www.militaar.net

unn 79-81 Afgan mitte kordagi.Aga selle aja jooksul 3 korda Tazkendis
puhkusel.

Severnõi floti allveelaevnikest madrused ja muud ajateenijad said meil puhkust mitte 10 ega 15 päeva vaid tervelt kuu aega!!!.Ja seda kõik kes puhkusele läksid.Puhkust anti tavaliselt peale merelt(autonomka) tulekut.
Vahtisid nad ju tavaliselt pea kolm kuud merel (põhiliselt vee all) sest täpselt niipalju kestis üks vahiretk.Igal aatomi allveelaeval oli kaks meeskonda.Üks oli merel ja teine puhkas või kui puhkusele ei lastud siis tegeleti lihtsalt vedelemise rivitrilli ja muu pasaga.

... ei lastud kordagi. Isa või ema surm oli ainus, mis koju aitas. Vangivahtidel oli bojevaja služba ja seega pidevalt häireolukord - emb kumb, kas riigipühad või mõni rets terves oblastis jooksus, aga laagreid oli Permi oblastis ropult. Linnaluba ka ei saanud, sest linna ei olnud. Vahel sai lihtsalt hüppesse mindud, et poes käia. Omal meil poodi polnud.

Kuna olin reamehest jaoülem, siis tahtis roodukas "järjekordset auastet" omistada, aga suutsin kaasteenijate abiga siiski puhkusele "na roodinu" sõita - 1. - 10. mai 1987. Poolteist aastat oli ka ära oldud, sest tolles armees nädalavahetustel koduskäimist ei tuntud Teine kord oli igatepidi raskem - dispatist isa matustele märts 1989.

Mis dispatist koju?Olid seal jaoülem vä?
Mis kaasteenijate abiga?

Jaoülema kaasteenijad olid jaoülemad - reamehe kaasteenijad valverood.

Süsteeem on tööös ka pilkaspimedalgi öööl.

Kus kandis teenisid ?

No loe siis veelkord! Dispatist sain koju isa matustele! Eelnev kiri isa tervise järsust halvenemisest aitas koju käima kolm aastat noorema venna Põhjalaevastikust, kohe varsti tuli uuele "puhkusele", et isa matta.
Väga nüansirikas lugu, ehk kirjutan kunagi pikemalt.

Ja veel: Enne rädavoist "rädavoiks peremennogo sostava" muutumist olin tõesti reamehest jaoülem, sest utšepkast tulid jobud jefreitori paeltega (mingite jamade pärast) ja roodukas leidis, et selliseid luusereid ei eduta ta peldikust kaugemale Jaoülemana oli "pidupäeva" puhul kaks võimalust - järjekordne auaste (minu puhul siis jefreitor) või "otpusk na rodinu", mille ka seersantidest kaaslaste eestkostmisel sain.

kalleb kirjutas:meil said üldiselt kõik puhkusele kes muidugi mingit suurt jama polnud kokku keeranud.isegi tsurkad käisid sest oli ju puhkus ette nähtud po ustavu

Julgeks küll kahelda, et ustv kõigile puhkuse ette nägi. Meie roodust käis minu seal oleku aja jooksul puhkusel 3 meest + mõned erakorraliselt (koduste surmad jne)
Ise nende väljavalitute hulka küll ei kuulunud (vaatamata sellele, et olin juba siis ametlikult abielus ja naine ning poeg kodus ootamas).
Linnalube küll jagati, kuid harva ja põhiliselt neile kes oma ameti tõttu sinna kunagi ei pääsenud. Minule kui autojuhile ei peetud linnaluba vajalikuks, kuna sain niigi linnas viibida.
Kahel korral külastas mind isa. Sai oma komandeeringud nii sättida, et sõitis minu juurest läbi. Siis sain küll linnaloa terveks päevaks.

Arnold:
jäi pisut arusaamatuks, mis sa sääl dispatis tegid - olid valvuriks v valvatavaks?
Nüansirikkad puhud mõlemad. Maarjamaalasi pole just palju kes dispatiga kokku puutunud - ehk kirjutad tõesti kunagi vähe pikemalt....?

Olen siin foorumis vähemalt ühte meest veel kohanud, kellel sama tee läbitud. "Rjädavoi peremennogo sostava" tähendabki traattõket seestpoolt jälginuid Kuigi jah, kirja läks see ajateenistusena ja isegi "valimisõigus" säilis

See siis olengi mina? (1988-1992 )

Millises diislis olid?

Jah, välihall, sina kindlasti.

Aga minu mäletamist mööda oli keegi veel.

Kodumaal ei käinud kordagi.
Huvitaval kombel oli põhjuseid päris mitu.
- Utšebkas olin nii lähedal kui üldse võimalik - ca 15 kilomeetrit Eesti piirist. Ehk siis üsna sageli oli külalisi.
- Suguvõsa tuli mulle külla - vend ja tädi. Kaks jubetoredat päeva valge inimesena Bakuus. Eriti andekas oli muidugi see, et samal ajal oli polgukaaslasele Vadimile (paadunud anarhistile) külla tulnud tema isa, maior vnutrennih voisk,Vorkuta SIZO no 1 ülem. Ühinesime siis.
Oleksime veel kolmanda päevagi saanud, kui järjekordne kontrollkindralmajor poleks saabunud...
Omaksed muuseas majutati lahkelt garnisoni võõrastemajja ja me saime pärast inspektsiooni veel ühe päeva koos veeta.

Ühe kroonus veedetud aasta peale enam kui piisavalt.

Vasemal Vadim, keskel vahetuses sugulased, paremal mina.
Pildi tegi vend.

Millises diislis olid?

Põhilaager ja väeosa juhtkond asus Doni äärse Rostovi lähistel stepis St. Zamtšalovo's. Lühend nime ees ei ole siis seotud kuidagi pühadusega, vaid tähendab raudteejaama Eraldiasuvaid roodusuurusi laagreid oli veel mitmes kohas P.Kaukaasia sõjaväeringkonnas, ise olin peamise aja Kabardiini - Balkaari ANSV-s Prohladnõi linnakese ligidal.