Kardan ,et sellega on sama lugu, mis ülejäänud tänapäevaste suvesõda kajastavate raamatutega.Keskendub peamiselt omakaitse tegevusele, neid on loetud kuuldud küll, huvitaks rohkem saksa poole allikad. Need saksa diviiside raamatud oleksid huvitavad, aga keeleoskusest jääb vajaka ja ega neid raamatuid eestis väga palju polegi.Värske Laidoneri muuseumi aastaraamat käsitleb 1941.a. sündmusi Eestis, kindlasti leiab sealt huvipakkuvat informatsiooni-
Saksa 18.armee
-
naabri Ants
- Liige
- Postitusi: 227
- Liitunud: 31 Juul, 2006 21:32
- Kontakt:
1941
Kartus asjata, sest muuhulgas ka peatükk T.Hiiolt "Ülevaade 1941.aasta sõjasündmustest Eestis" kus kajastatakse just Punaarmee ja Wehrmachti üksusi (lk.101- 121). Omakaitsest, hävituspataljonidest jm. kirjutavad seal teised ajaloolased.
Mina ka saksa keelt ei oska, seetõttu ostsin endale eelmisel aastal venekeelse Werner Haupti (klassikuna tsiteeritav) "Heeresgruppe Nord 1941- 1945", kirjastus "Eksmo" 2006. Pettusin, sest info Eesti kohta oli väga ebamäärane ja üldistatud ning müüsin raamatu maha.
Mina ka saksa keelt ei oska, seetõttu ostsin endale eelmisel aastal venekeelse Werner Haupti (klassikuna tsiteeritav) "Heeresgruppe Nord 1941- 1945", kirjastus "Eksmo" 2006. Pettusin, sest info Eesti kohta oli väga ebamäärane ja üldistatud ning müüsin raamatu maha.
Re: 1941
siiski, kirjeldus raamatus "Estonia 1940-45" on märksa detailsem, lisaks on Hiio samal teemal ka saksakeelse artikli kirjutanud, aga seda ma kahjuks pole lugenud.istorik kirjutas:Kartus asjata, sest muuhulgas ka peatükk T.Hiiolt "Ülevaade 1941.aasta sõjasündmustest Eestis" kus kajastatakse just Punaarmee ja Wehrmachti üksusi (lk.101- 121).
Uuel ajal on ilmunud kordustrükina Eestiga seotud diviisiajalood:
Hubatsch 61.jalaväediviisist ja Buxa 11.I.D., mõlemad peaksid veel müügil olema 11€ eest.
Neid kahte raamatut küll mitte. Ega vist ei tasugi ausalt öeldes - Hubatschi oma rohkem pildiraamat - kuigi see vähene tekst on asjatundlikult koostatud ja puhtjuhuslikult ka rindekunstniku joonistused ei kattu Õuna raamatus "Võitlused Läänemerel 1941.a. suvel" tooduteqa
Buxa raamat rohkem selline oma diviisi meestele kokku pandud - seal on näiteks muu hulgas laulutekstid ja anekdootlikud juhtumised.
Hubatschilt on uuemal ajal vene keelde tõlgitud ainult vist "Weserübung":
http://www.ozon.ru/context/detail/id/3052909/
kas 1950-datel ka midagi tõlgiti, ei tea.
Hubatschilt on uuemal ajal vene keelde tõlgitud ainult vist "Weserübung":
http://www.ozon.ru/context/detail/id/3052909/
kas 1950-datel ka midagi tõlgiti, ei tea.
61.jalaväediviis
Hubatschi pildiraamat nüüd olemas, Eestiga seotud fotosid üsna mitmeid, ka selliseid mida mina varem näinud ei ole, täitsa OK ost e-bayst!
- Senised väljaanded keskenduvad peaasjalikult omakaitse ja metsavendade tegevusele.Umbes et omakaitse mehed ja metsavennad lõid tavaliselt platsi puhtaks ja sakslased olid rohkem nagu läbisõitja rollis. NII ARVAB NAABRI ANTS
Aga arvamise asemel võiks raamatuid lugeda, näiteks:
"Suvesõjas võidelnute üldarv oli märksa suurem metsavendade-partisa-nide arvust. Kuni sõjategevuse lõpuni Eestis võttis sellest otseselt osa 33 569 meest Omakaitses, eesti vabatahtlike üksustes 2284 ja Wehrmacht’i üksustes ligi 2000 meest (see oli kokku ligi 40% Eesti sõjaväe isikkoosseisust üldmobilisatsiooni korral 1939. aasta kaitse-plaani järgi). Metsavendade, omakaitselaste ja vabatahtlike kogukaotused Suvesõjas olid 819 langenut ja teadmata kadunut (tõenäoliselt on kaotuste koguarv mõnevõrra suurem, sest partisanisõja tingimustes ei olnud võimalik neid kõiki registreerida). Võrdluseks võib öelda, et sakslased rakendasid Eestis umbes 75 000 – 80 000 sõdurit, kellest kaotati umbes 4600, (need arvud iseloomustavad ka üldisemalt Saksa vägede ja Eesti vastupanuliikumise võitlejate osakaalu kogu sõjategevuses Eesti territooriumil). "Metsavennad Suvesõjas 1941", lk. 66-67.
Aga arvamise asemel võiks raamatuid lugeda, näiteks:
"Suvesõjas võidelnute üldarv oli märksa suurem metsavendade-partisa-nide arvust. Kuni sõjategevuse lõpuni Eestis võttis sellest otseselt osa 33 569 meest Omakaitses, eesti vabatahtlike üksustes 2284 ja Wehrmacht’i üksustes ligi 2000 meest (see oli kokku ligi 40% Eesti sõjaväe isikkoosseisust üldmobilisatsiooni korral 1939. aasta kaitse-plaani järgi). Metsavendade, omakaitselaste ja vabatahtlike kogukaotused Suvesõjas olid 819 langenut ja teadmata kadunut (tõenäoliselt on kaotuste koguarv mõnevõrra suurem, sest partisanisõja tingimustes ei olnud võimalik neid kõiki registreerida). Võrdluseks võib öelda, et sakslased rakendasid Eestis umbes 75 000 – 80 000 sõdurit, kellest kaotati umbes 4600, (need arvud iseloomustavad ka üldisemalt Saksa vägede ja Eesti vastupanuliikumise võitlejate osakaalu kogu sõjategevuses Eesti territooriumil). "Metsavennad Suvesõjas 1941", lk. 66-67.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline