www.militaar.net

Minu arvates rakett lendab ilma juhtimiseta sinna kuhu on suunatud ja seda mõjutab näiteks tuul.

Ohjus (missile) omakorda on näiteks võimalik programmeerida lendama teatud koordinaatidesse või iseseisvalt leidma märgi (näiteks soojuse või raadiokiirguse abil).

Samas on läbi aegade mittejuhitavate kontinentidevaheliste rakettide ingliskeelne abreviatuur ICBM- intercontinental ballistic missile... ja samas on ka näiteks Grad BM-24 mürsk, mis on samuti lendav "teatud koordinaatidesse", kirjanduses figureerimas raketi nime all.

Sellel ICBMil on mingisugune juhtimine olemas, seega missile on õige.

Tava Gradi raketid aga pole juhitavad, vaid lendavad sinna kuhu on suunatud, seega rakett.

Varajased ( ja suuresti ka tänased) IBCM lendasid siiski eelnevalt sisestatud koordinaatidele, lennu ajal mingit sihtmärgi muutmist s.t. sihtimist ei toimunud ega toimu. Samas nimetus on algusest peale olmus "missile". Alates venelaste "semjorkast"- first intercontinental ballistic missile.

Kui missilelle antakse eelnevalt koordinaadid, siis ta ikka ise juhib endat nendele koordinaatidele - seega missile, mitte rocket. Lennu ajal teeb parandusi kursile, et tabaks koordinaate.

Gradis laskeseadme toru suunatakse teatud laskeandmete järgi ja lastakse nagu suurtükist. Seega rakett.

ATACMSile endale programmeeritakse koordinaadid kuhu ta peab lendama, seega mitte rakett, vaid missile. (Ohjus).

Juhani Putkinen kirjutas: ↑09 Juul, 2023 9:22 Kui missilelle antakse eelnevalt koordinaadid, siis ta ikka ise juhib endat nendele koordinaatidele - seega missile, mitte rocket. Lennu ajal teeb parandusi kursile, et tabaks koordinaate.

Ei juhi ise, vaid lendab ballistikute rehkendatud trajektooril. Seda sõna "ballistiline" tähendabki.

Hmm, kas Soyuz on missile või rocket?

Some kirjutas: ↑09 Juul, 2023 14:22 Hmm, kas Soyuz on missile või rocket?

Kanderakett- Russian and Soviet carrier rocket.

Lemet kirjutas: ↑09 Juul, 2023 14:39

Some kirjutas: ↑09 Juul, 2023 14:22 Hmm, kas Soyuz on missile või rocket?

Kanderakett- Russian and Soviet carrier rocket.

Ehk siis juhitamatu?

Ega vist. Ballistikud arvutavad vastavalt kaalule jms. kütuse, mootorite veojõu stardihetke etc välja ja läks... mingit lennu ajal trajektoori ümberarvutamist elik juhtimist ei toimu.

Lemet kirjutas: ↑09 Juul, 2023 14:52 Ega vist. Ballistikud arvutavad vastavalt kaalule jms. kütuse, mootorite veojõu stardihetke etc välja ja läks... mingit lennu ajal trajektoori ümberarvutamist elik juhtimist ei toimu.

Absoluutne jama. Koik kosmose raketid, mis mulle praegu meelde tulevad, on kogu lennu ulatuses juhitavad.

Absoluutne jama. Koik kosmose raketid, mis mulle praegu meelde tulevad, on kogu lennu ulatuses juhitavad.

Nõukogude kanderakett Sojuz on terve oma lennu jooksul juhitav? Et kui korraga tuleb keset starti mõte saata ta mingile teisele orbiidile, siis on see lõdva randmega teostatav?? Tõsiselt ikka???

Kui võib, siis ajaks asja veel segasemaks.
Minu teada lendavad tiibraketiks kutsutud asjad üldiselt reaktiivmootori jõul.
Et vist ka ebakorrektne nimi.

Lemet kirjutas: ↑09 Juul, 2023 15:09

Absoluutne jama. Koik kosmose raketid, mis mulle praegu meelde tulevad, on kogu lennu ulatuses juhitavad.

Nõukogude kanderakett Sojuz on terve oma lennu jooksul juhitav? Et kui korraga tuleb keset starti mõte saata ta mingile teisele orbiidile, siis on see lõdva randmega teostatav?? Tõsiselt ikka???

Ei saa saata erinevale orbiidile aga rakett jälgib etteantud trajektoori aktiivselt, mitte passiivselt.

Selle jaoks on lisaks veomootoritele Sojuzil ka eraldi suunamismootorid (väiksemad mootorid alloleval pildil). 1. astmel 4 ja igal kiirendil 2.

Tuleks algse teema juurde tagasi. Sõna "missile" on inglise keelde tulnud ladina keelest järgmist rada mööda.
Ehk siis miski, mida saab heita märklaua pihta. Hiljem on see moondunud ka juhitavat relvastust tähistavaks terminiks (huvitaval kombel piirdutakse just soft start relvastusega. Isegi tark suurtükimoon on ikkagi "tark moon", mitte "missile"). Sojuz ei ole kindlasti missile, sest tegemist on kosmoselaeva kanderaketiga ja see ei lenda "sihtmärgi pihta". R-7 võis seda olla, sest see oli mõeldud algselt tuumarelva lennutamiseks pahade kapitalistide pihta.

IMHO ega see soomekeelne "ohjus" ka väga õnnestunud termin ei ole, aga see on siiski parem, kui mitte midagi.