www.militaar.net

"300 m kirikust lääne poole vanal kalmistul". Kas kalmistul on ühishauda?

Torgu kirikuvaremetest 300m itta on Torgu kalmistu ja seal on küll ll Maailmasõja ühishaud ja monument. Ühishaud tegelikult jääb kalmistupiiridest veidi välja, vahetult kõrval. Mingist 300m kirikust läände jäävast vanast kalmistust ei tea midagi Usun, et kirik on õige, kui võimalik see võib olla, et ilmakaarega eksitud? Torgu vallas on kaks kalmistut. Iide- ja Jämaja kalmistu. Peaks nagu seega Torgu-Iide kalmistu nagu klappima rohkem.

Pigem on seal "300 meetrit läänes olevast kirikust..."
Ja täpselt 300 meetrit linnulennult on kalmistul olev ühishaud.
EAÕK Torgu kirik on siin ja ühishaud on sinine: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 766&LANG=1

koff kirjutas:Pigem on seal "300 meetrit läänes olevast kirikust..."

Selle järgi klapib ilusti Torgu-Iide kalmistu.

Tore et koht leitud, esialgne sisetunne oli ikka õige.
Kolistasin laupäeval mööda Igaküla uksetaguseid ja püüdsin vanainimestelt infot välja pressida aga vaikisid nagu partisanid

Sellega oled tutvunud: Sõdurite nimekiri, kes langesid ja on maetud vennashaudadesse Kingissepa rajooni territooriumil

See ka: Kingissepa rajooni sõjahaudadesse maetute nimekirjad

Jõudsin eile selle nimekirjani. Bratskaja mogila Nr.33 d. Iide Salmenskovo s/s ja nr. 73 all on kinnitus minu onu kohta. Salme külanõukogu asemel on nüüd Torgu vald.
Kas see 33. ühishaud on kalmistul või kusagil mujal, sellest ei sõnagi, aga õnneks on kirik orientiiriks.
82 4171 413 II maailmasõjas hukkunute ühishaud K Torgu vald Iide küla Torgu-Iide teerist
83 4172 883 II maailmasõjas hukkunute ühishaud K Torgu vald Iide küla Torgu vallamaja esine haljasala
84 4175 409 II maailmasõjas hukkunute ühishaud K Torgu vald Lõopõllu küla Kargi-Lõopõllu teerist
85 4176 406 II maailmasõjas hukkunute ühishaud K Torgu vald Torgu kalmistu
Seega peaks olema selleks kohaks 406 lõpuga koht.

jaakpihl kirjutas:Tänan kõiki. Vähemalt mees Eestimaa mullas. Nüüd vaja uurida, kas seal ka need hauakohad veel olemas ja tähistatud, ümber ei hakka matma, las olla seal koos oma sõpradega, meil vähemalt nüüd koht kus käia teda mälestamas.

Siinkohal peab meeles pidama, et alati jääb võimalus, et see pole päris tõsi, mõtlen "..Eestimaa mullas." . Isegi kui nii dokumendis kirjas ja ehk mälestusplaatki kalmistul. Muidu ei mainiks, kui poleks üht juhtumit enda suguseltsist ja just Saaremaa/Sõrvega seoses.
Nimelt vanaonu, kes omateada suure sõja läbiteinuna, Leningradi blokaad jne, '95dal pika eaga teenitud viimsele puhusele saadetud, selgus mõned aastad tagasi paberite järgi, et ta olla '44ndal oktoobris Salme all hoopis langenud. Kenasti dokumentides kirjas. Mis tegelikult juhtus, pole väga kelleltki küsida, kuid ühe legendi järgi olla ta olnud oma rühmast üks väheseid kes ellu jäi ja vangi võetud, sattunud otsapidi Königsbergi ja peale selle langemist taas vabaks saanud ning koju jõudnud. Kui poleks jõudnud, arvaks dokumentide põhjal, et ta on maetud Salmes hauda nr.9. Tema nime all on aga ilmselt keegi sinna maetud.

Esimesel lehel trükiviga, kuupäev peaks olema 21.11.1944.a.

Ongi aeg otsad kokku tõmmata, mehe matmiskoht leitud ja hauaplaatki paigaldatud. Ema kohtus ka üle 70 aasta oma vennaga, üks jäigi 23 aastaseks, teine käib oma 93 eluaastat, ühel jäi elu elamata, lapsed ja lapselapsed sündimata, teine on elanud pika ja huvitava elu, sünnitanud 3 last ja vanaemaks 6 lapselapsele ja vaarema kümnekonnale lapselapselapsele.
Oli emotsionaalne kohtumishetk kui õde pani käe venna ristile ja minevikuga sai rahu tehtud.
Nende mõne kuuga viimasest postitusest olen päev-päeva kaupa taastanud onu rindetee, alates mobilisatsioonipäevast, kuidas sõideti laevaga Leningradi, sealt tööpataljoni, sealse elu, sealt põgenemise (kuna tervis oli halb ei võetud rindemeheks)Eesti korpusesse, kuidas ta seal halva nägemise tõttu (tööpat.) ei olnud püssimees vaid sapööriroodus ehitas sildu, muldonne ja mattis surnuid, aga saatuslikuks sai talle viimane Eestimaa ots kui see oli vaja Stalinile rõõmuks kiiresti vabastada ja kuna sakslastel oli piisavalt laskemoona, siis aeti noored ja poolsandid eesrindele, et sakslased laseksid oma torud nende pihta tühjaks, et siis saaksid rünnakule minna terved ja kogenenud sõdurid. Onu kõrval hauas puhkab noormees, kes mobiliseeriti oma sünnipäeval ja 3 päeva hiljem oli ta maamullas.
Minuga võttis ühendust ka inimene, kelle isa oli minu onu võitluskaaslane, paraku on see vana mees ka aastaid maamullas, aga tema märkmetes oli minu onu kohta ühtteist kirjas, just tema langemisasjaolud ja sain ka kinnitust matmispaiga koha pealt.
Tänan veelkord kõiki, kes aitasid kaasa see loo lahendamisele. Ja olgu see kõigile julgustuseks, et lahendada võib ka aastakümnete pikkusi saladusi. Loodame, et meie rahvas ei pea enam kunagi läbi elama selliseid koledusi nagu tuli seda teha meie esivanemad.