Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
alban
Liige
Postitusi: 1228
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Viita palun õigusaktile, millest see volitus tuleneb. Otsida a) VV seadus b) rahandusministeeriumi põhimäärus c) riigieelarve seadus. Minu poolt selle koera suukorvi kaasuse kohta: selle kandmine tuleneb KOV õigusaktist (nt KOV volikogu kinnitatud ming heakorraeeskiri). Selle kinnitamiseks tuleneb volitusnorm (kas otsene või kaudne) KOV seadusest, mille kohaselt on KOV korraldab oma haldusterritooriumil elu-olu, sh heakorda.

Kui leiad ESMi kokkuleppimise ajal kehtinud volituse, mis lubab rahandusministril selliseid siduvaid diile teha - viski minu poolt. 8) Mina pole jurist, olen lihtsalt elus kümmekond õigusakti teinud ja oman täitsa ettekujutust, milline peab olema piisav alus ühe või teise asja jaoks.
Kuule Trumm ära demagoogitse vaid häbene. Ilmselgelt ei ole sul vähimatki ettekujutust kuidas käib rahvusvahelise lepingu ettevalmistus Eesti Vabariigis. Sina väitsid ülalpool, et Ligil puudus vähimgi volitus käia kusagil ja mingeid esialgseid läbirääkimisi pidada. Kuidas sinu arvates see asi siis käima peaks? Riigikogu 101 liiget koos abipersonaliga sõidab in corpore Brüsselisse, peavad läbirääkimisi ja siis allkirjastavad lepingu või? Tahad ma räägin sulle kuidas käib näiteks topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimine. Kujutad sa ette, et neid esialgseid läbirääkimisi ei pea mõne välisriigiga ei Riigikogu, ei rahandusminister ega ka Rahandusministeeriumi mõni osakonnajuhataja vaid lihtlabane peaspetsialist. Tema poolt kokku lepitu kiidab/ei kiida hiljem heaks Riigikogu. Näita mulle seadust või muud akti, milles oleks peaspetsialistile antud õigus Eesti jaoks siduvaid lubadusi võtta, mida Riigikogu "kummitempel" hljem heaks kiidab :D

Seega kirjutan sulle arusaamiseks välislepingu tekkemehhenismi lihtlausetega lahti: Täitevvõim (valitsus) peab läbirääkimisi mingi välislepingu sõlmimiseks vastaspoolega. Seadusandlik võim (Riigikogu) kas kiidab heaks kokkuleppe projekti või ei kiida seda heaks. Valitsus ei saa ilma Riigikogu heakskiiduta ühtegi välislepingut sõlmida.

Siit jõuame tagasi sinu ülalpool väidetuni, et Ligi on Eesti jaoks midagi siduvat kokku leppinud ja tal ei olnud selle jaoks ei volitusi ega pädevust. Ligi poolt tehtud ettepaneku sõlmida teatud välisleping kas vormistab siduvaks või lükkab kõrvale Riigikogu oma otsusega. Alles peale Riigikogu otsust muutub asi Eesti jaoks siduvaks. Seega on vale ja asjatundmatu su jutt, et Ligil oleks pidanud olema mingid erilised volitused. Ära tulevikus palun enam võta sõna teemal millest sa üldse ikka aru ei saa.
Lemet
Liige
Postitusi: 20795
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas Lemet »

Corvus kirjutas:...Naljakas on minu arust see, et ikka ja jälle kumab su teistest tekstidest teistes teemades läbi autoritaarsuse ihalus, kuid selektiivselt esined sa mõnikord Pätsu kriitikaga nagu padudemokraat...
Naljakat pole siin midagi, väga paljud on täheldanud, et kõige tõhusam valitsusvorm on mitte seesama paljuülistatud demokraatia, vaid hoopis nn. "ühemehe" valitsus valgustatud monarhiast kuni diktaatorini. Tulemuslikuse seisukohast vähemalt.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
nuhk.Albert
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 06 Dets, 2007 20:58

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas nuhk.Albert »

See on juba teine riigi reetmisena tõlgendatav otsus. Esimene oli ilma rahva volitusteta Lissaboni sobingu sõlmimine.

Kui rahvas on meil kõrgeimaks võimuks, siis kuidas saab ilma peremehe loata sõlmida põhiseadusega vastuolus olevaid lepinguid?

Demokraatia?

Mõtteaineks: Hitler võttis 14.07.1933 vastu referendumi seaduse mis koosnes kolmest punktist:
1.Reichi valitsus küsib rahvalt kas see on nõus sammudega mida on plaanis ette võtta. Seadus kehtib ka seaduste puhul.
2.Referendumi küsitlus loetakse õnnestunuks kui seda pooldab lihtne häälteenamus.
3.Kui Rahvas nõustub esitatud küsimusega võetakse see vastu ja antakse käiku vastavuses „Seadus Olukorra Leevendamiseks Riigis” ja selle III artikli alusel.

Referendumeid korraldati keskmiselt kord aastas. Ja seda nimetatakse diktatuuriks! Meil viljeldav "demokraatia" rahva nõusolekut ei küsi. Kas mõisted vahetusse läinud?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuule Trumm ära demagoogitse vaid häbene. Ilmselgelt ei ole sul vähimatki ettekujutust kuidas käib rahvusvahelise lepingu ettevalmistus Eesti Vabariigis. Sina väitsid ülalpool, et Ligil puudus vähimgi volitus käia kusagil ja mingeid esialgseid läbirääkimisi pidada
Esialgseid läbirääkimisi? :lol:
Läheb juba asi Eestis tüüpseks kõverate lausete koostamiseks.
Kas olid ikka esialgsed läbirääkimised või käed on juba löödud?


Pööraks tähelepanu ÕK kaebuse punktile 13, kuhu on maetud kogu asja iva:
13. Kohustuste maht ega iseloom ei ole võrreldavad teiste võetud rahvusvaheliste kohustustega. Kuigi Eesti ei saa takistada ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenude andmist mõnele riigile, siis Eesti osalus on IMF-s piiratud umbes 108 miljoni euroga, mis on 0,7% sisemajanduse kogutoodangust.

Seega ei saa siin kuidagi rääkida mingist tavapärasest rutiinsest välislepingu ratifitseerimisest teemal a'la "kutseõppeasutuste diplomite vastastikune tunnistamine", millega ei kaasne märkimisväärseid rahalisi tagajärgi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 23182
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas ruger »

Hea näha, et teema sai üsna huvitava arutelu. Kas keegi ESM-iga tekkivaid kohustusi ka on mõelnud? Lugeges ESM-i lepingu selgitust http://www.riigikohus.ee/vfs/1335/%D5K_ ... _Lisa1.pdf Põhiprobleem on sellles, et Euroliidu enamus riikidest on ennast lõhki laenanud ja nüüd tahetakse saada laenusid, kuigi ollakse sisuliselt maksujõuetud. Kogu Euroliit on muutunud juhtimatatuks ülevalpool toimuvaks Ponzi skeemiks. Et laename ennast lõhki ja küll siis maksumaksja maksab. Kuna võlasummad on läinud liiga suureks siis kardetakse ka kogu süsteemi hävinemist. Eesti probleem on see, et võetud on kohustus, mis on, arvestades praeguseaja Eesti elu, ikka väga suur summa. EV PS riivet tuleb ka arvestada. ESM-iga on automaatselt liitunud kõik EL-i liikmed(eurot kasutavad), nende hulgas ka need võlglased, kellele enam mujalt raha ei anta. Euroliidu nõrkus ongi Euroliit ise.

Saan aru EL-i stabiilsuse vajadusest, kuid kuna tegu on muutunud EL-iga, kus käiakse hetkel juba õhkõrnal jääl, on selliste rahaliste kohustuste võtmine ja andmine võrdne vene ruletiga.

Lugege antud ESM-i lepingut:

4. ESMi liikmed kohustuvad pöördumatult ja tingimusteta märkima lubatud aktsiakapitali vastavalt I lisa kohasele märkimise alusele. Nad täidavad õigel ajal kõik kapitali sissenõudmise nõuded vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.

Võlglased maksavad iseendale laenamiseks raha sisse ja laenavad siis endale kõrgema %-iga...

Kapitali sissenõudmine
1. Juhatajate nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali igal ajal sisse nõuda ja kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema.


Esimene makse tuleb teha 15 päeva jooksul peale ESM-i jõustumist ja on 20% kogusummast. Ca 300-400 miljonit eurot 15 päeva jooksul.
Kuid, kui nõue esitatakse siis tuleb maksta, kuni selle 1,4 miljardi euroni(+intress mis lisandub).

ESMi liikmed kohustuvad tingimusteta ja pöördumatult tegema kapitali sissemakse, mida tegevdirektor on neilt käesoleva lõike kohaselt nõudnud, seitsme päeva jooksul pärast sellise nõude saamist.

Kas ja kuidas mõjutab see otsus Eesti riigieelarvet, kui tuleb kohustus aasta keskel EL-ist näiteks maksejõuetute Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa võlgu maksma hakata?
Võtame laenu andmiseks ise ka laenu? Mis intressiga? Kes annab? Asi kipub ikka SMS laenu meenutama, kus laenu maksmiseks võetakse uus SMS laen.

Siin on see kohustus, mis selle ESM-iga võetud on. Arvestades olemasolevat olukorda EL-i riikide majandustes siis maksmisekohustuse tõenäosus järjest kasvab. Küsimus ei ole ka selles, kas hakatakse neid nõudeid, mis on ESM-ist laenu saamisel täitma. Probleem on kogu struktuuri kohmakuses. ESM ei suuda päästa EL-i lagunemist.
ESM-i näol on tegu kõrgepalgalise poliitikute ja pankurite seltskonnaga, mis ongi mõeldud lollidelt raha ära võtmiseks. Kes on ESM-i taga? Kes poliitikutest ja finantstegelastest seda asutust juhtima hakkavad? Eestist pakuks, et Ligi ja Ansipi sinna ennast sahkerdavad ametisse. Kas need, kes on eelnevalt rahad laiaks lasknud ning õigesti majandada ei taha ega suudagi oma isikliku kasu huvides? Tähtis on võimule jääda ja ESM on selle üks näidetest. ESM-i korral pole ju selge veel, kas see asutus suudab ennast üldse positiivselt majandada ja plussi jääda.

2. Kui ESMi liige ei suuda teha artikli 9 lõigete 2 või 3 kohase kapitali sissenõudmise raames nõutavat sissemakset, suurendatakse kõigi ESMi liikmete puhul sissenõutavat kapitali mahtu, et tagada ESMile nõutav sissemakstud kapital täies mahus. Juhatajate nõukogu võtab asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ESMi liige tasub oma võla ESMile mõistliku aja jooksul. Juhatajate nõukogu võib tasumata summalt nõuda viivist.

See punkt ütleb, et kui mõni suurtest ei maksa, peavad need, kes maksesuutlikud on, veelgi suuremaid summasid välja käima suutma. MItmesajaks aastaks meid siis siin võlavangi müüakse? Kas riigikogu liikmed ikka teavad, millele nad alla kirjutavad? Eurotsoonist väljaastumine oleks parim lahendus. Kui see enam aitaks.

ARTIKKEL 32
Õiguslik seisund, privileegid ja immuniteedid
Lugege seda... ESM-il on puutumatus kõige suhtes. Vastutusele neid võtta ei saa keegi nende tegude eest. See on kõige selle juures üks tõsisemaid probleeme. Hetkel saadakse EFSF-i ja ESM-iga kokku raha keerutamiseks summas 500 triljonit eurot...

Mis saab ESM-ist peale EL-i lagunemist? Haihtutakse(või jäädakse seda raha keerutama) rahaga minema, mis EL-i pankadesse on saadetud ja ongi leping lõpetatud ning olemegi pügada saanud. ESM-i täismahus maksmise korral on reformil siin maal küll tulemas tulised ajad.

2. Viie aasta pikkuse osamaksete tasumise perioodi jooksul maksavad ESMi liikmed õigel ajal enne väljaandmiskuupäeva kiirendatud korras sisse sissemakstud kapitali osa, et sissemakstud kapitali suhe ESMi poolt emiteeritud ja lunastamata võlakirjade kogusummasse oleks vähemalt 15 % ning tagavad ESMi ja EFSFi väikseimaks kombineeritud laenuandmisvõimeks 500 000 miljonit eurot Ehk siis summa saab muudkui kasvada...

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad on andnud hoiule need allakirjutanud, kelle poolt algselt märgitud aktsiad esindavad vähemalt 90 % kõikidest II lisa kohaselt märgitavatest aktsiatest. Ehk siis kohustus maksta tekib ka siis, kui enamus suurtest on sellega liitunud. EL-is olles on(euroga liitununa) ESM-iga võetud blankoveksel, mis tuleb maksta ära ka siis, kui riigikogu seda heaks ei kiida... Siit tuleb küsimus. Kes juhib siis Eesti riiki? See on EV PS vastane tegevus, kuna juhtimine ja otsustamine on ära antud. Euroopa Föderatsiooni idee kumab siit läbi.

Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja... saab siis tõeks.
Viimati muutis ruger, 14 Juul, 2012 21:42, muudetud 4 korda kokku.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
ribikardin
Liige
Postitusi: 398
Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas ribikardin »

ruger kirjutas:.... ESM-iga on automaatselt liitunud kõik EL-i liikmed, nende hulgas ka need võlglased, kellele enam mujalt raha ei anta. Euroliidu nõrkus ongi Euroliit ise...
Muide, Eurotsoon ei ole sama asi, mis Euroopa liit, kui seda ei tea, siis....
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 23182
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas ruger »

Väike viga tuli sisse jah, kuid EL-iga liitumine ja euro kasutusele võtmine hakkab järjest rohkem kahjulikumaks muutuma.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kroon meid eurotsooni krahhi puhul ei aitaks nagunii.
Esiteks oleks ta euroga seotud - kukub koos euroga.
Teiseks - majandusruumid üksteisega tihedalt seotud, kui eurotsoon ei osta midagi, siis paljalt sama pankrotis kroonil püsiva kasina sisenõudlusega me ka ära ei ela.
Seega pankrot niiehknaa.
Ja EL-le pole reaalpoliitilist alternatiivi (kui SRÜ välja arvata).
Selline väike, ilma "Nokiata" (nt Singapur võrdluseks) majandusruum kahe rivaalitseva bloki vahel pole jätkusuutlik idee.

Ka tundub, et EV saab reaalselt EL-s nii vähe pilli puhuda, et mingit muud sootustust nt Hispaania päästmisele allkirja andmise vastu sealt saada ei õnnestu (nt hetkel aktuaalne põllumajandustoetuste tõstmine - siis tõsta EL keskmisele tasemele).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4563
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Eesti eelarve on praegu tasakaalus tänu Euroliidust tulevale rahale, mida tagasi ei pea maksma. See ei kesta nii igavesti, viimane aeg on hakata mõtlema, kuidas ise suuta ära elada nii, et tulud oleksid kuludest suuremad. Euroliit finantseerib meeleldi seltsimaju, maanteid ja vanadekodude ehitamist, aga nende ülalpidamisega peame edaspidi ise hakkama saama ja sisse ei too need otseselt midagi. Eesti mõistes rikkal Tallinnal on juba praegu tänavate sõidukõlblikena hoidmisega probleeme, selleks eurorahasid ei anta ja see on kallis lõbu.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

EL tagastamatu abi lõppemisega ei toimu mingit eelarvetasakaalu liikumist - lihtsalt eelarve tasakaalustub natuke väiksemate absoluutväärtuste juures. EL üldjuhul ei maksa jooskvaid kulusid, vaid investeeringuid. EL-st tuleb sihtfinantseering tulusse ja kulus on siis antud asja ehitusmaksumus.

Küse on jah selles, mis saab edasi, kui teedele enam selliseid rahasid pole - EV panus on seni olnud enamasti omafinantseering, mis tähendab, et EL panuse kadumisel kukub tee-ehituse maht hoobilt nii 5 korda. Ja kas see pohmell valijale söödav on, kui ühtäkki tavapärane ehitustempo raugeb ning maksma tuleb juba hakata Albaania või Makedoonia teede ehitamist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 2275
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas krizz »

Konk ongi selles, et 1938 a Põhiseadus oli ja on kehtetu, sest seda ei võtnud vastu rahvas, vaid ebaseadusliku isehakanud diktaatori Pätsi kambamehed. Tol ajal tehtud rahvahääletused olid formaalsed. Ainus seaduslik Põhiseadus on 1934 a rahvahääletusel vastu võetud põhiseadus. Kahjuks taasiseseisvunud Eesti võttis aluseks 38 a ebaseadusliku Põhiseaduse. Nii et jah, Põhiseadus on meil tegelikult kehtetu, kui õigusriigi printsiipe järgida.

http://www.estonica.org/et/Eesti_riigik ... 1938-1992/
Tegelikkuses 1938. aasta põhiseadus autoritaarsust ei vähendanud. Mitmeski mõttes seadustati isegi täiendavad demokraatia piirangud, mis olid kujunenud välja praktikas 1934. aasta põhiseadust rikkudes. Riigikogu muudeti kahekojaliseks — alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda — Riiginõukogu. Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast.

Riigipea institutsioon viidi rahvast kaugemale, kui see oli 1934. aasta põhiseaduses. Riigivanem asendati Vabariigi Presidendiga, kelle mandaat pikenes kuuele aastale. Samas sisuliselt välistati riigipea vahetu valimine rahva poolt, mis oli reegliks 1934. aasta põhiseaduses. Presidendikandidaadi esitamise õigus jäeti üksnes Riigivolikogule, Riiginõukogule ja omavalitsuste esindajate kogule ning nähti ette, et kui esitatud on ainult üks kandidaat, siis rahva asemel valivad presidendi need samad kogud. Riigipea volituste osas riigivanema ja presidendi pädevus oluliselt ei erinenud.

Oluliseks erinevuseks teise ja kolmanda põhiseaduse vahel oli see, et 1938. aasta põhiseadus kehtestas avalikult korporatiivse riigi. Lisaks kohalikele ja kultuuriomavalitsustele loodi juurde kolmas omavalitsuste liik — kutsealased omavalitsused ehk Kojad. Kodadele kuulus õigus anda välja kohustuslikke korraldusi ja võtta Kodade liikmetelt makse.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas toomas tyrk »

krizz kirjutas:Kahjuks taasiseseisvunud Eesti võttis aluseks 38 a ebaseadusliku Põhiseaduse.
Hm, millises punktis on praegune põhiseadus sellega kokkulangev? Äkki kirjeldad?

Ja miks Sulle ei meeldi praegu kehtiv Põhiseadus, mis on samuti rahvahääletusel heaks kiidetud?
Kasutaja avatar
rbl
Liige
Postitusi: 1466
Liitunud: 29 Nov, 2011 23:10

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas rbl »

krizz kirjutas:Konk ongi selles, et 1938 a Põhiseadus oli ja on kehtetu, sest seda ei võtnud vastu rahvas, vaid ebaseadusliku isehakanud diktaatori Pätsi kambamehed. Tol ajal tehtud rahvahääletused olid formaalsed. Ainus seaduslik Põhiseadus on 1934 a rahvahääletusel vastu võetud põhiseadus. Kahjuks taasiseseisvunud Eesti võttis aluseks 38 a ebaseadusliku Põhiseaduse. Nii et jah, Põhiseadus on meil tegelikult kehtetu, kui õigusriigi printsiipe järgida.
Seega Eesti riik ja tema iseseisvus on samuti suuresti formaalsed kus kamp isehakanuid, et mitte öelda maffia on kehtestanud ebaseaduslikult elanikele oma "seadused" millede abil "seaduslikult" makse koguda?
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
alban
Liige
Postitusi: 1228
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas alban »

krizz kirjutas:Konk ongi selles, et 1938 a Põhiseadus oli ja on kehtetu, sest seda ei võtnud vastu rahvas, vaid ebaseadusliku isehakanud diktaatori Pätsi kambamehed.
1933. a põhiseadus (tuntakse rahvasuus ka 1934. a põhiseadusena) võeti vastu rahvahääletusel.

01.01.1938. a jõustunud uue põhiseaduse vastuvõtmiseks andis rahvas oma mandaadi 23.-25.02.1936. a toimunud referendumil kus otsustati Rahvuskogu kokkukutsumise küsimus. Seega on rahvas oma tahet mõlema põhiseaduse vastuvõtmisel väljendanud ning väited selle kehtetuse kohta on täielik jama. See ei tähenda, et ma õigustaks Pätsi ja Laidoneri tegevust 1934-1940, vaid ainult seda, et rahvas kui kõrgeima võimu kandja on mõlema põhiseaduse loomisele oma heakskiidu andnud.
rbl kirjutas:Seega Eesti riik ja tema iseseisvus on samuti suuresti formaalsed kus kamp isehakanuid, et mitte öelda maffia on kehtestanud ebaseaduslikult elanikele oma "seadused" millede abil "seaduslikult" makse koguda?
Sm rbl! Enne kommenteerimist arene ning läbi Eesti ajaloo ja loogika algkursus. 1933. a põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel ja väljendas rahva tahet, 1938. a põhiseaduse koostamiseks viidi läbi referendum ja väljendas rahva tahet, 1992. a põhiseadus kiideti heaks referendumil ja väljendab rahva tahet. Äkki suudad sisustada mulle selle formaalsuse ja isehakanute võimu kui see tuleneb otseselt rahva tahtest.
Kasutaja avatar
krizz
Liige
Postitusi: 2275
Liitunud: 18 Mär, 2006 1:59
Asukoht: Eesti Kuningriik
Kontakt:

Re: Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

Postitus Postitas krizz »

toomas tyrk kirjutas: Hm, millises punktis on praegune põhiseadus sellega kokkulangev? Äkki kirjeldad?

Ja miks Sulle ei meeldi praegu kehtiv Põhiseadus, mis on samuti rahvahääletusel heaks kiidetud?
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade -
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
Selleks mulle ei meeldigi, et aluseks võeti ebaseaduslik 1938. a Põhiseadus, mitte 1933. a oma.

Aga neile kes siin 1938. a Põhiseadust õigustavad, siis küsige endalt, kuidast saab Põhiseaduse vastane võim kehtestada uut põhiseadust? Päts ei järginud 1933. a seaduslikku Põhiseadust ja tal polnud mingeid volitusi teha uus Põhiseadus! Pealegi koostas 1938. a Põhiseaduse Päts enda huvides. Me ei saa kunagi kindlad olla, et tegu polnud hääletustulemuste võltsimisega. Sama hästi võib öelda, et Valgevenes või Süürias toimuvad ausad valimised. Ja tõesti diktaator võib isegi valimised ausalt võita, kuid see juhtub vaid seetõttu, et opositsioon on maha surutud ja praktiliselt olematu. Sama asi on 1938. a Põhiseadusega. Opositsiooni (reaalset!) polnud, Põhiseadus tehti Pätsi huvides ja tema meeste poolt. Pealegi olid paljude kodanike kodanikeõigused ebaseaduslikult ära võetud, ikka sellesama Pätsi & Co poolt. Miks me Pätsi õigustama, kas seetõttu, et ta vähe inimesi tappis? Sakslased küll Hitleri ebaseaduslikke seadusemuudatusi ei aktsepteeri. Omatei oli Hitler demokraatlikult valitud, kuigi ka siin on vastakaid arvamusi aga ikkagi. Milline õigusprintsiip lubab ebaseadusliku tehingu õigeks lugeda? Sellist asja pole olemas. Aeg oleks meil ka lõpuks tõtt tunnistama hakata.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: maxi ja 2 külalist