ega rahulda karvavõrdki.---
--- Rünnaku jooksul suutsime veel kaks T-34 hävitada. Venelane aga ei tahtnud sellega leppida, juba järgmisel hommikul enne koitu ründas ta kompaniisuuruste jõududega Lembitu küla juures. Tund aega kestnud võitluse järel oli ta tagasi löödud. Sama saatus tabas keskpäevast rünnakut. Jälle kaotas ta kaks tanki ja 47 mm tankitõrjekahuri. Kuid ta ei loobunud ikka veel. Järgmisel ööl valis venelane rünnakuks harjumatu aja, tormates kell kolm
öösel meie kaitseliini kallale. Pimedas saime tulistada ainult hea õnne peale ja nii avanes Ivanil lõpuks võimalus ka keskmised varemed hõivata. Seekord olime raudteetammi tugipunktis osaks saanud lüüasaamisest õppust võtnud ega oodanud enam tarbetult kaua. Sooritasin kümne jala väelasega vasturünnaku ja kaks tundi hiljem olid keskmised varemed taas kindlalt meie käes. Vaatamata venelasele jäetud napile ajale, oli ta jälle kaks 76,2 mm tankitõrjekahurit kohale toonud, millega me esialgu kõvasti vaeva nägime. Tagasi vallutatud keskmised varemed olid meile otsustava tähtsusega. Läinuks need kaduma, pidanuks ka „talu" varsti langema ja kogu kaitseliin selles lõigus oleks kokku varisenud. Vaenlase silmis olid need loomulikult sama tähtsad, la tungis kaks tundi hiljem uuesti peale ja pärast seda, kui neli jalaväelast, sealhulgas tugipunkti ülem, olid langenud, tuli varemed lõpuks maha jätta. Kuus alles jäänud meest ei suutnud Vene jalaväge paigal hoida ja otsisid talust kaitset. Paigutasime nüüd oma kolm tanki ümber talu, mida tuli igal juhul hoida. ----
--- Kuna jalaväelaste raadiojaam oli pihta saanud, saatsin veebel Gruben tankiga rügemendi staapi täiendust tooma. Jalaväelastel oli lihtsalt võimatu jalgsi tagasi minna. Venelane mängis meiega tõepoolest kassi ja hiirt - ta ründas alati seal, kus meid parajasti polnud. Nii edasi-tagasi joostes olime üsna tublisti ära vintsutatud. Punktis 33,7 suutis veebel Kerscher pärastlõunal veel kaks Vene tanki hävitada. Enne pimeduse saabumist alustasime uut vasturünnakut keskmistele varemetele ja pool tundi hiljem olid need kindlalt meie käes. ---
--- 22. märtsil ründas venelane viimast korda punkti 33,9 „saapas" ja kaotanud kaks tanki, tõrjuti ta tagasi. Sellest ajast saadik algas idakotis lõpuks rahu. 17. kuni 22. märtsini olime raskete kaitselahingute käigus puruks lasknud 38 Vene tanki, neli iseliikuvat suurtükki ja 17 kahurit. Selliste tulemustega võisime täiesti rahule jääda.---

Selles teemas on ka midagi "sõrmede ja saabaste" kohta:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=6&t=868

Nagu ma aru saan siis see 33.9 oli lihtsalt üks sakslaste tugipunkt. Kuidas siis see kant on arheoloogidest puutumata jäänud, maanteekraavid peaksid ju rammusad küll olema?

Jajaa, STG-d ripuvad oksal... Kes väitis, et koht puutumata??

Vähem käidud, võrreldes nende kohtadega, kuhu on ehitatud uued teed ja kraavid. Teede puudumine on suurema kolu väljavedu takistanud.

Oleks ka käpp oma oskustega

katja kirjutas:Jajaa, STG-d ripuvad oksal... .

Oksasaega saab ka kevadel korvi täis...

Tuleks kah ratastel ja mootorsaega ja jääks ööseks!

Lubavad kiiret kevadet... loodame, et liiga lehte ei lähe selleks ajaks.

Inventuur siiani registreerunutest:

1. Katja
2. Speedsta
3. Aivar
4-11. Kampfgr. Istorik
12-20. Kampfgr. Klubi
21-22. Kampfwagen Roheline Konn
23. Castellum
24. Hillart
25. Oleeg
26. Arnold
27. Desert Eagle
28. Feeliks Jalgraud
29-30. Oliver kamraadiga
31-32. Wolfgang sõpsiga
33. Ordumeister Otto
34. Marukoer
35. Partisan

Maastureid peaks olema praeguse seisuga 5 tk.

Täpsustan:
Kampfgr.Istorik on ilmselt esindatud lausa 11 võitlejaga. Maastureid tuleb meil kokku 3, neist üks 100% muttauputamiseks, teised kaks lihtsamad meeskonnaveokid. Igaks juhuks bronnin Navara kastis meile seisu või istekohad.

Tundub, et lahingusse astub korraliku ettevalmistuse ning hea varustasemega tugevdatud rühm soomusgredere. Oo kevad, tule juba, käed ihkavad haarata rauda ja sõõrmed tunda värske mulla ja diisli vingu.
Meeleolu loob pilt ammuste aegade võitlustest ja võitudest:

Hmm, kas ATV oleks ka sobiv riistapuu? Kerge, kiire, vintsi, mudarehvi ja põhjakaitsega?

ATV on väga teretulnud, eriti veel heas varustuses. Kogemused näitavad, et sõjaraua välja tassimisel on ATV tubli abiline.

Ametis oodates telefoni näppides leidsin sealt mõned pildid, mis tehtud selle Saapatee peal sügisesel luurekäigul, vahetult enne lume tulekut: