www.militaar.net

Herr Kuits.
See 1968 aegne kordamisõppus võis olla Tsehhide mässuga seotud,siis aeti suure rutuga mehi kokku.Ei teatud ju kui kaua ja kui tugeva vastasega tegemist teha tuleb. Dessantlased olevat seal üksjagu tooni andnud.

Viljandi siniste barettidega sõdurid linnaloal, kolme-neljakesi pundis, kevadel 1991:

http://www.youtube.com/watch?v=5Q7d0X4YBPw

Videos sõdurid näha vähemalt kohtades 14:00 ja 20:00.

Väidetavalt (Viljandi spordi-ametnike sõnutsi) olla sel väeosal kaks ülesannet Lääne-Saksamaal: A) sillapeade tekitamine ja hoidmine; B) NATO raketikomplekside leidmine ja hävitamine.

Pärast nende lahkumist sai ka väesosades ringi käidud ning paar tähelepanekut:
1) kesklinnas, bussijaama kõrval asuva väeosa territooriumil oli kütusemahuti maa sees. Ca 5-m latiga põhja ei puutunud;
2) kütusenormi tabeli järgi oli masinatel vist 100 l/ 100 km;
3) enamus masinapargist olid veokad (nii kesklinnas, kui Männimäel);
4) matisaalis oli neil maadlemiseks topis - ca 200 cm pikk ja ca 150+ raske;
5) tüübid käisid regulaarselt ujumas Viljandi järves, kaluripaatide sildade juures (Männimäe all) - varustus mingisse kotti ja ujusid kaldast päris kaugele. Millegipärast on kusklil mälupilt (alla 10 a vanust siis, vabandust!), et keegi neist lasi kaldalt ka automaati (paukpadrunid?);
6) seal teenisid ikka väga valitud ja vinged sportlased - kui ma ei eksi, siis 70-80'tel nt kuni kümmekond andekat sportlast Viljandimaalt - mis oli tõsine luksus. Eks need kohalikud spordiametnikud (olid vist vendadest jalgpallurid?) proovisidki mõjutada üleaedseid, et andekas tüüp kuhugile kolkasse ei satuks ja pigem kodulähedal teeniks.

Kes teab rohkem, jagage aga teadmusi või kuuldusi. Varsti needki meelest läinud.

Minu isa oli seal teenistuses ja tema oleks koos oma rühmaga alla visatud Taanis ning eesmärk õhku lasta seal elektrijaam, sillad jms.

Ohvitserid käinuvat linnalähedastes veekogudes lõhkeainega kalu püüdmas, teavad kohalikud rääkida. 1988-1991 said ka paljud talunikud sealt omale GAZ 66-d, generaatorid jm tehnikat soodsalt.

Üks tõestisündinud lugu:

Kesklinna vist "Sakala" kaupluses Tallinna tn. oli 1990. aastal nagu ikka, saba. Üks dessantnik ostis just saia ja tuli kassast tulema, sabale vastu. Järjekorras üks tuline Eesti mees (neiu oli kõrval) võttis julguse kokku ja küsis eesti keeles, arvates, et too nagunii aru ei saa: "Kas on ka värske sai, kuradi okupant?"
Sõdur tõstis pilgu ja vastas puhtas eesti keeles: "Täitsa soe on veel jah!"
Juttu alustanud noormehe nägu olevat kõik värvitoonid punasest valgeni läbi teinud...

Seal oli veel vabariigi ajalgi eesti poisse üleajateenijateks . Üks oli tutava vend . Sõitsin temaga hommikuti sama bussiga . Tema tööle mina kooli.

https://sakala.postimees.ee/7710128/vil ... 1665864063

«Kui sõjaväest tagasi tulin, olin lennukiga õhku tõusnud väga palju kordi, aga maandunud ei olnud sellega mitte ühtegi korda, alati olin hüpanud langevarjuga.» Nii räägib Ahto Orle – üks nendest, kes teenisid Viljandis paiknenud Nõukogude eriväeosas.

«Väeosa värav pandi selja tagant kinni ja olidki teises maailmas,» ütleb ta.

Ahto Orle istub oma maja verandal ja lappab vanu fotoalbumeid. Läbi veranda värviliste mosaiikakende kumab talvine napp valgus. Orle on suurepärases füüsilises vormis, tema pilk on otsekui terasest ning jutt kasin ja konkreetne. Ta on mulk ja Mulgimaal üles kasvanud. Praegu on ta Suure-Jaaniga seotud ettevõtja. Orle maja meenutab muuseumi ning muu hulgas on seal tallel tähelepanuväärselt mahukas fotokogu. Nendin, et Viljandi sõdurid olid omal ajal kurikuulsad ja ega me tegelikult ju tea, mis seal kinniste müüride taga toimus. Aga kas seniajani püsival kuulsusel on ka alust?

edasi tasuline

Üks Viljandi spetsnazi ohvitser oli EV ajal Viljandi noortevangla direktori asetäitja reziimi alal. Nimega Igor Skirta. Kahjuks ei taibanud omal ajal uurida, mis ja kuidas. Ei tea isegi, mis ametikohal

https://www.postimees.ee/1406361/uus-ul ... isse-vorku
Siit võite ise ühendust võtta: https://ee.linkedin.com/in/skirta-igor-431155115

1980 lõpus 90 alguses said need dessantnikud Fellini pidudel kohalike käest tappa.