www.militaar.net

Igaks juhuks küsin - corvus, millal aega teenimas käisid?

corvus kirjutas: Tegelikult ei ole see ajateenimine seal maalgi täna enam selline suurus, mida võiks sääraselt üldistamiseks kasutada... Kahjuks.

Kohe nii konkreetne väide?

corvus kirjutas:Mis vahet seal on? Aga "igaks-juhuks" taaskord vastan kaua-kaua tagasi, kuigi maitset ei saand suhugi... Ülejäänu võite ise juurde mõelda.

Tütar ütles emale, et läheb mehele. Ema vastus, et käi ära jah...

no tule taevas appi korvus, see nüke oli nüüd küll killuke propaganda rubriiki.

Rääkige oma "allikatele" vahelduseks mõne eestlasega, kes on soome riigikaitsega kokku puutunud. Minu kogemus oli, et üldiselt oldi vaimustuses. Eriti, mis puudutab "masside kaasamist", totaalkaitse tegelikku sügavust, asja ühiskondlikku kandepinda jne.

Muidu elate nagu Kunnas ütleb "illusoorses allikate maailmas".

Arvestada tuleb muidugi asjaolu, et tajutava ohu kadumine (või õigemini - soovmõtlemine ohu kadumisest) valab muidugi õli tulle igasugu kapitulantide ja muude lödipükste propale - seda ka "ajateenistuse põlistes kantsides".

Ka minu tutvusringkonnas on mõned "reservin johtajad", täiesti parimas tööeas mehed ja kui ma sealt kuuldut kõrvutan corvuse allikapõhise jutuga, on enamvähem kohe selge, et corvus ajab talle tüüpilist kapitulandijuttu.

See, et naabritel on KA roosa manna, ei tähenda, et meil peaks asi roosast mannast koosnema. Ehk naabritel, Iisraelil või mistahes "linnalegendi alusel" on piisav tase, et mingi kogus roosamannat ei too kohe kaasa katastroofi.

Meie oma riigikaitsega oleme sellises arengufaasis, nagu oli Soome või Iisrael ütleme 1955. aastal ja tollal polnud seal küll mingit märkimisväärset roosa mannat, sest vastasel juhul poleks nad jõudnud sinna, kuhu nad jõudnud on.

Täna on ikkagi Soome armee seisus, kus Karjala tagasivallutamine on enam kui reaalne ja piirkonnas olevatest üksikutest logisevatest brigaadidest ja paarist lennuväepolgust pole lihtsalt tõsisemat vastast.

Sellel taustal saavad mõistagi igasugu punaroosad jõud säutsuda, et armee on liiga kallis, liiga suur ja liiga koormav noore valikuvabadusele.

Meil ei ole millegi pealt säutsuda, sest meie armee ei ole hetkel võimeline Peterburi sõjaväeringkonnaga 1:0 tegema. Järelikult pole meil väga vaja igasugu roosate käpiksotside ja liberaalide mantrast lähtuda, lähtuda tuleb mantrast, mis oli iseloomulik Soomele või Iisraelile armee kasvufaasis.

corvus kirjutas: Jep. Kohe nii konkreetne ongi see väide. Et Soome pole Iisrael ja et üldistada ei saa. Hakkame nüüd seda aspekti vaagima ja selle üle vaidlema?

Nii otsesed kontaktid kui ka naabrite meedia ja perioodika annavad üsna selge pildi, et Soomes eksisteerib selgelt kaks teineteisele vastanduvat poolust. Kusjuures see teine ei ole kamp ullikesi vaid seal on esindatud ka täiesti arvestatav kogus respektaableid kodanikke, kes on võimelised mõjutama (ja mõjutavadki) paljude soomlaste arvamust ajateenistusest.
http://yle.fi/uutiset/kotimaa/2010/02/t ... 61134.html
Ja siis on nende kahe pooluse vahel väga suur kontingent inimesi, kelle arvamus on muutuv trendide või hetke emotsioonidest. Ükskõiksed enamasti.
Tendents täna on aga sinna poole, et üha enamate arvates ei ole "täisväärtuslik mees = sõjaväes käimine" enam sünonüümid.
Nii, et Soomes ei ekstisteeri mingit säärast sotsiaalset aspekti nagu siin väidetakse "in corpore" ning Soomes on juba ammu leitud, et tagasiandmine saab toimuda ka muude väärtuste baasil. No ei saa sealses ühiskonnas (nagu ka meil) nn tagasiantavate väärtuste puhul kogu jutt keerelda vaid militaaraspekti ümber.

Artikklist loen ma välja ühe mehe arvamusavalduse, ei muud enamat. Loomulikult, ka Eesti kohta võib fundamentaalseid järeldusi teha P.Simsoni artikklite põhjal, kuid mis seos on sellel tegelikkusega?
Gümnaasiumiosas, või isegi varem, õpetatakse, et väiteid tuleb põhjendada statistika ja faktidega, mitte aga isikliku veendumusega.
Aga eks see jutt läheb teemst mööda ning on minu isiklik arvamus.

Eelkirjutatust võiks oletada üht õnnetut perekonda, kus kolm tütart järjepanu õnnetuks saanud...
A järsku oli nii, et ise ja vabatahtlikult ummisjalu teise kultuuriruumi mehele läinud tütar osutus pulmaööl enam mitte kõige paremas värskuses olevaks. See selleks, selle oleks ilmaselt ka andeks saanud, moodsad ajad ikkagi. Aga järgmisel päeval keeras sunnik veel kapsasupi p...sse. Ja tuli välja, et põrandapühkimise-pesemisega ep tule ka toime. Sai mehe käest nüplit ja jooksis nutuga koju ema juurde tagasi. Ja pidas edaspidi kõiki meheleminejaid puhta lollakateks. Hoolimata sellest, et enamus meheleläinutest oma eluga kenasti hakkama said... Mees oligi antud juhul paras põrsas, aga ega sel tütrelgi poleks olnud sügavat mõtet mehele minna...

Valikuvabadus on täitsa olemas- kui supi keetmise ja põrandate pühkimisega hakkama ei saa, pole mõtet mehele ronida. Või siis oleks vähemalt soovitatav ses vallas esmalt "enesearendamisega" tegeleda. Aga pidada kõiki mehelolevaid "nürideks ja tühjadeks"- nuuu, corvus, selline libastumine... avaldus iseenesest kõneleb ju avaldajast ja tema suhtumisest ümbritsevatesse nii mõndagi...

Kõneldes sellest (nürist või mitte ) enamusest- huvitav, kui suur oli nõukogude ajal igal aastal kuulsusrikka SA, PV ja VMF ridadesse kutsutavate arv Eestist?

corvus kirjutas:Sellel laupäeval oli muideks YLE 1 siinsetki teemat puudutav intervjuu Soome kaitsejõdudue juhatajaga. Tänaseks on kõik 40 minutit ka üleval.
http://yle.fi/uutiset/kotimaa/2010/10/k ... 27445.html
Arvamused kommentaaridena seinast seina. 80ndatel oleks, minu subjektiivsel arvamusel, kommentaarid olnud selgelt palju ühesemad. Vast isegi 90ndatel.

Siinkohal tundub sul õigus olema, mulle on jäänud mulje, et igalpool kus ühiskond areneb heaolu poole, seal tekib ka vastavasuunaline mandumine. Nagu oleks roosamanna midagi lõppematut ja iseenesest mõistetavat.

Ja siit ei jää enam kaugele tõdemus, millele juba enne meid on tuldud- et sõda on inimkonna normaalne seisund etc...

Sellele vastas ülemjuhataja, et armee ei saa võtta endale ülesannet alustada (või tegeleda kellegi asemel) ise kasvatustööga, armee ülesanne on koolitada saadud materjalist täisväärtuslikud sõjamehed.

Ülemjuhataja poolt täiesti loogiline arusaam, nullist vaimu kasvatama hakkamiseks on aeg lihtsalt liiga lühike. Ka ei saa meelsust kasvatada väevõimuga, WW II näitas selle ju tegelikult ilusti ära, eriti selle algus.
Lemetile vastates lähen küll teemast kaugele, kui korraks ringi vaadata, siis on paratamatult suur sõda tulekul, arvestades maakera ülerahvastatuse kasvu kohutavat kiirust. Selle sõja saaks välistada ainult mingi üleilmne katastroof või haigus, mis pühiks vähemalt paar miljardit inimest maakeralt, kuid ka paar miljardit oleks lihtsalt tulevase sõja ajatamine.

Noh ,kui mingi liik on kontrollimatult paljuneda võtnud, on harilikult loodus ise kombel või teisel seda vohamist piirama hakanud. Koos kõige juurdekuuluvaga...

jackpuugile: Jah, 2000. a eel ja järel tundus, et see see suur sõda v vastasseis on lähiaastate asi, kuid tänu Iraagile ja Afganistanile lokaliseeriti konflikt üldjoontes ära. Praegu seda küll nähtaval silmapiiril pole; mis selle taga, seda veel ei tea. Sest Araabia maailmast lasti kõvasti auru välja; Venemaa kujutab endast ohtu veel ainult oma väiksematele naabritele, ja isegi mitte kõikidele neist; Hiina on viimastel a-tel võtnud üllatavalt konstruktiivse hoiaku ja rinnutsi oma siseprobleemidega, mis lähiaastail paratamatult teravnevad. Kes veel, kui SUUREST sõjast rääkida?

Kapten Trummile: Mitte küll päris 1955, kuid 1954 ilmus Soomes KustannusOYs Kivi Wolf R. Halsti raamat "Suomen puolustuskysymys". 262 lk. Soovitan lugeda.