www.militaar.net

põllumees kirjutas:Samuti on meie mailt leitud ka hulganisti Rooma aegseid münte. Kõige selle juures osutus Läänemeri aga niivõrd ligipääsmatuks paigaks, et purje kasutamine siia ei jõudnud.

Mind ka huvitaks, kust selline info küll pärineb? Kuidas on tõestatud, et Rooma rauaajal või varem ei kasutatud mitte kuskil Läänemerel purjepaate? Ja kuidas seda üldse tõestada annaks...?

Jah, kaljujoonistel on kanuud, aga mõnel on siiski midagi purje meenutavat ka.


Vahel katsetatakse ka kanuu-tüüpi paatidega purjetamist, näiteks: http://link.springer.com/article/10.100 ... 011-9077-2

Siin pildil on pigem seenesõbrad - paaditäis kaifis seltsimehi. Purjetamine oli roomlastel allatuult toimuv tegevus peamiselt ja muidu pidi ikka aerutama. Puri ei olnud midagi keerulist, aga võis jääda primitiividel peamiselt tehnoloogia taha. Nahast puri ei olnud hea, varasemad kangasteljed võimaldasid kududa vaid kitsaid ribasid ja neid kulunuks purjeks palju, lisaks oli kangakudumine kallis ja aeganõudev töö primitiivsete kangaspuudega. Tükk aega oli vist olulisemaid kohti, kuhu seda kallist kangast kasutada, laevad pidid ka suuremaks kasvama raapurje kandmiseks.

Purjed õmmeldi palju hiljemgi eri siiludest kokku. Esimene ettesattuv link: http://www.boat-building.org/learn-skil ... il-making/

Purjetamine on alati allatuult tegevus. Vastutuult ei saa purjetada. Loovimine tähendab, et saab mingi nurga all kulgeda tuule suuna suhtes ja siis summaarselt tekib koos inertsiga efekt, et lõpuks jõutakse edasi tuule puhumise suunas. Seda tehnikat ei saa alati rakendada ja suured laevad ootasid uusajalgi vahel nädalaid sobivat tuult. Sellest hoolimata ehitati järjest suuremaid purjekaid.

Laevaehitus ongi alati olnud väga kallis tegevus. Sõjatehnika ka.

Kriku kirjutas:Purjetamine on alati allatuult tegevus. Vastutuult ei saa purjetada. Loovimine tähendab, et saab mingi nurga all kulgeda tuule suuna suhtes ja siis summaarselt tekib koos inertsiga efekt, et lõpuks jõutakse edasi tuule puhumise suunas

Julgen nõrgalt vaielda selle "alati allatuult" suhtes...
Tihttuules saab loovida küll ja sedasi vastutuult edasi jõuda. Ka näituseks viikingilaevad saivad ennast kenasti tihttuulde võtta

http://www.tjk.ee/web/data/parim_purjet ... kursid.pdf

Kui tuul puhub vööri ja külje vahelt. Tihttuule
kurssi kutsuvad purjetajad ka grüssu kursiks.
Sellel kursil paat purjetab vastu tuult.

Sellest, kuidas purjetati antiikajal ja millised olid kiirused, on asjalikult kirjutanud Raul Talvik - Teekond maailma ääreni. Ultima Thulest ka.

Olgu, ma ei viitsi vaielda tihttuules purjetamise ja loovimise üle. Fakt on, et uusajalgi oodati pikalt sobivalt tuult. Mistõttu ei saa väita, et purje kasutamine jäi esiajal siinkandis kängu seetõttu, et puudus võimekus akf-ide poolt nimetatud manöövriteks või et see polnud heitlike tuulte tõttu vms. põhjusel otstarbekas.

Ma ka ei saa päris täpselt enam aru, mille üle vaieldakse? Purjed võeti igalpool kasutusel eelkõige tagantuulega purjetamiseks. Vahet pole, kas mingis piirkonnas võeti puri kasutusele esmakordselt ajaloos või võeti ta peale pikemat pausi nö taaskasutusel ehk "leiutati" tema kasutamine uuesti. Mida pikemalt puri kasutusel oli seda meisterlikumaks muututi temaga seilamisel. Kohati. Tihttuules (võibolla isegi külgtuules) osati kindlasti ükskõik millise laevatüübiga (olgu ta pilliroost või puidust või millest iganes) seilata, kuid mitte kõik meremehed polnud selles pädevad. Enamasti passiti soodsa tuule ootusel kas kaldal või merel..
Vastutuult (täpsemalt vastutuule kursil) aga ei oska täna ka veel keegi purje abil seilata... Unes võibolla ainult.

Ühe või teise tegevuse kängumine või mitte eksisteerimine (antud juhul purje kasutamine või mitte kasutamine Läänemerel) on alati sõltuvuses erinevatest faktoritest. Nimetan mõned - kontaktid purjesid kasutavate rahvastega; suurematsorti väljasuremised (öko)katastroofide tõttu, mis viivad purjetamise know-how olematuks; vallutused, mille puhul kunagi purjetamist hästi vallanud rahvas ei saa enam oma tavasid praktiseerida jne.jne.

Kindlasti saame rääkida purjedest Läänemerel ajastute kontekstis, mille kohta on meil enamvähem mingid kirjalikud või arheoloogilised või pildilised materjalid. Täna saame, Salme paatide valguses, rääkida purje kasutamisest Läänemerel mitte varem kui 700 pKr. Kas see oli taaskasutusele võtmine või mitte on minu arust sepkulatiivne ehk me ei saa rääkida kindlas kõneviisis Läänemere varasemast praktikast. Küll aga võime oletada, et ju siiski purjesid ühes või teises Läänemere osas kasutati. Kindlasti aga ei saanud see olla üleüldine tendents nii nagu me näeme seda Läänemerel peale 700 pKr. Üheks olulisemaks põhjuseks on rahvaarvu kasvamine kogu piirkonnas järjepidevalt järgmised viis sajandit, mis mõjutas kõike - omavahelise läbikäimise tihedust; tavade ning tegevuste kiiremat ja laialdlasemat levimist jne.jne.

Yks kirjutas:Kindlasti aga ei saanud see olla üleüldine tendents nii nagu me näeme seda Läänemerel peale 700 pKr.

Ei tea, materjali on liiga vähe, et selle kohta midagi öelda.

Algne küsimus esitati, et miks ei kasutatud Läänemerel purje samal ajal kui Roomas kasutati. Küsimuse eelduseks on, et on tõestatud, et Läänemerel Rooma rauaajal tõepoolest purje ei kasutatud. Kuna seda minu teada ei ole tõestatud ega saagi tõestada, on ergo ka küsimus vääralt püstitatud.

Yks kirjutas:Üheks olulisemaks põhjuseks on rahvaarvu kasvamine kogu piirkonnas järjepidevalt järgmised viis sajandit, mis mõjutas kõike - omavahelise läbikäimise tihedust; tavade ning tegevuste kiiremat ja laialdlasemat levimist jne.jne.

Pronksiajal oli ka väga aktiivne liiklus.

Vastutuult (täpsemalt vastutuule kursil) aga ei oska täna ka veel keegi purje abil seilata... Unes võibolla ainult.

Isand Yks võtaks vast enne sedavõrd põhjapanevate avalduste tegemist tutvuda sõnaga "loovimine". Mis tähendab nimelt vahelduvate halssidega vastutuult purjetamist.

http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Loovimine

Mina olen olnud Hai klassi purjeka pardal, sadam kust läksime on lahe põhjas ja olime sunnitud loovima vastutuult. Mõne kilomeetrine etapp võttis aeg 2-3 tundi. Aga edasi sai kuigi aeglasti.

Isand Lemet ehk võtaks ja tutvuks tuulte suundadega? Vastutuul (on selline tuulesuuna nimetus) on tuul, mis puhub otse paadi vöörist ja seljuhul ei saa purjetada edasi. Vastutuult kasutatakse purjeka seiskamiseks. Loovitakse tuulega, mis ei ole vastutuul. Isand herman30, see ei olnud kindlasti vastutuul, millega te loovisite.

Aga teate mis, minust seilamises targemad toimetavad koduleheküljel sailing.ee ja ütlevad seda kindlasti palju autoriteetsemalt.
http://sailing.ee/purjetamine-jahi-liik ... -muutmine/

Ainus suund, kuhu jaht ei liigu, on vastutuult.

Alar Vomer:
http://alarvolmersailing.ee/hakkame-purjetama/

Tegelikkuses võib jaht kasutada tuult peaegu igast suunast, et purjetada sinna kuhu meeskond soovib, on ainult suund otse vastutuult, mis suunas ei saa purjetada. Seda suunda võib tinglikult nimetada “vastutuule sektoriks".

Samas, kogu see kemplemine isand lemet on teil täiesti mõttetu ning ei vii antud teemas mittte kuhugi. Kuigi oluline oleks siiski korrata, et vastutuulega ei saa edasi. Kõik. Rohem ei viitsi ma hakata enam vaidelma või tõestama teatavate loodusnähtuste ja elementaarsete füüsikareeglite kontekstis..

Isand Corvus oma tuntud headuses...ei, ei saa vastutuult purjetada, ei saa...

Põhiliselt Kriku pidasin ma selle "kindlasti" all silmas aega juba peale Kristust. Mille puhul kindlasti ennem 8.sajandi saabumist pKr ei olnud purjetamine siinses maanurgas sama massiline kui juba nö viikingite kuldajal... Roomaajast puuduvad igasugused viited, et kommunikatsioon tolle maailma ja selle ääremaadega oleks massiliselt toimunud just Läänemere kaudu (pigem on selleks olnud jõed - Neemen, Dnepr jmt - ja maismaaliiklus, millest annavad tunnistust teatavat tüüpi esemete leidude paiknemiskohad kaardil). Mis ei tähenda, et purje siinkandis tollel ajal merel ei nähtud

Pronksiaeg - eriti selle lõpp VIII ja VII sajand - on kindlasti juba päris intrigeeriv aeg, sest sellest ajast on teada päris mitmed nn laevkalmed nii Kuramaalt, Gotlandilt, Soomest kui ka Saaremaalt. Seega on päris tõenäoline, et sel ajal oli paat merel üsnagi tavaline. Kas ka puri, ei julge kindlalt öelda... Oletavasti peaks umbes 50-100 aastat katkematut merepraktikat, mille puhul saame kindlasti rääkida laiema piirkonnaga seotud tegevusest (tänased Rootsi-Läti-Eesti-Soome alad), ka purje kasutusele tooma..

Isand Corvus, ei maksa küünalt vaka all hoida. Haridus ei pidanud üht õiget matsi rikkuma, mida kinnitab ka minu postkasti maandunud üllitis... mille ma siinkohal vähimagi südametunnistuse piinata avalikuks teen. Sellisel rahvahariduslikul eesmärgil

Mine õige persse isand lemet ja näksi veits s..ta! Muutkui kobiseks, kui pole vajadust kobiseda, muutkui vaidleks, kui pole vajadust vaielda. Loll nagu lauajalg aga arvab, et on kroonlühter!

Võin ka avalikult öelda: isand lemet te olete rumal inimene. Midagi ei ole teha, nüüd tuleb seda avalikult öelda - kirjaoskamatu (see kes ei oska teksti lugeda) ja väiklaselt loll.
Lihtsa kohaliku inimesena, saatsin selle eest teid privaatselt sinna kuhu saatsin...