www.militaar.net

Praegu on seal pubi,lähen ja vaatan seda sisemust,võtan prae seal ja naudin sealset aurat:D

Kuldaväärt mõte!

terv
o

huviline223 kirjutas:

Castellum kirjutas:Olgu, panen uuesti...

huviline223 kirjutas:Eriti huvitav on see toomkirikulinnus seal.

Mis asi on toomkirikulinnus? Selle sõna tõttu pole ka võimalik saada aru, mida see lause võiks tähendada?

Tartu toomkiriku varemeid:D

Kui Sa enne Püssirohukeldrisse minekut otsid välja sellise raamatu:
http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/ ... i&1%2C1%2C
sealt loed õlle kõrvale Olev Printsi artiklit "Keskaegne Toomemägi ja hooned" ja saad palju targemaks...

Muide, 1760-70. aastatel, kui lammutati Toomkiriku torne kuni pikihoone kõrguseni, taheti tornidest teha suurtükitorne...noh, kogu Tartu kindlusest sai tollal valmis ainult mõni ehitis, nende seas ka praegune Püssirohukelder...

Ma vaatan,kas raamatukogust leian sellise raamatu,aga mind huvitab just Tartu ajalugu

Castellum kirjutas: Pilt pole küll Toomemäelt...

Pilt Herderi Instituudi kogust

Hintzer

Originalbeschriftung - Saksa sőjavägi Toomemäel ühisel puudeistutamise talgul.

Ise kahjuks Tartut eriti ei tunne.

ivalo kirjutas:

Castellum kirjutas: Pilt pole küll Toomemäelt...

Pilt Herderi Instituudi kogust

Hintzer

Originalbeschriftung - Saksa sőjavägi Toomemäel ühisel puudeistutamise talgul.

Ise kahjuks Tartut eriti ei tunne.

Vaat siin juba tegevuse õige kirjeldus...ja koha viga pole suur, tänapäeval sisuliselt Toomäe kõrvalkvartal...kui bastionaalvööndi suhtes lihtsustatult, siis tegevus toimub varjatud tee ja glassiivalli peal...katsun ka mingi skeemi leida...

Aga ühed huvipakkuvad ehitised on foto peal küll. Veoautode kõrval on justkui plahvatusvallid, aga madalavõitu...Sinnapoole pole mõtet mingit laskepositsiooni pakkuda, nende nägu oleks vastu Veski tn aedade tagakülgi...ikkagi mingid plahvatusvallid, aga mingitele madalamatele asjadele?

Tartu kindluse 1763. a plaan; ivalo poolt toodud fotol toimub tegevus umbes punase ringi sees.
Plaan: RGCVIA 349-12-4637.

Pildi panin rohkem nalja mõttes, aga siin sama tegevus pisut teise nurga alt vaadatuna.
Piltidel peaks kõik eestlased olema.
Kas seal autode ümber mitte killuvallid ei ole?

ivalo kirjutas:Pildi panin rohkem nalja mõttes, aga siin sama tegevus pisut teise nurga alt vaadatuna.
Piltidel peaks kõik eestlased olema.
Kas seal autode ümber mitte killuvallid ei ole?

Hoonetest on vasakul praegune Näituse 3, keskel praegu elumajaks ümberehitatud Näituse 1 ja paremal ehk Veski 16?

Tartu toomkirikust pole kunagi suurtükitorne teha tahetud. 18. sajandil õõnestati kahe bastioni vaheline tornide esine (kus praegu on tenniseväljak) ära ja tornid hakkasid ettepoole vajuma. Siis tuli kiiruga tornide ülaosa ära lammutada, et nad alla ei variseks.

Reserv kirjutas:Tartu toomkirikust pole kunagi suurtükitorne teha tahetud. 18. sajandil õõnestati kahe bastioni vaheline tornide esine (kus praegu on tenniseväljak) ära ja tornid hakkasid ettepoole vajuma. Siis tuli kiiruga tornide ülaosa ära lammutada, et nad alla ei variseks.

Kust allikast see teave on pärit? Ise olen kasutanud Olev Printsi kirjutist "Keskaegne Toomemägi ja hooned", lk 33-34. Seal on selgelt juttu suurtükitornidest...

See nihkumise jutt on natuke ebaloogiline. Keskaegne kurtiinmüür Pika Hermanni ja Moskva rondeeli vahel oli tõesti veidi Toomkirikust eemal, kuid vana müür oli juba Rootsi ajal plaanis lõhkuda maha ja ehitada kirikule lähemale uus (tõenäoliselt kasemateeritud käikudega) eskarpmüür. Ilmselt ei jõutud kurtiine siiski ümber ehitada, kuid venelasid nikuinii lasid 1708. aastal kõik õhku. Seega oleks juba siis pidanud maa nihkuma hakka, aga mitte kolmveerand sajandit hiljem.

Kaur Alttoa artikkel, millalgi 1980. aastate algul. Ehitus ja Arhitektuur, või mingi taoline väljaanne.

Reserv kirjutas:Tartu toomkirikust pole kunagi suurtükitorne teha tahetud. 18. sajandil õõnestati kahe bastioni vaheline tornide esine (kus praegu on tenniseväljak) ära ja tornid hakkasid ettepoole vajuma. Siis tuli kiiruga tornide ülaosa ära lammutada, et nad alla ei variseks.

Reserv kirjutas:Kaur Alttoa artikkel, millalgi 1980. aastate algul. Ehitus ja Arhitektuur, või mingi taoline väljaanne.

Mnjah, kui Sa isegi korralikult viidata ei tea, pole mõtet ka midagi nii kindlalt väita...võtsin Eestisse tagasi hoopis Alttoa viimase kirjutise sel teemal ette:
http://tallinn.ester.ee/record=b2726867~S1*est
Siin on kaks nõrka kohta. Esiteks koht, kus peetakse torne bastionides pentsikuna. Tegelikult on juba 17. saj lõpus ehitatud kõrgeid suurtükitorne. Erik Dahlberghil on isegi olemas selliste tornide püstitamise süsteem, mille hea näide on Kiek in de Köki torn Tallinnas. Hiljem on kuulsad olnud Montalembert'i markii ja Martello suurtükitornide süsteemid. Seega, kõrge torn bastionides on täiesti mõistlik lahendus.

Teisele juba viitasin:
"See nihkumise jutt on natuke ebaloogiline. Keskaegne kurtiinmüür Pika Hermanni ja Moskva rondeeli vahel oli tõesti veidi Toomkirikust eemal, kuid vana müür oli juba Rootsi ajal plaanis lõhkuda maha ja ehitada kirikule lähemale uus (tõenäoliselt kasemateeritud käikudega) eskarpmüür. Ilmselt ei jõutud kurtiine siiski ümber ehitada, kuid venelasid niikuinii lasid 1708. aastal kõik õhku. Seega oleks juba siis pidanud maa nihkuma hakka, aga mitte kolmveerand sajandit hiljem."

Ja Hupel 1774 ei räägi üldse tornidest, vaid lihtsalt müüridest (die Mauern). Gadebuschi viidet sellisel kujul ei ole olemas, peab tema teisi osasid vaatama, kust on pärit see torni-jutt.

Seega - tornijutu allikat ei saanud seni selgeks, aga suurtükitorn on iseenesest loogiline oletus. Vajumine seevastu ei ole. Uurime edasi...

Tatist peast sai toomel kolamas käidud küll. Ja meelde on jäänud rajatis, mida ise pidasin sillaks. Kuskil kiriku ja musimäe vahel. Tegelikult rohkem nagu tellisvõlviga truup, madal ja prügi täis. Sai isegi sealt läbi roomatud mõned korrad. Et siis polegi tegelikult truup/sild vaid hoopis jupp mingist kindlustusekäigust, mis jäi õhku laskmata? Kõigele lisaks polnud seal midagi sellist (jälgi ka mitte) mille ületamiseks oleks silda vaja olnud.

Soobel kirjutas:Tatist peast sai toomel kolamas käidud küll. Ja meelde on jäänud rajatis, mida ise pidasin sillaks. Kuskil kiriku ja musimäe vahel. Tegelikult rohkem nagu tellisvõlviga truup, madal ja prügi täis. Sai isegi sealt läbi roomatud mõned korrad. Et siis polegi tegelikult truup/sild vaid hoopis jupp mingist kindlustusekäigust, mis jäi õhku laskmata? Kõigele lisaks polnud seal midagi sellist (jälgi ka mitte) mille ületamiseks oleks silda vaja olnud.

See on potern (pommikindel e. kasemateeritud ühenduskäik), mis võimaldas liikuda vallitagusest bastioni alumisele terrassile. Tegin pildil käigusuuna praegu oranžiks. Tegu on plaaniga, nii et päris täpne ehk pole, aga tegelikkus on sarnane.
Kuna see on ehitatud pärast ~1765. aastat, siis seda pole kunagi ka õhku lastud. See aktsioon oli 1708. aastal.