www.militaar.net

nöörsaabastega vast partjanka väga kokku ei käi.

Stiililiselt muidugi mitte ... aga ma kasutan ikka. Scoutsile läksin kah partjankadega nöörsaapais. 12.km peal hakkas imelik - vahetasin sokkideks, 20.km peal vahetasin tagasi.

Kas rootsi saabastega kasutades partjanka välja turritama ei jää?

Või tõmbasid säärised peale

Tempere kirjutas: ↑05 Jaan, 2023 16:05

"nende arv, kes neile tarnitud magamiskottide komplektide järgi otsustades viga ei saanud, on 130-150 inimest. Selgub, et löögist pääses elluga 240-260 inimest. .
"Kutsekooli majas oli umbes 400 mobiliseeritut. Prognoositav hukkunute arv võib olla 140 inimese piires."

Läheb küll rohkem nalja või Venemaa sõjalise võimekuse teemasse, aga kui magamiskottide komplektide järgi jäi alles ca 130 inimest ja kokku pääses ca 260, siis vaesekestele jagatakse üks magamiskott kahe peale? Muidugi kuidas juba väljastatud tavaari järgi mingit hukkunute arvestust pidada saab on omaette küsimus.

Nõuka ajal küsisime ohvitserilt et miks on nõuka armees jalarätid. Olevat selleks, et nii vaenlane ei oskavat siis arvutada, kui palju on sõdureid. Sokkide järgi arvutamine lihtne, aga 100 m partjanka materjali - see on vaenlasele ületamatu mõistatus.

küsisime ohvitserilt et miks on nõuka armees jalarätid

Teemaväline, aga oluline: partjankasid kasutati seetõttu, et sõdurite kirsad olid nii kehvasti tehtud, et kui sokiga jalga panid, hakkas sokki jala ümber keerutama (mõni koht hõõrus rohkem ja mõni vähem) ja venitas soki jalast ära. Ning siis olid villid ja haavad kohe käes.
Aga jalaräti mähkisid tugevalt ümber jala ja peamine oskus oligi mähkida nii, et rätt lahti ei tuleks ja kirsa jalga ära ei hõõruks.
Minu põlvkonna poisse instrueerisid enne vene kroonu minekut sama kroonu läbi käinud isad. Mitu õhtut harjutasime, et nipid selgeks saaksid.

teemaväline jah...
a) Bartjankat oli kangarullina lihtsam/odavam valmistada kui sokki,
b) Sobis igale jalanumbrile - lihtsalt kangarullist rebisid/lõikasid kitsama või laiema riba ja kõik!

partjankadega on jalad kuivad.
mähid vajadusel korra tunnis ringi. kuiva otsa jalalaba ümber ja märjema
ülespoole. kui just terve saapaga vette ei astu, siis sääre ümber kuivab
tunniga üsna hästi ära.

fedja kirjutas: ↑07 Sept, 2015 8:14 Õigeid kirsasaapaid ei tehta enam isegi Venemaal. Uued on mungite valatud taldadega. Mitte naelutatud.
Kui peaks kaup müüki tulema, siis ostan kindlasti mingi koguse. Kuluvad ära.

Mis otstarbeks sellised asjad tänapäeval vajalikud on?

90-ndate teine pool, kusagil Alutaguse metsades, väljas hommikul -25. Peategelasteks kolm elu näinud vene metsameest.
Hommikul võeti soemüürilt kuivamast paksust materjalist partjankad, mähiti tihedalt ära ja aeti jalad pesuehtsatesse vene kirsadesse, silma järgi number suurematesse kui vaja. Esimene asi metsa jõudes, aeti Taiga käima (läks alati esimesest-teisest tõmbamisest) ning esimese ettejuhtunud metsakuiva küljest lasti saapasääred silmini saepuru täis. Minu imestunud küsimusele "a nahhuja?" järgnes populaarteaduslik loeng, mille võis lühidalt kokku võtta et hingab ja imab niiskust. Ja tatsasidki vandid päeva otsa metsas ära - 20-ga ja õhtul anti jalast võetud partjankat katsuda - õrnalt niiske ainult, praktiliselt kuiv.

fedja kirjutas: ↑07 Sept, 2015 8:14 Õigeid kirsasaapaid ei tehta enam isegi Venemaal. Uued on mungite valatud taldadega. Mitte naelutatud.
Kui peaks kaup müüki tulema, siis ostan kindlasti mingi koguse. Kuluvad ära.

Et "kirsa" pole mitte saapatüüb, vaid saapamaterjal - tehnoloogiliselt siis kummeeritud present. Või kunstnahk, kuidas soovite.
1990ndatel tehti venes sõduritele (olen mingit õppefilmi näinud) kirsa materjalist paeltega poolsaapaid ja neid kanti endiselt jalarättidega.
Nahast saapad venelastel on suhteliselt hiljutine leiutis.

Kuidas see kirsa vs nahksaabas jalas tundub? Kas veekindluse jaoks määrimist ka vajas või ajas kummeeritus asja ära?

Some kirjutas: ↑10 Jaan, 2023 12:33 Kuidas see kirsa vs nahksaabas jalas tundub? Kas veekindluse jaoks määrimist ka vajas või ajas kummeeritus asja ära?

Ei pidanud ta määritunagi vett. Vähemalt mitte vene kroonu saapamäärdega. Solinal läbi ei lasknud, aga vees, lörtsis või muidu märjas ligunes umbes tunniga korralikult läbi. Selles suhtes oli partjanka muidugi parim variant, kui läbi ligunes, mähkisid uuesti kuivema poolega, kannatas jälle veidi aega olla ning kui see ka märg oli, siis uue jalarätiga sai jälle tükk aega elada. Aeg oli selline, ega midagi paremat kusagilt võtta ei olnud...

kirsade lõige oli selline, et rahumeeli sai 10 versta jooksu teha ilma mingite probleemideta.
tänapäevaseid "sisse astutavaid" saapaid ja kummikuid ma pole sama häid veel kohanud.
võimalik, et asi oli tegelikult partjankades vs. sokkides.

Paeltega poolsaapaid kandsime meie küll sokkidega, oli selline luksus tõesti vene kroonus olemas.

89 aasta Kirovi oblastis talvel olid jalas tavalised portjankad, nende peal sineli materjali taolisest materjalist portjankad ja vildid. Võis väljas -50C külmaga ringi põrgata küll.
Minu meelest oli kirsadel presendist ainult sääreosa, nina ja kannaosa olid nahast.
Nooreajal uute kirsade ja uute portjankadega tulid villid ikka küll.