www.militaar.net

ivalo kirjutas:Kivastiku nööpaugus Idarahvaste II järgu pronksmedali lint. Enne Saksa autasude andmist välismaalastele oli võõrrahvusest kangelastele selline komplekt vaprus ja teenetemärke.
http://www.pilt.ee/view/335300/

Mitte ainult võõrrahvusest kangelastele. Ka Idaväeosade juures teenivaid sakslasi vääristati selle autasuga.

Sasha kirjutas:......Sobolev on samuti selle nimekirja sees. Nagu ma aru sain oli ta EW kaitseväes enne sõda majori auastmes. Ega kellelgi ei ole temast kasvõi lühikest elulookirjeldust? Vanuse järgi (1891) võis ta ka Vabadussõjas osaleda.

Kusagil olen kohanud Sobolevi elulookirjeldust, kuid ei mäleta kus. Seal täheldati varasemat sõdimisest suurtükiväelasena küll. Eestlaste juurde tuli ta üle kas Loodeameest või isegi Punaarmeest. Kuid oma sõnu täna kinnitada ei julge.
Teenistuskäigu Eesti armees tõi ära Reppin eelnevas postituses. Omalt poolt võin lisada Sobolevi hukkumise loo.
Nimelt organiseeris ta Klaipedas oma taganeva suurtükirügemendi osade ülevedu praamidega Kura säärele. Maismaadpidi Königsbergi suunas taganemise lõikasid läbi punaarmee osad, mis murdsid Šilute lähedal Läänemereni välja. 10.10.44 õhtul kell 23 ajal lõhkes üks venelaste suurekaliibriline kahurimürsk otse Klaipeda poolsel sadamakail. Mürsukillust sai Sobolev raskelt haavata, mille tagajärjel ta suri Ida-Preisimaal hospidalis 17.10.44. (sellest on kirjutatud raamatutes "Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas" ja "Eestlased Waffen-SS-is")

Sobolev oli minu mälu järgi Vabadussõja ajal Katšanovi pataljoni (üksus moodustatud peamiselt venelastest) patarei ülem.

Mis puutub Reeki, siis vaatasin järele: vaid tema isa oli venelane.
Üks huvitav tähelepanek on mul ka: arhiivis leiduvas Vabadussõja ajast pärinevas dokumentatsioonis kasutavad praktiliselt vaid kaks Eesti kõrgemat sõjaväelast venelaste (eelkõige valgete) kohta mõnikord väljendit "venelane": Reek ja Rink.

Ehk mäletate veel ühte tublit meest, Boris Krõlov´i? Tapalt. Tegi Kaitseliitu selle taastamisest alates ja andis oma meelsusega enamikule meessoost eestlastele silmad ette. Kas teate ka, mida tähendas Kaitseliidu tegemine vene linnas, Tapal?
See mees oli samuti 20. diviisis. Käis ka Siberi väidetava kodumaa reetmise eest läbi kuid tuli ikka oma kodumaale tagasi.
Vaat selline vene rahvusest eestimaa mees oli!

Venelased, kes saksa armees teenisid olid sageli vabatahtlikud. Taust oli ju sama. Loodearmee sõdurite ja ohvitseride, Venemaalt põgenenud jõukama seltskonna järeltulijad. Osad olid veendunud antikommunistid, osad propaganda ohvrid, osad andsid endale aru, et Stalini reziim neile nagunii ei halastaks. On jäänud mulje, et need mehed olid vihased võitlejad ja ennast Punaarmeele naljalt vangi ei andnud.

Minu vanaisa oli 1944. aastal mobiliseeritud Saksa armeesse ning sattus Bau-Pionierbataillon´i koosseisu (Kahjuks ei tea üksuse numbrit). Koos temaga teenisid sama üksuse koosseisus veel hulganisti Petseri venelasi. Nii nagu ma aru sain, osa Petserimaa rahvast oli 1944. aasta esimesel poolel mobiliseeritud Saksa armeesse ning 1944. aasta teisel poolel teine osa - Punaarmeesse. Nii et ühe küla mehed teenisid erinevatel pooltel.

Mobilisatsiooniga 2.02.1944 moodustati Petserimaa aastakäikudest 4 ehitus- pioneeripataljoni. Mobialla kuuluvaid mehi oli 4896, neist suurem osa venelased, kellest kõiki ei peetud usladusväärseks, seega võeti sõjaväkke u.3700 meest. Usladamatus oli põhjendatud desertöörlusest, 420 aprillis kinni püütud desertöörist olid 95 eestlased ja 325 venelased. Enamus desertööre ei liitunud ka partisanidaga vaid lihtsalt redutasid. Kardeti ka seda, et pärast punaarmee saabumist karistatakse saksa sõjaväkke moibiliseerituid- veendumus, et punaarmee vallutab Eesti oli Petserimaal laialt levinud.
Samal ajal olid paljud venelased solvunud, et neile relva asemel labidas kätte suruti, olid ju paljudki neist omakaitselastena partisanide vastu varem sõdinud.