www.militaar.net

ppp kirjutas:Raamatu all pidas Mortus ilmselt silmas "Küla kodu-uurija kukeaabits. Kolme küla kroonika" Monika-Aino Jõesaar, KUMA kirjastus, 2004. Jah, vaatasin kiirelt üle, Lipust juttu sees, relvaks mainitud küll PPSH. Minu isapoolne suguvõsa ka sealt pärit, isa ka ühel pildil teisteseas seal raamatus.

see pargase lõik ongi minu tööst võetud, autor kinkis isegi raamatu mulle, suht kenaks kujunes kogu see ettevõtmine tegelikult kogu tööga, kuna tegu ju kõigest keskkooli lõputööga oli

Pargase mälestuskivi Arvilas: http://www.album.ee/node/14248965/50096804 Sonda kandis räägitakse väga huvitavaid jutte temast... ORS-i poe röövimine oli tal suht sagedane ettevõtmine. Vanad mehed vahel veel meenutavad, kuidas ta poodi sisse astudes müüja taharuumi kihutas ja kõigile kohalolijaile kärakat välja käristas - nagu ta oli öelnud alati:"mehed jooge, mina maksan"...
Kas on tõsi ka see, et ta oskas püstolit lasta mõlema käega? Ja kui tõene oli tema sõprus tollase miilitsategelase Ikmeldi Karlaga?

Kas Arnold Kärbo (s. 1928) on veel elus? Või Rudolf Juhani p. Lipp, Valentina Simm, Otto Källo, Rudolf Lipp Oskari p., Linda Nurm, Aleksander Viller? Kes olid "Tšuikini" ja "Mägi" nimede taga?

Estoloog kirjutas:Kas Arnold Kärbo (s. 1928) on veel elus? Või Rudolf Juhani p. Lipp, Valentina Simm, Otto Källo, Rudolf Lipp Oskari p., Linda Nurm, Aleksander Viller? Kes olid "Tšuikini" ja "Mägi" nimede taga?

Minu vanavanemad elavad samas külas kus Pargas sündis, nädalavahetusel käisin seal ja uurisin Sinule huvipakkuvate iskikute kohta.

Infot sain esialgu nii palju:
Arnold Kärbo- surnud.
Otto Källo- surnud.
Linda Nurm- surnud.

Ülejäänute kohta peaks infot saama edaspidi.

Nüüd siis veel infot:
Rudolf Juhani p. Lipp- surnud.
Valentina Simma- vist elus.

Ja "Tšuikini" ja "Mägi" olid inimeste perekonnanimed, mitte varjunimed.

Arvatavasti said aru, mis alusel ma neid nimesid küsisin. Kärbol oli ühe dokumendi järgi põhiosa (info andmine) Lipu kinnivõtmisel, tema infole saadi kinnitust "Tšuikinilt" ja "Mägilt" (need on dokumendis samamoodi vormistatud kui "Aus" Kärbo puhul). Ülejäänud kuus nime olid need, kes tundsid Pargase laibas ära Lipu.

Aga kes olid Linda Linde ja Jelena Aleksandrova? Mõlemad töötasid "Küttejõus" ja tapeti 14. augustil 1949. Tapmine pandi Pargase süüks, kuid mõningate temaga seotud inimeste ülekuulamise andmetel olevat Pargas öelnud, et tema seda pole teinud... ??

mortus kirjutas: ja tema hukkumise kohta on huvitav et tolleaegses tokumednis mainitakse et tema juurest leiti kergekuulipilduja MG koos 150 padruniga ja püstol TT, kuid usaldusväärsemad allikad ja asjaosalised ise on väitnud et ta omas vene püstolkuulipildujat PPS mille traadist kaba oli ta ära võtnud. Ja kuna ta ise eneselt elu oli võtnud siis raske uskuda et ta seda MGga tegi

Eks mitmeaastase metsas oleku ajal oli Pargasel palju ja erinevaid relvi, kuid langemise ajal oli ta käes "Sturmgewehr" (see oli Herbert Lulla relv, mille viimane Tallinnasse minnes, kus ta ka varitsuses langes, muidugi Pargase kätte jättis - Tallinnasse läksid mehed ainult püstolite ja käsigranaatidega). MGB dokumentides pandi see relv kirja kui "saksa kergekuulipilduja" - no polnud neil ka selliseid relvatundjaid nagu militaarnetis. Ja veel, see on üks imelik legend, et Pargas ise ennast maha lasi, vähemalt samas olnud Karl Lipp mäletas hetk enne majast väljumist Sturmgewehri valanguid ja sellele kohe järgnevat tuld teistest relvadest ...? Mis muidugi ei tähenda, et haavatud Pargas poleks võinud ise endale viimast kuuli anda, aga väita seda mingi kindla asjana on küll liig. Kaks asjaosalist sisevägede sõdurit rääkisid sellest järgmise päeva lõuna paiku küll hoopis teisiti - varitsusse sissejooksnud Pargast tulistati nagu märklauda, kuid suremine võttis aega (kuna "mees oli nagu härg"). Seda juttu kuulis arreteeritud Valentina Nõlvak, kes valdas ise vabalt vene keelt, aga ei näidanud vähemalt sellel hetkel seda välja.

Tema surma kohta on mitu versiooni. Esiteks, et ta lasi ennast ise maha aga on ka versioon et ta lasi ennast granaatidega õhku koos mitme venelasega...

MARSSAL kirjutas:Tema surma kohta on mitu versiooni. Esiteks, et ta lasi ennast ise maha aga on ka versioon et ta lasi ennast granaatidega õhku koos mitme venelasega...

Eks rahvajutud ole ka omaette ajalugu ja sellisena väärt jäädvustada, kuid mis puutub Pargast, siis ta ikka tõenäoliselt ennast ise maha ei lasknud, aga granaadid ja surmasaanud venelased on tühi rahvajutt, ei muud.

Kas Pargas tukke ka peitis kuhugi? Ma tean ta maja asukohta, seal nüüd ainult vundament alles, kaks koguni. Kas tasub otsida? Korra käisin üle, leidsin 1kopkase ja vanu pudelikorke

et minu vanaema isiklikult käis teda tuvastamas peale hukkumist ja kindlasti ei olnud ta end granaatidega õhku lasknud vaid oli lihtsalt meelekohas suur sinakasmust auk, nii et ma eriti teistele versioonidele ei panustaks. Jutu järgi olla peale tuvastamist ta keha koertele antud aga midagi täpsemalt sellest ei tea, eks tõsi ta ole et jutte liigub igasuguseid.

MARSSAL kirjutas:Tema surma kohta on mitu versiooni. Esiteks, et ta lasi ennast ise maha aga on ka versioon et ta lasi ennast granaatidega õhku koos mitme venelasega...

Operatsiooni akti järgi olid tshekistide kaotused: haavata sai sisevägede vanemseersant Derbentsev ja surma sai teenistuskoer "Korol" (viimase lasi mälestuste järgi maha Karl Lipp). Tshekistide segadus või rõõm Pargase tabamise üle oli nii suur, et minema sai ka talu perenaine Helmi Toomla, kes aga hiljem mujal ikka vangi langes.

ma olen pargasest wehrmachti foorumis lugusid kirjutanud,mida on rääkinud mu onud,kes ka olid metsas ja pargasega yihedalt seotud .54-a võeti nad kinni ja üks sai 25+5 tribunali otsusega.seesama onu oli pargasega arvilas,kui nkdv-mehed nad ümber piirasid.onu jutu järgi käskis pargas neil metsa joosta ja ta jäi taganemist katma.pargas sai diagonaalis valangu üle rinna,kui ta oli puusara katusel,kust ta laskis nkvd-lasi,kes tulid mäetaguse-kiikla tee pealt üle välja.ära tundmisel käisid peaaegu kõik ümberkaudne rahvas,nende hulgas ka mõned metsavennad.et ta ennast maha lasi-see on utoopiline jutt,mis on kaugel tõest,eriti teades onu jutu järgi tema iseloomujoontest ja põhimõtetest.ühte asja tahaks tõesti teada-kes ta reetis,sest arvilas seal majas käisid nad ikka kümneid kordi.

Mu arust on neid kindlaid sugulaste jutte siin juba mitmeid liikvel, see mis tegelikult oli seda ilmselt ei teagi, kuid eks selline müstika ja legendid just selle loo nii põnevaks teevadki. Ma ei väidaks siin kellegi asemel nii resuluutset et üks teooria õige teine vale.