Laevaühendus saartega.

[trs]

Tiibur on huvitav ja mõni vana restaureeritud laev oleks ka nostalgia, kuid liiniveod näiteks Rohuküla-Heltermaa liinil ei tasuks seda asja elu sees ära. Siis võiks liin olla näiteks Haapsalust Kärdlasse või Virtsust või Pärnust Kuressaarde või midagi muud sarnast. Riigi poolt doteeritud praamiga ei ole võimalik otse konkureerida. Ma käin päris tihti nii Saaremaa kui Hiiumaa vahet ja käin ka Saaremaalt Hiiumaale ning autota reisijaid on ikkagi väga vähe. Enamik saarte elanikke üritab kasvõi kellegi tuttava autoga linna saada. Kiiret rongi pole kusagil. Isegi Eestis üldiselt on kiirete rongidega nukrad lood. Seega vähegi mõistlikumad ja oma aega hindavad inimesed üritavad lennukiga asjad ära ajada või käivad autoga. Sest linnas asjaajamiseks või mingi tavaari saarele vedamiseks läheb autot nagunii vaja.
Et sellest mõttest midagi natukegi tõsiseltvõetavamat arendada, uuri kusagilt mõne tiiburi hind, löö kokku vastavalt seisukorrale restaureerimisele ja varustusele kuluv ning liida sinna mingid esmased kulud ettevõtte alustamiseks. Siis uuri välja selle konkreetse tiiburi ekspluateerimiskulud ehk kütusekulu, hoolduskulud ja -välbad ning liida sinna meeskonna kulu. Ilmselt koosneb see vähemalt kaptenist. Lisaks kaikohad ja ilmselt sadamates vajalik infrastruktuur, mida tuleb võibolla täiendada või luua, et selline imelaev saaks reisijaid peale võtta. Löö kokku navigatsioonihooaja püsikulud ja teosta arvutused arvestades jooksvaid kulusid ning peaks saama selgust, millistest suurusjärkudest jutt käib ja palju peaks pileti hind olema. Sealt siis juba mõtled ise edasi, et kas selle hinnaga tuleb reisijaid või mitte. Samuti võiks vastavalt konkreetse tiiburi margile uurida välja süvise ja mõõdud ning visata pilgu peale, millistesse sadamatesse sellega saab. Samuti võiks selgeks teha, milliste reaalsete oludega on sellega veel mugav merel käia.

[Eestimaa Blogi]

Tänan, Trs!

Kindlasti ma ei muretse omale tiiburit. (Ühis)transport on lihtsalt mu hobi, põhiteema selles Haapsalu raudtee taastamine. Ka ei peagi ma vajalikuks taga ajada ainult kiirust, ehk siis lennuliiklusega konkureerimine pole eesmärk. Põhiline eesmärk oleks just see, kas oleks võimalik ja mõttekas pakkuda veel üht liiklemisvõimalust. Just seepärast, et see oleks paindlik ja just nimelt, erinevate sadamate vahel. Mingi roll peaks selles olemagi mitte ainult kohalikele, vaid ka (ratta)matkajatele. See, et hetkel on enamuses liiklemas autodega, seisab kindlasti paljuski alternatiivi puudumise taga. Vahel on hea põhjenduseks ka üks väike õlu tuua. Kui sul ikka on mugav oma asjaajamistelt pealinnas tagasi tulla rongiga (jaama juures siis tiiburile istuda?), võtta palavaga üks õlu ja jõuda otse Kärdlasse, ilma, et õlle järel rooli peaks istuma...? Nalja pärast muidugi see stsenaarium. Tegelikult on erinevaid põhjuseid ja põhjendusi rohkem. Kui veel natuke fantaseerida, siis saaks ka turist tulla Hiiumaale, teha kiirem ringsõit (rendi)autoga vm... Eks see selline mõttemäng ole.

Oma rolli mängivad üritused, koolitused jm ettevõtmised.

Pigem häirib natuke see, et asju tõsiselt ei kaaluta. Ma ei saagi soovida, et iga ettepanek läbi läheks, pigem tahaks tõsist arutelu. Nagu siingi tekkimas. Ammune kirjutis ka siin.
http://eestimaablogi.blogspot.com/2012/ ... aared.html

[trs]

Just nimelt. Valge inimene eelistabki reisimiseks ühistransporti, kui see on mugav ja kiire. Aga selle teema mõte jääb selgusetuks. Iseenesest tiiburi ostmine on reaalsem, kui raudtee ehitamine Rohukülla või isegi Haapsallu. Raudtee ehitamise investeering on ikkagi hoopis teisest suurusjärgust investeering ning võimalik ainult mingi riikliku projektina koos kõvade eurorahadega. Iseasi, kas sellesuunalise raudtee ehitamiseks seda euroraha kusagilt antakse.
Kui nüüd üldiselt pealkirjakohasel teemal rääkida, siis suurim edasiminek Heltermaa-Rohuküla liinil oleks korralik süvendamine ja kitsaste kanalite laiendamine, mis võimaldaks kindlamalt iga ilmaga sõita. Ning siis muidugi vedaja huvi natuke veel kiirust tõsta, et saada see vahemaa läbimine kuhugi tunni kanti, aga kuna uued praamid on paberil arvutuste järgi praegustest isegi gramm aeglasemad, siis ilmselt seda ei juhtu.

[Eestimaa Blogi]

Olen mitu aastat tegelenud Haapsalu (Rohuküla) rongi teemaga. Mis on kasulikum inimestele, keskkonnale, majandusele ja mitmele maakonnale, kas ühe ja sama hinna eest Haapsalu raudtee taastamine või Mäo-taoline viaduktide süsteem?

http://eestimaablogi2.blogspot.com/2012 ... suvus.html

[Kapten Trumm]

Nende viaduktide ja raudteede teemal kohtuvadki "kaks Eestit".
See "esimene Eesti", kuhu hulka kuuluvad ka otsustajad, tahavad oma heade autodega 130 kmh kiirusega Tartusse sõita.
Nende sissetulek algab 3000 eurost kuus ja nende arvates võib valgamaalane ka jala käia.
"Teine eesti" ehk äärealade inimesed on huvitatud kiirest, mugavast ja mitte eriti kallist (st autost odavamast) ühistranspordist, millega saab töökohtade vaesest perifeeriast mõnda "tõmbekeskusesse" tööle sõita.

Selles konfliktis polekski muud lahendust kui hakata piirama RK kandideerimise arvu (nt 2 korda elu jooksul).
Selle mittepiiramise tulemus on täna elavalt näha Toompea tegelaste jutust, mis jääb tihti reaalsusest sama kaugele kui Maa Kuust.
Mis oleks nt Gräzini antav lisandväärtus RK-s?
Üks ettevõtja ühtles raadios (ei mäleta kahjuks saadet) väga täpselt, et temal on hirm tuleviku pärast, kui otsuseid pääsevad tegema parteibroilerid, kes täna hõivavad ministrikohti.
St inimesed, kes pole kunagi pidanud end ise reaalselt elatama ja seetõttu omavad vägagi hägust ettekujutust, kust raha tuleb.

[mx77]

Nende viaduktide ja raudteede teemal kohtuvadki "kaks Eestit".
See "esimene Eesti", kuhu hulka kuuluvad ka otsustajad, tahavad oma heade autodega 130 kmh kiirusega Tartusse sõita.
Nende sissetulek algab 3000 eurost kuus ja nende arvates võib valgamaalane ka jala käia.
"Teine eesti" ehk äärealade inimesed on huvitatud kiirest, mugavast ja mitte eriti kallist (st autost odavamast) ühistranspordist, millega saab töökohtade vaesest perifeeriast mõnda "tõmbekeskusesse" tööle sõita.

Kuule, ole nüüd normaalne. Seda maanteed mööda sõidavad ka bussid, mis teevad seda ikka väga tiheda graafikuga (rong sõidab vist 8x päevas, sellest ainult 4x ekspressina, mis on mõistlik liikumisviis). Ja bussifirmad teevad seda normaalse majandustegevusena, kusjuures bussipileti hind on võrreldav või odavam, kui rongipileti hind, millele maksab riik veel lisaks pea 70% juurde.

[Kapten Trumm]

See "normaalne majandustegevus" on ikka linnade vahelised liinid. Maakonnasisesed liinid käivad samamoodi toetustega ja mõnes kohas lausa maksumaksja raha eest. Nagu käivad ka need pagana praamiliinid (erinevalt Tallinn-Helsinki liinidest). Näiteks minu maakohas, mis ei asu mitte just kõige hullemas pommiaugus, näeb see "normaalne majandustegevus" tänase seisuga välja selliselt, et kord nädalas käib buss, mille viimases hädas ostis vald ja millega sõidab üks vallaametnik, kellel on bussi load. Maakond lõpetas seal peatuvad bussiliinid juba ammu viidates rahapuudusele ja vähesele piletitulule.

[Eestimaa Blogi]

Jah, kohalik bussiliiklus on üks asi, rongiliiklus teine. Tihti ei läbi nad samu peatusi. Rongijuhtide streigi ajal oli näha, kui hädine olnuks Türi-Tallinna bussiliiklus, enamus reisijaid oleks loobunud ning sunnitud muutma midagi oma elus, elukohta, töökohta, auto muretsemine vms.

Ka Haapsallu sõidavad bussid, kuid neid kasutatakse pigem hädavariandina. Muide, kuupiletid rongis tulevad pea poole odavamad.

Ning ärgem unustagem matkajaid jt, kelle jaoks rong eriti oluline. Ja just rongiga saaks mugavalt siis Rohukülla, et minna saari avastama, või vähemalt Ristile, et pöörata Saaremaa peale.

[mx77]

See "normaalne majandustegevus" on ikka linnade vahelised liinid. Maakonnasisesed liinid käivad samamoodi toetustega ja mõnes kohas lausa maksumaksja raha eest. Nagu käivad ka need pagana praamiliinid (erinevalt Tallinn-Helsinki liinidest). Näiteks minu maakohas, mis ei asu mitte just kõige hullemas pommiaugus, näeb see "normaalne majandustegevus" tänase seisuga välja selliselt, et kord nädalas käib buss, mille viimases hädas ostis vald ja millega sõidab üks vallaametnik, kellel on bussi load. Maakond lõpetas seal peatuvad bussiliinid juba ammu viidates rahapuudusele ja vähesele piletitulule.

Täiesti nõus sinuga, mul ei oleks midagi selle vastu, kui Elroni toetused jagataks hoopis ümber kohalike bussiliinide toetusteks. See on loogiline, et ükski bussifirma neid kohalikke liine oma raha eest ei taha pööritada - mul suvila Madise kandis ja kuni sinna buss sõitis siis oli igal otsal 5 reisijat, arvuta ise, milline peaks pileti hind olema, et asi ära tasuks.
Aga erinevalt rongist sõidab maakondlik bussiliin sisuliselt kõik väikesed kohad läbi nii et iga vanamutike saab ka oma sõidud sõidetud.

[Eestimaa Blogi]

Maakondlikud bussiliinid sõidavadki dotatsiooni toel. Ning kunagisest suhtlemisest tuli välja, et kui 4 reisijat sõidab algusest lõpuni (ühe konkreetse kandi kohta), siis ollakse omadega nullis. Eks kohalikud liinid olegi nii, et ühes rohkem, teises vähem.
Rongiliikluses on samuti. Aeglased rongid, mis peatuvad pea kõikides peatustes, teenindavad samamoodi kõikide peatuste inimesi. Ning lisaks sellele, väga palju kasutatakse kohati ka Pargi ja Sõida süsteemi, nii et tullakse ka kaugemalt. Pilti on vaja terviklikult vaadelda.
Iga info, mille ma kohaliku liini kohta saan. Siiski on teema võimalikust kiiremast liikumisest saartele ja sellega seonduvast.

[mx77]

saartele liikumisega on asi väga lihtne - tuleb ükskord see pagana sild valmis ehitada ja ka saare- ja hiiumaa vaheline sild (seal on vesi ikka väga madal ja saaks sisuliselt tammiga hakkama)

[trs]

See on jällegi mõtteviisi küsimus, aga on paratamatu, et riiklik tegevus isegi kapitalismi tingimustes ei pea olema alati kasumlik. Tekib vaidluskoht- enamiku ja vähemuse huvide vastandumine ning mingi piiri tõmbamine, mil määral peaks näiteks Ida-Virumaa oma rikkustega kinni maksma saarte praamiühendust (või midagi muud sarnast). Argumente leiab mõlema poole toetuseks. See vaidluskoht paraku ilmselt ongi umbes seal, et Haapsallu raudteed ilma eurorahadeta keegi ei ehita ja saartele sild on eriti kahtlane ettevõtmine, mida nüüd kindlasti mõnda aega ei tule(Tallinna sadam tellis juba oma laevad kusagilt poolast ja türgist ära). Iseenesest mina eelistaksin KVALITEETSET rongiliiklust iga kell mingitele viaduktidele või Tartu maantee ehitamisele. Raudteega peab loomulikult kaasas käima ka kohalik ühistransport, et selle võimalusi ära kasutada. Ma pole küll nüüd nende oranžide rongidega sõitnud, aga kui vaadata, kuidas suht tänapäevase välimusega rong vaikselt näiteks Nõmmelt läbi sahiseb ja meenutada lapsepõlve kogemusi Raudtee tänava ääres isa käe otsas jalutamisega, siis saab aru küll, et midagi on muutunud

[Eestimaa Blogi]

Tänud!

Vaielda võib ikka, aga minu jaoks on mõistusepärane doteerimine täiesti loomulik. Ja ehk peabki Idavirulane maksma, sest sealt tuleb ka rohke keskkonda reostavat, rong jm aga tähendavad selle hoidmist.
Muidugi saab kõne alla tulla vaid parim koostöö erinevate ühistranspordiliikide vahel.
Rongiga soovitaks proovida. Veelgi parem kui ratas kaasa ja Riisiperre, sealt kasvõi natuke vana raudteed nautima.

[Kapten Trumm]

See on jällegi mõtteviisi küsimus, aga on paratamatu, et riiklik tegevus isegi kapitalismi tingimustes ei pea olema alati kasumlik. Tekib vaidluskoht- enamiku ja vähemuse huvide vastandumine ning mingi piiri tõmbamine, mil määral peaks näiteks Ida-Virumaa oma rikkustega kinni maksma saarte praamiühendust (või midagi muud sarnast). Argumente leiab mõlema poole toetuseks. See vaidluskoht paraku ilmselt ongi umbes seal, et Haapsallu raudteed ilma eurorahadeta keegi ei ehita ja saartele sild on eriti kahtlane ettevõtmine, mida nüüd kindlasti mõnda aega ei tule(Tallinna sadam tellis juba oma laevad kusagilt poolast ja türgist ära). Iseenesest mina eelistaksin KVALITEETSET rongiliiklust iga kell mingitele viaduktidele või Tartu maantee ehitamisele. Raudteega peab loomulikult kaasas käima ka kohalik ühistransport, et selle võimalusi ära kasutada. Ma pole küll nüüd nende oranžide rongidega sõitnud, aga kui vaadata, kuidas suht tänapäevase välimusega rong vaikselt näiteks Nõmmelt läbi sahiseb ja meenutada lapsepõlve kogemusi Raudtee tänava ääres isa käe otsas jalutamisega, siis saab aru küll, et midagi on muutunud

Saksamaal pidi raudteel olema ka selline teenus, et sõites nt põhjast lõunasse, läheb auto autovagunisse ja ise istud wifiga salongis kohvitassi taga. Riiga sõidaks küll sedamoodi, selle asemel et liikluses stressata. See, et bussifirmad on linnadevahelistel liinidel näiliselt on jube konkurentsivõimelised ja rong mitte, tuleb sellest, et bussifirmad ei maksa tee kasutamise eest midagi ega pea ka teid oma tuludest parandama (mida raudtee tegema peab, aktsiisi maksavad mõlemad võrdsetel alustel). See tekitab näiliselt olukorra, kus buss on näiliselt efektiivsem (Tallinn-Tartu otsal üsna küsitav). Pange need teede ehituseks/remondiks kulunud hiigelsummadest vastav proportsioon bussifirma kraesse ja vaadake mis siis saab - ja kas bussijuhid pole homme Toompeal Mäo ristmiku vastu meelt avaldamas.

Kui aga Palo tädi suudab selle praamiveo umbsõlme lahti raiuda selliselt, et tulevadki uued laevad ja need aastaga rahuldavalt käiku saadakse, siis tuleb pluss tema kontole ära teha.
Asja tagamaa oli ju ikka selline, et Leedo ja co küsis dotatsiooni 10 a peale 60 miljonit eurot (ca miljard krooni) rohkem kui Tallinna Sadam.
Saab näha, kas järgneb ka tõsine tagasilüük mõnele äriimpeeriumile, kes oli harjunud 6 miljonise positiivse rahavooga igal aastal.

[aurik]

See, et bussifirmad on linnadevahelistel liinidel näiliselt on jube konkurentsivõimelised ja rong mitte, tuleb sellest, et bussifirmad ei maksa tee kasutamise eest midagi ega pea ka teid oma tuludest parandama (mida raudtee tegema peab, aktsiisi maksavad mõlemad võrdsetel alustel). See tekitab näiliselt olukorra, kus buss on näiliselt efektiivsem (Tallinn-Tartu otsal üsna küsitav). Pange need teede ehituseks/remondiks kulunud hiigelsummadest vastav proportsioon bussifirma kraesse ja vaadake mis siis saab - ja kas bussijuhid pole homme Toompeal Mäo ristmiku vastu meelt avaldamas.

10 points Kapten Trummile!!! Lõpuks viitsib mõni inimene, kes matsu jagab, asjast ka rääkida. Kunstlik konkurentsieelis tekitati autoveondusele kohe, kui algas autopedenduse aeg.
Lisan veel juurde, et aktsiisimaksu äravõtmine raudtee-ja veetranspordis kasutatavalt küttelt teeks need autotranspordile päris karmiks võistlejaks.